Kohtuasi T-201/04 R

Microsoft Corp.

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ajutiste meetmete kohaldamise menetlus – EÜ artikkel 82

Määruse kokkuvõte

1.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Fumus boni iuris – Kiireloomulisus – Kumulatiivsus – Kõigi asjaga seotud huvide kaalumine – Ajutisi meetmeid kohaldava kohtuniku kaalutlusõigus

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 104 lõige 2)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Ajutiste meetmete kohaldamise määrus – Põhjendamiskohustus – Piirid

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikli 107 lõige 1)

3.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Vorminõuded – Taotluste esitamine – Oluliste faktiliste ja õiguslike asjaolude esitamine ajutiste meetmete kohaldamise taotluses eneses ja lisatud dokumentides – Üldine viide lisas olevale dokumendile, milles sisalduvad argumendi üksikasjad – Vastuvõetamatus

(Tegevusjuhend menetlusosalistele, VII jaotise punktid 1 ja 2)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Menetluse käigus teise poole argumentidele vastamiseks selliste dokumentide esitamine, mis on taotluse kuupäevast varasema kuupäevaga – Vastuvõetavus

5.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Tõendamiskoormis

6.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Ettevõtjale pandud kohustus anda enda intellektuaalomandit puudutavaid litsentse – Juhtumipõhine hindamine

7.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Ettevõtjale pandud kohustus avalikustada salajast teavet – Iseenesest olulise kahju puudumine – Ettevõtja tõendamiskoormus

8.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Majanduslik kahju

9.      Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Turgu valitseva seisundiga ettevõtjale pandud kohustus muuta oma müügipoliitikat – Ebapiisavus

(EÜ asutamisleping, artikkel 82)

10.    Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Turutingimuste pöördumatut arengut tuleb lugeda selliseks kahjuks – Hõlmamine

11.    Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Taotluse rahuldamata jätmine – Võimalus esitada uus taotlus – Tingimused – Uued asjaolud

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 109)

12.    Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Tõsine ja korvamatu kahju – Majanduslik kahju

13.    Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Kiireloomulisus – Hagejale tekkiv oluline ja korvamatu kahju

14.    Ajutiste meetmete kohaldamine – Kohaldamise peatamine – Kohaldamise tingimused – Tõsine ja korvamatu kahju – Intellektuaalomandi õiguste rikkumine – Konkreetsete mõjude hindamine

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 104 lõike 2 kohaselt tuleb ajutiste meetmete kohaldamise taotluses nimetada kiireloomulisust põhjendavad asjaolud ning fakti- ja õigusväited, mis esmapilgul õigustavad (fumus boni iuris) taotletava ajutise meetme kohaldamist. Need tingimused on kumulatiivsed, mistõttu kohaldamise peatamise taotlus tuleb jätta rahuldamata juhul, kui mõni nendest ei ole täidetud. Ajutisi meetmeid kohaldav kohtunik peab vajadusel kaaluma asjaomaseid huve. Selle tervikliku hindamise käigus peab ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik kasutama talle kuuluvat ulatuslikku kaalutlusõigust, et otsustada, kuidas nende erinevate eelduste esinemist tuleb lähtuvalt iga juhtumi konkreetsetest asjaoludest kontrollida.

(vt punktid 71 ja 72)

2.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustav kohtunik ei pea vastama otseselt kõigile faktilistele või õiguslikele asjaoludele, mida ajutiste meetmete kohaldamise menetluse käigus arutati. Eelkõige piisab, kui tema esitatud põhjendused põhjendavad tema määrust asjaga seotud asjaoludest lähtuvalt ja võimaldavad Euroopa Kohtul teostada kohtulikku kontrolli.

(vt punkt 73)

3.      Esimese Astme Kohtu kehtestatud dokumendi „Tegevusjuhend menetlusosalistele” VII jaotise punkti 1 alusel peab ajutiste meetmete kohaldamise taotlus olema iseenesest arusaadav, ilma et oleks tarvis viidata põhimenetluses esitatud hagiavaldusele. Sellest järeldub, et sellise taotluse põhjendatust saab hinnata üksnes selliste faktiliste ja õiguslike asjaolude põhjal, mis nähtuvad ajutiste meetmete kohaldamise taotluse enese sõnastusest ja kõnealusele taotlusele lisatud dokumentidest, mille eesmärk on selgitada taotluse sisu. Kuigi sellest ei saa järeldada, et kõik argumendid, mis põhinevad sellisel dokumendil, mida ei ole lisatud ajutiste meetmete kohaldamise taotlusele, tuleb menetlusest ilmtingimata välistada, siis sellist argumenti puudutavat tõendit ei saa siiski pidada esitatuks juhul, kui vaidluse teine pool või tema nõudeid toetav menetlusse astuja vaidlustab kõnealuse argumendi. Kuigi ajutiste meetmete kohaldamise taotlust võidakse toetada ja täpsustada teatavates punktides viidetega taotluse lisaks olevate dokumentide lõikudele, ei kompenseeri üldine viide teistele dokumentidele, isegi kui need on ajutiste meetmete kohaldamise taotluse lisad, ajutiste meetmete kohaldamise taotluses põhiliste asjaolude nimetamata jätmist. Sellega seoses, kui tegevusjuhendi VII jaotise punktis 2 nõutakse, et faktilised ja õiguslikud asjaolud, millel põhimenetlus põhineb ja millest nähtub, et taotlus on sisuliselt prima facie põhjendatud, esitatakse ülimalt lühidalt, ei saa eespool esitatud reeglit temast enesest mööda minnes nii mõista, et selles lubatakse üldist viidet lisas olevale dokumendile, milles sisalduvad argumendi üksikasjad.

(vt punktid 86–88, 97)

4.      Ajutiste meetmete kohaldamise menetluses ei saa ühele poolele ette heita, et ta esitas dokumendid üksnes menetluse käigus, kui ta kinnitas nendega vastaspoole või menetlusse astujate avaldustes esitatud argumentidele vastuseks esitatud märkusi, ja sellega seoses ei ole tähtsust sellel, et lisas olev dokument on ajutiste meetmete kohaldamise taotluse kuupäevast varasema kuupäevaga või et see on sama või võrreldav hagi lisas oleva dokumendiga.

(vt punkt 93)

5.      Ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust hinnatakse selle alusel, kas on vaja teha esialgne otsus selleks, et vältida ajutiste meetmete kohaldamist taotlevale poolele olulise ja korvamatu kahju põhjustamist. Viimati nimetatu peab tõendama, et ta ei saa oodata põhimenetluse tulemust, ilma et talle tekiks selline kahju. Väidetav kahju peab olema kindel või tõendatud vähemalt piisava tõenäosusega ning hageja on kohustatud tõendama faktilisi asjaolusid, mida peetakse oletatava kahju tekkimise aluseks.

(vt punktid 240, 241 ja 427)

6.      Järeldada siiski, et intellektuaalõiguse omaniku ainuõiguste rikkumine on iseenesest ja iga juhtumiga seotud asjaoludest sõltumata oluline ja korvamatu kahju, tähendaks seda, et kiireloomulisuse tingimus täitmise peatamiseks on alati täidetud, kui komisjoni otsusega kohustatakse ettevõtjat andma neid õigusi puudutavaid litsentse. Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustaval kohtunikul tuleb sellises olukorras seega uurida, kas lähtudes kõnealuse juhtumiga seotud asjaoludest põhjustab see, et nimetatud õigusi mõjutatakse kuni põhikohtuasja lahendamiseni, tõenäoliselt lisaks kõnealuste õiguste omaniku ainueesõiguste rikkumisele ka olulist ja korvamatut kahju.

(vt punktid 248, 250 ja 251)

7.      Kuigi vaidlust ei ole selles, et kui üks kord saadakse teada saladuses hoitud teavet – intellektuaalomandi õiguste alusel või ärisaladusena –, võib teave jääda avalikuks, et komisjoni otsuse, millega seda avalikustamist kohustatakse, võimalik tühistamine ei võimalda seega kõnealust teavet mälust kustutada ja hüvitise tasumine oleks väga raske, sest teabe loovutamise väärtust ei saaks tõenäoliselt hinnata arvude põhjal, peab siiski sellise otsuse täitmise peatamist taotlev ettevõtja tõendama, milline korvamatu kahju võiks tal tekkida üksnes sellest, et tema avalikustatud andmed oleksid kolmandatele isikutele teada, võrreldes sellega, et kõnealust teavet kasutatakse. Lisaks ei tähenda seniajani saladuses hoitud teabe avalikustamine ilmtingimata olulise kahju tekkimist.

(vt punktid 253 ja 254)

8.      Ajutiste meetmete kohaldamise üle otsustava kohtuniku ees täitmise peatamist taotleva ettevõtja viidatud majandusliku kahju olulisust tuleb hinnata ettevõtja rahalist võimsust arvestades.

(vt punkt 257)

9.      Põhimõtteliselt kõik EÜ artikli 82 alusel tehtavad otsused, millega kohustatakse turgu valitseva seisundiga ettevõtjat lõpetama oma seisundi kuritarvitamine, põhjustavad vältimatuid muudatusi kõnealuse ettevõtja müügipoliitikas. Ettevõtjatele pandud kohustust muuta oma käitumist ei saa seega iseenesest pidada olulist ja korvamatut kahju tekitavaks, kui ei leita, et kiireloomulisuse nõue on alati täidetud, kui otsuses, mille täitmise peatamist taotletakse, nõutakse turgu valitseva seisundi kuritarvitamise lõpetamist. Kui hageja viitab kaubandusvabaduse rikkumisele, et tõendada, et taotletud ajutine meede tuleb kehtestada kiiresti, tuleb tal esitada tõendeid selle kohta, et vaidlustatud otsuse täitmine kohustab teda muutma teatavaid olulisi müügipoliitika asjaolusid ja et kõnealuse otsuse täitmise mõjud takistavad tal algse müügipoliitika jätkamist, kui põhikohtuasjas tehakse kohtuotsus tema kasuks, või et kõnealused mõjud põhjustavad talle teistsugust olulist ja korvamatut kahju, kuid tuleb meeles pidada, et väidetavat kahju tuleb hinnata iga üksikjuhtumiga seotud asjaolude kontekstis. Seega peab ajutiste meetmete üle otsustav kohtunik hindama otsuse täitmise mõjude kontekstis rikkumise tagajärgi, mis mõjutavad ettevõtjate vabadust otsustada oma müügipoliitika üle.

(vt punktid 291–293, 409)

10.    Ei ole välistatud, et komisjoni otsusega turgu valitsevas seisundis olevale ettevõtjale pandud kohustus avalikustada ühe toote ja konkureerivate toodete vahelist koostalitusvõimealast teavet muudaks turutingimusi selliselt, et see ettevõtja mitte üksnes kaotab turuosa, vaid et tal ka ei oleks enam selle otsuse tühistamise korral võimalik seda kaotatud turuosa tagasi võita, ja et seega võib sellist kohustust lugeda oluliseks ja korvamatuks kahjuks, mis võimaldab huvitatud isikul taotleda ajutise meetmena nimetatud otsuse peatamist. Siiski peab huvitatud isik esitama oma argumentide toetuseks kõik faktilised asjaolud, tõendades eeskätt, et olid olemas takistused, saamaks tagasi märkimisväärset osa turuosast, mille ta kaotaks parandusmeetme tagajärjel.

(vt punkt 319)

11.    Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 109 järgi ei takista ajutise meetme kohaldamise taotluse rahuldamata jätmine seda esitanud poolel esitada uut taotlust, mis põhineb uutel faktilistel asjaoludel. Käesolevas asjas ei saa välistada, et „uueks asjaoluks” saaks pidada erimeelsusi vaidlustatud otsuse täitmise teatavate viiside osas.

(vt punkt 325)

12.    Kahju, mis oleks hagejale põhiliselt täiendav arenduskulu ja mis, kui vastupidist ei tõendata, oleks majanduslik kahju, võib olla korvamatu üksnes erandolukorras.

(vt punktid 413, 435)

13.    Ajutiste meetmete kohaldamise kiireloomulisust hinnatakse selle alusel, kas on vaja teha esialgne otsus selleks, et vältida meetmete kohaldamist taotlevale poolele olulise ja korvamatu kahju põhjustamist. Järelikult ulatuses, kus kahju võidakse tekitada kolmandatele isikutele, ei saa seda arvestada kiireloomulisuse hindamisel, välja arvatud siis, kui tõendatakse, et see kahju omakorda põhjustab meedet taotlevale poolele kahju.

(vt punkt 416)

14.    Üksnes asjaolu, et komisjoni otsus võiks teataval määral rikkuda intellektuaalomandi õigusi, on täiendavate selgituste puudumisel ebapiisav, et saaks järeldada olulise ja korvamatu kahju tekkimist, vähemalt sõltumata kõnealuse rikkumise konkreetsetest mõjudest.

(vt punkt 473)