KOHTUJURISTI ETTEPANEK
EVGENI TANCHEV
esitatud 3. oktoobril 2018(1)
Kohtuasi C‑236/17 P
Canadian Solar Emea GmbH
Canadian Solar Manufacturing (Changshu), Inc.
Canadian Solar Manufacturing (Luoyang), Inc.
CSI Cells Co. Ltd
CSI Solar Power (China), Inc.
versus
Euroopa Liidu Nõukogu
Apellatsioonkaebus – Dumping – Hiina Rahvavabariigist pärit või sealt saadetud kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide (elementide) import – Lõplikud tollimaksud – Määrus (EL) nr 1168/2012 – Viivitamata kohaldamine – Põhjuslik seos – Muud teadaolevad tegurid – Dumpinguvastase tollimaksu määr
Sisukord
1. Käesolevas apellatsioonkaebuses paluvad Canadian Solar Emea GmbH (edaspidi „CSE“), Canadian Solar Manufacturing (Changshu), Inc. (edaspidi „CSM (Changshu)“), Canadian Solar Manufacturing (Luoyang), Inc. (edaspidi „CSM (Luoyang)“), CSI Cells Co. Ltd (edaspidi „CSI Cells“) ja CSI Solar Power (China), Inc. (edaspidi „CSI Solar Power“) (kõik koos edaspidi „Canadian Solar“ või „apellant“)(2) Euroopa Kohtul tühistada Üldkohtu otsuse,(3) millega Üldkohus jättis rahuldamata hagi nõukogu rakendusmääruse (EL) nr 1238/2013 (edaspidi „vaidlusalune määrus“)(4) tühistamiseks.
2. Selles apellatsioonkaebuses on muu hulgas tekkinud menetluslik küsimus seoses määruse (EL) nr 1168/2012,(5) millega muudeti nõukogu määruse (EÜ) nr 1225/2009(6) (edaspidi „algmäärus“) artikli 2 lõike 7 punkti c, vahetu kohaldamisega nii, et kui dumpinguvastane uurimine puudutab importi mitteturumajanduslikust riigist ja selle uurimise all olev tootja taotleb turumajanduse tingimustes tegutseva ettevõtja staatust (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise taotlus“), pikendatakse tähtaega, mille jooksul tuleb selle taotluse suhtes otsus teha (edaspidi „turumajandusliku kohtlemise otsus“), kolmelt kuult kaheksale alates uurimise algatamisest. Samuti on apellatsioonimenetluses tekkinud sisuline küsimus, kas juhul, kui ELi tootmisharule kahju tekitamisele aitavad kaasa muudki tegurid peale dumpinguhinnaga impordi, tuleb dumpinguvastase tollimaksu summa määrata niisugusele tasemele, kus see korvab ainult dumpinguhinnaga impordile omistatava kahju.
I. Õiguslik raamistik
A. Algmäärus
3. Algmääruse artikli 2 „Dumpingu kindlaksmääramine“ lõikes 7 on sätestatud:
„a) […]
b) Hiina Rahvavabariigist, Vietnamist ja Kasahstanist ning muudest mitteturumajanduslikest riikidest, mis on uurimise algatamise kuupäeval WTO liikmed, pärinevat importi käsitlevate dumpinguvastaste uurimiste osas määratakse normaalväärtus kooskõlas lõigetega 1–6, kui ühe või mitme uurimisega hõlmatud tootja nõuetekohaselt põhjendatud nõuete alusel ning vastavalt punktis c sätestatud kriteeriumidele ja menetlustele on näidatud, et selle tootja või nende tootjate osas toimub vaatlusaluse samasuguse toote valmistamine ja müük turumajanduse tingimustes. Muudel juhtudel kohaldatakse punktis a sätestatud eeskirju.
c) Punkti b kohane nõue peab olema kirjalik ja sisaldama piisavat tõendusmaterjali selle kohta, et tootja tegutseb turumajanduse tingimustes, mis tähendab, et:
– äriühingud teevad otsused hindade, kulude ja sisendite, sh näiteks toorainete, tehnoloogia‑ ja tööjõukulude, toodangu, müügi ja investeeringute kohta vastusena turul pakkumise ja nõudmise osas toimuvale ilma riigi märkimisväärse sellekohase sekkumiseta ning et kulutused tähtsamatele sisenditele peegeldavad turuväärtusi,
– äriühingutel on üks selge peamiste raamatupidamisdokumentide kogum, mida auditeeritakse sõltumatult kooskõlas rahvusvaheliste raamatupidamisstandarditega ning kohaldatakse kõikidel eesmärkidel,
– äriühingute tootmiskulusid ja finantsseisundit ei moonuta oluliselt endine mitteturumajanduslik süsteem eelkõige varade amortisatsiooni, muude mahakandmiste, vahetuskaubanduse ja võlgade hüvitamiseks tehtavate maksete näol,
– asjaomaste äriühingute suhtes kohaldatakse pankroti‑ ja asjaõigusakte, mis tagavad äriühingute tegevuse õiguskindluse ja stabiilsuse, ning
– kursside ümberarvestust teostatakse turukursside alusel.
Otsus selle kohta, kas tootja vastab eespool nimetatud kriteeriumidele, tehakse kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest pärast nõuandekomiteega konkreetset konsulteerimist ja pärast seda, kui ühenduse tootmisharule on antud võimalus esitada oma arvamus. Kõnealune otsus kehtib kogu uurimise ajal.“
4. Algmääruse artiklis 3 „Kahju tuvastamine“ on sätestatud:
„[…]
6. Lõike 2 alusel esitatud asjakohase tõendusmaterjaliga tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju käesoleva määruse tähenduses. Eelkõige tuleb tõendada, et lõike 3 alusel näidatud mahu‑ ja/või hinnatasemed on lõike 5 kohaselt mõjutanud ühenduse tootmisharu, ning et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada.
7. Lisaks dumpinguhinnaga impordile uuritakse ka muid teadaolevaid tegureid, millega ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi lõike 6 alusel omistada dumpinguhinnaga impordile. Tegurid, mida võib selles suhtes arvesse võtta, hõlmavad dumpinguhinnata impordi mahtu ja hinda, nõudluse vähenemist või tarbimisharjumuste muutusi, kaubanduspiiranguid ning konkurentsi kolmandate riikide ja ühenduse tootjate vahel, tehnoloogia arengut ning ühenduse tootmisharu eksporditegevust ja tootlikkust.
[…]“
5. Algmääruse artikli 9 „Lõpetamine ilma meetmeid võtmata; lõpliku tollimaksu kehtestamine“ lõikes 4 on sätestatud:
„Kui faktide põhjal tuvastatakse lõplikult dumpingu ja sellest tuleneva kahju esinemine ning kui ühenduse huvid nõuavad sekkumist vastavalt artiklile 21, kehtestab nõukogu lõpliku dumpinguvastase tollimaksu komisjoni ettepaneku põhjal, mille ta esitab pärast nõuandekomiteega konsulteerimist. Nõukogu võtab ettepaneku vastu, kui ta ei otsusta ettepanekut lihthäälteenamusega tagasi lükata ühe kuu jooksul pärast selle esitamist komisjoni poolt. Kui kehtib ajutine tollimaks, esitatakse ettepanek lõplike meetmete kohta hiljemalt üks kuu enne selle tollimaksu kehtivuse lõppu. Dumpinguvastase tollimaksu summa ei ületa kindlaksmääratud dumpingumarginaali, kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab ühenduse tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks.“
B. Määrus nr 1168/2012
6. Määruse nr 1168/2012 artiklis 1 on sätestatud:
„Määrust (EÜ) nr 1225/2009 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 2 lõiget 7 muudetakse järgmiselt:
a) punkti c eelviimases lauses asendatakse sõnad „kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest“ sõnadega „tavaliselt seitsme kuu, kuid hiljemalt kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist“;
b) lisatakse järgmine punkt:
„d) Kui komisjon on vastavalt artiklile 17 uurimist piiranud, tehakse käesoleva lõike punktide b ja c kohane otsus üksnes isikute puhul, kes on uurimisse kaasatud, ning kõigi nende tootjate puhul, kellele võimaldatakse individuaalset kohtlemist kooskõlas artikli 17 lõikega 3.“
[…]“
7. Määruse nr 1168/2012 artiklis 2 on sätestatud:
„Käesolevat määrust kohaldatakse kõigi uute ja kõigi käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012.“
II. Vaidluse taust
8. CSM (Changshu), CSM (Luoyang), CSI Cells ja CSI Solar Power on asjasse puutuvat toodet eksportivad tootjad. CSE impordib asjasse puutuvat toodet Euroopa Liitu nii eespool nimetatud kui ka teistelt tarnijatelt.
9. Komisjon algatas 6. septembril 2012 dumpinguvastase menetluse seoses Hiinast pärit kristalsest ränist fotoelektriliste moodulite ja nende põhikomponentide impordiga.(7)
10. Pidades silmas menetlusse kaasatud asjaomase riigi eksportivate tootjate võimalikku suurt arvu, viidati menetluse algatamise teate punkti 5.1 alapunktis a võimalusele, et viiakse läbi väljavõtteline uuring kooskõlas algmääruse artikliga 17. Canadian Solar andis 21. septembril 2012 komisjonile teabe, et viimane saaks koostada eksportivate tootjate valimi. Eksportivate tootjate valim, mille moodustas komisjon, koosnes seitsmest äriühingute kontsernist.(8) Canadian Solarit sellesse valimisse ei arvatud.
11. Canadian Solar esitas 13. novembril 2012 algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b kohaselt turumajandusliku kohtlemise taotluse.
12. 12. detsembril 2012 võeti vastu määrus nr 1168/2012.(9)
13. Komisjon teatas 3. jaanuaril 2013 Canadian Solarile, et tema turumajandusliku kohtlemise taotlust ei võeta kaalumisele.
14. 4. juunil 2013 võttis komisjon vastu määruse nr 513/2013, millega kehtestati ajutine dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit asjaomase toote impordi suhtes.(10)
15. Nõukogu võttis 2. detsembril 2013 vastu vaidlusaluse määruse, millega kehtestati lõplik dumpinguvastane tollimaks Hiinast pärit asjaomase toote impordi suhtes. Selle määruse artikliga 1 kehtestas nõukogu 41,3% suuruse dumpinguvastase tollimaksu impordi suhtes, mille eest esitavad arveid sama määruse I lisas loetletud äriühingud. CSM (Changshu), CSM (Luoyang), CSI Cells ja CSI Solar Power olid selles loetelus. Vaidlusaluse määruse artikliga 3 vabastati artikliga 1 kehtestatud tollimaksust import, mille eest esitavad arveid komisjoni rakendusotsuse 2013/707/EL lisas loetletud äriühingud.(11)
16. Komisjon võttis otsuse 2013/707 vastu 4. detsembril 2013. Selles otsuses kiitis komisjon heaks kohustuse, mille olid välja pakkunud Hiina masinate ja elektroonikatoodete impordi ja ekspordi kaubanduskoda (China Chamber of Commerce for Import and Export of Machinery and Electronic Products) ja rühm selle otsuse lisas loetletud eksportivaid tootjaid. Selles loetelus olid ka CSM (Changshu), CSM (Luoyang), CSI Cells ja CSI Solar Power.
17. Komisjon võttis 4. juunil 2015 vastu rakendusmääruse (EL) 2015/866, millega tühistati selle kohustuse heakskiit ettevõtjate CSM (Changshu), CSM (Luoyang), CSI Cells ja CSI Solar Power osas.(12)
III. Menetlus Üldkohtus ja vaidlustatud kohtuotsus
18. Canadian Solar esitas 28. veebruaril 2014 hagi vaidlusaluse määruse tühistamiseks.
19. Vaidlustatud kohtuotsusega lükkas Üldkohus tagasi kuus väidet ja jättis hagi rahuldamata.
20. Muu hulgas(13) ei nõustunud Üldkohus hageja viienda väitega, et on rikutud algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c, mille kohaselt tuleb turumajandusliku kohtlemise otsus teha kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest. On ju määrus nr 1168/2012, millega muudeti algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c nii, et kolmekuuline tähtaeg pikendati kaheksakuuliseks, kohaldatav kõikidele käimasolevatele uurimistele alates 15. detsembrist 2012. Seega oli see kohaldatav ka komisjoni 3. jaanuari 2013. aasta otsuse suhtes, millega jäeti Canadian Solari turumajandusliku kohtlemise taotlus rahuldamata. Kuna komisjon ei pidanud kinni algsest kolmekuulisest tähtajast, ei tekkinud lõplikku olukorda, mis oleks välistanud määruse nr 1168/2012 kohaldamise. Üldkohus leidis samuti, et see tähtaja järgimata jätmine ei muutnud vaidlusalust määrust automaatselt õigusvastaseks.
21. Samuti ei nõustunud Üldkohus kuuenda väitega, et jättes eraldi hindamata dumpinguhinnaga impordi tõttu tekkinud kahju ja muude teadaolevate tegurite tõttu tekkinud kahju, rikkusid institutsioonid algmääruse artiklit 3 ning selle tagajärjel, määrates dumpinguvastase tollimaksu niisuguse määraga, mis pidi korvama ka nende muude tegurite tõttu tekkinud kahju, rikkusid nad sama määruse artikli 9 lõiget 4. Üldkohus märkis, et algmääruse artikli 3 lõigetest 6 ja 7 tulenevalt on nõukogul ja komisjonil (institutsioonid) kohustus esiteks kaaluda, kas ELi tootmisharule tekkiv kahju on põhjustatud dumpinguhinnaga impordist (omistamise analüüs), ja teiseks kontrollida, et muud teadaolevad tegurid peale dumpinguhinnaga impordi ei ole katkestanud põhjuslikku seost ELi tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel (omistamata jätmise analüüs). Seega peavad institutsioonid dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel arvesse võtma seda, mida tuvastati omistamise analüüsis ja omistamata jätmise analüüsis. Muidu tekiks oht, et selle tollimaksuga kõrvaldataks muudest teguritest kui dumpinguhinnaga import põhjustatud kahjulikke tagajärgi. Käesoleval juhul on institutsioonid nõuetekohaselt hinnanud nende muude tegurite tagajärgi, mis aitasid tekitada kahju ELi tootmisharule. Nad on õigesti tuvastanud, et need tagajärjed olid ebaolulised ning seega ei katkestanud need põhjuslikku seost ELi tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Järelikult on dumpinguvastase tollimaksu summa määratud õigesti.
IV. Menetlus Euroopa Kohtus ja poolte nõuded
22. Käesolevas apellatsioonkaebuses palub Canadian Solar Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ning kas tühistada vaidlusalune määrus apellanti puudutavas osas või suunata asja tagasi Üldkohtusse. Samuti palub Canadian Solar, et Euroopa Kohus mõistaks apellandi kohtukulud mõlemas astmes välja nõukogult ning jätaks nõukogu kohtukulud mõlemas astmes tema enda kanda, või kui asi suunatakse tagasi Üldkohtusse, määraks, et mõlema astme kohtukulude kandmine määratakse kindlaks Üldkohtu lõplikus kohtuotsuses. Lõpuks palub Canadian Solar Euroopa Kohtul jätta muude apellatsioonimenetluse osaliste kohtukulud nende endi kanda.
23. Nõukogu leiab, et Euroopa Kohus peaks jätma apellatsioonkaebuse rahuldamata ning mõistma apellatsiooniastme ja Üldkohtu menetluse kohtukulud välja Canadian Solarilt.
24. Komisjon leiab, et Euroopa Kohus peaks jätma apellatsioonkaebuse rahuldamata ja mõistma kohtukulud välja Canadian Solarilt.
25. Komisjon on esitanud vastuapellatsioonkaebuse. Ta palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja tunnistada esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetamatuks või teise võimalusena tunnistada, et selle ese langeb ära, või kolmanda võimalusena tunnistada see hagi põhjendamatuks ja tühistada vaidlustatud kohtuotsuses seoses kuuenda väitega sõnastatud põhjuslikkuse tõlgendus. Samuti palub komisjon Euroopa Kohtul mõista kohtukulud välja Canadian Solarilt.
26. Canadian Solar palub Euroopa Kohtul jätta vastuapellatsioonkaebus rahuldamata. Samuti palub ta Euroopa Kohtul mõista Canadian Solari kohtukulud mõlemas astmes välja komisjonilt ja jätta komisjoni kohtukulud mõlemas astmes tema enda kanda, ning jätta nõukogu kohtukulud tema enda kanda.
27. Nõukogu palub Euroopa Kohtul tühistada vaidlustatud kohtuotsus ja tunnistada esimeses astmes esitatud hagi vastuvõetamatuks või teise võimalusena tunnistada, et selle ese langeb ära, või kolmanda võimalusena tunnistada see hagi põhjendamatuks ja tühistada vaidlustatud kohtuotsuses seoses kuuenda väitega sõnastatud põhjuslikkuse tõlgendus. Samuti palub nõukogu Euroopa Kohtul mõista kohtukulud välja Canadian Solarilt.
28. Kohtuistungil, mis peeti 20. juunil 2018, esitasid Canadian Solar, nõukogu ja komisjon oma suulised seisukohad.
V. Hinnang apellatsioonkaebuse väidete kohta
29. Canadian Solar on esitanud neli apellatsioonkaebuse väidet. Euroopa Kohtu palvel piirdun käesolevas ettepanekus kolmanda ja neljanda väite analüüsiga.
30. Apellatsioonkaebuse kolmandas väites märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et vaidlusaluses uurimises on kohaldatav määrus nr 1168/2012 ja et turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemata jätmine institutsioonide poolt ei olnud vaidlusaluse määrusega vastuolus. Neljandas apellatsioonkaebuse väites märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lubas institutsioonidel kehtestada sellise määraga dumpinguvastase tollimaksu, mis korvab mitte üksnes dumpinguhinnaga impordist, vaid ka muudest teadaolevatest teguritest põhjustatud kahju, ning kui ta tõendamiskoormise seoses nende muude tegurite tagajärgedega lubamatult ümber pööras.
A. Apellatsioonkaebuse kolmas väide
1. Poolte argumendid
31. Apellatsioonkaebuse kolmandas väites vaidleb Canadian Solar vastu Üldkohtu järeldustele, mida sisaldavad vaidlustatud kohtuotsuse punktid 152–154, 157 ja 159–170.
32. See apellatsioonkaebuse väide on jagatud kahte ossa.
33. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimeses osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et määrus nr 1168/2012 on kohaldatav. Selle kohta argumenteerib Canadian Solar esiteks, et määrus nr 1168/2012 jõustus 15. detsembril 2012, s.o pärast seda, kui 12. detsembril 2012 oli möödunud kolmekuuline tähtaeg, mille jooksul tuli teha turumajandusliku kohtlemise otsus vastavalt algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktile c. Teiseks ei ole materiaalõigusnormid põhimõtteliselt kohaldatavad enne nende jõustumist tekkinud olukordadele. Eespool mainitud kolmekuulise tähtaja möödumisest tekkis lõplik olukord, mistõttu määruses nr 1168/2012 sisalduvad materiaalõigusnormid ei ole kohaldatavad. Kolmandaks ei kujuta määruse nr 1168/2012 kohaldamine käimasolevatele uurimistele üksnes juhul, kui see kolmekuuline tähtaeg ei möödunud enne 15. detsembrit 2012, endast contra legem tõlgendust. Juhuks, kui see loetakse contra legem tõlgenduseks, märgib Canadian Solar, et määruse nr 1168/2012 artikkel 2 on apellanti puudutavas osas kehtetu või ei ole õiguspäraselt kohaldatav apellandi olukorrale, sest see rikub õiguskindluse põhimõtet ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet.
34. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite teises osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemata jätmine ei olnud vaidlusaluse määrusega vastuolus. Kuna määrus nr 1168/2012 ei olnud kohaldatav, oli komisjonil kohustus turumajandusliku kohtlemise taotlus lahendada. Selle tegemata jätmine oli vaidlusaluse määrusega vastuolus ja Canadian Solar ei saa seda vaidlustada.
35. Nõukogu sõnul on apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa vastuvõetamatu ja igal juhul põhjendamatu. Esiteks on apellandi argument, et määrus nr 1168/2012 ei olnud kohaldatav, sest algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolmekuuline tähtaeg möödus enne määruse nr 1168/2012 jõustumist, vastuvõetamatu, sest see kõigest kordab Üldkohtu menetluses esitatud argumenti. Igal juhul on see argument põhjendamata, sest määruse nr 1168/2012 artiklis 2 on sõnaselgelt sätestatud, et seda määrust kohaldatakse kõikide käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012, ning vaidlusalune dumpinguvastane uurimine oli 15. detsembril 2012 ikka veel käimas. Teiseks ei ole apellandi argument, et eespool mainitud kolmekuulise tähtaja möödumisest tekkis lõplik olukord, põhjendatud. Kohtupraktikast tuleneb ju, et kui komisjon oleks teinud selle tähtaja jooksul turumajandusliku kohtlemise otsuse, oleks saanud seda hiljem uurimise käigus muuta. Kolmandaks on vastuvõetamatu apellandi argument, et määruse nr 1168/2012 artikkel 2 on kehtetu, sest apellant ei esitanud Üldkohtu menetluses ELTL artikli 277 alusel väidet selle määruse artikli 2 õigusvastasuse kohta.
36. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite teise osa kohta märgib nõukogu, et see on vastuvõetamatu. Turumajandusliku kohtlemise otsust saab pärast selle tegemist muuta. Pealegi on käesolev hagi ise selge tõend selle kohta, et turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemata jätmist saab vaidlustada.
37. Komisjoni väitel on apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa vastuvõetamatu ja igal juhul põhjendamatu. Esiteks on vastuvõetamatu apellandi argument, et määrus nr 1168/2012 ei olnud kohaldatav, sest algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolmekuuline tähtaeg möödus enne määruse nr 1168/2012 jõustumist, sest apellant püüab lihtsalt uuesti üles tõsta Üldkohtu menetluses juba tõstatatud küsimust. Igal juhul ei ole see argument põhjendatud, sest määruse nr 1168/2012 artiklis 2 on sätestatud, et seda määrust kohaldatakse kõikide käimasolevate uurimiste suhtes olenemata sellest, kas see kolmekuuline tähtaeg enne nimetatud määruse jõustumist möödus või mitte. Teiseks on apellandi argument, et tema olukord muutus selle kolmekuulise tähtaja möödudes lõplikuks, vastuvõetamatu, sest see kõigest kordab Üldkohtu menetluses esitatud põhjendust. Igal juhul ei ole see argument põhjendatud, sest nimetatud kolmekuulise tähtaja möödudes ei kinnistunud ükski õigus. Kolmandaks on vastuvõetamatu apellandi argument, et määruse nr 1168/2012 artikkel 2 on kehtetu, kuna on tegu uue väitega, sest Üldkohtu menetluses ei esitanud Canadian Solar ELTL artikli 277 kohaselt väidet määruse nr 1168/2012 artikli 2 õigusvastasuse kohta. Igal juhul on see argument põhjendamata. Määrus nr 1168/2012 oli viivitamata kohaldatav, sest kolmekuulise tähtaja möödumisest ei tekkinud lõplikku olukorda.
38. Komisjon märgib, et apellatsioonkaebuse kolmanda väite teine osa ei ole põhjendatud. Esiteks ei olnud see, et komisjon ei teinud turumajandusliku kohtlemise otsust, vaidlusaluse määrusega vastuolus, sest määrus nr 1168/2012 oli apellandi olukorrale kohaldatav ja seega ei olnud komisjon kohustatud turumajandusliku kohtlemise otsust tegema. Teiseks sai Canadian Solar vaidlustada selle, et komisjon ei teinud turumajandusliku kohtlemise otsust, kuna Canadian Solar on esitanud käesoleva hagi.
39. Canadian Solar vastab, et väide määruse nr 1168/2012 artikli 2 kehtetuse kohta on vastuvõetav. Nimelt esitati see väide Üldkohtu menetluses ja Üldkohus analüüsis seda vaidlustatud kohtuotsuse punktides 154–170. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt ei ole oluline, et seda väidet ei esitatud vormiliselt kui väidet õigusvastasuse kohta.
2. Hinnang
40. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimeses osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et määrus nr 1168/2012 on kohaldatav. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite teises osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemata jätmine institutsioonide poolt ei olnud vaidlusaluse määrusega vastuolus.
a) Vastuvõetavus
41. Nõukogu märgib, et apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa on osaliselt vastuvõetamatu. Komisjoni väitel on esimene osa tervikuna vastuvõetamatu.(14)
42. Esiteks on nii nõukogu kui ka komisjon pidanud vastuvõetamatuks apellandi argumenti, et määrus nr 1168/2012 ei ole kohaldatav, sest algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolmekuuline tähtaeg möödus enne määruse nr 1168/2012 jõustumist. Nõukogu ja komisjon põhjendavad seda nii, et see argument kõigest kordab Üldkohtu menetluses esitatud argumenti.
43. Minu arvates tuleb vastuvõetamatuse väide tagasi lükata. Selle argumendiga on Canadian Solar seadnud küsimärgi alla määruse nr 1168/2012 artiklis 2 sätestatud üleminekunormi kohaldamise Üldkohtu poolt. Selle kohta on Canadian Solar märkinud, et muu hulgas rikub vaidlustatud kohtuotsuse punkt 152 tema arvates õigusnormi. Selle kohtuotsuse punktis 152 leidis Üldkohus, et määrus nr 1168/2012 on kohaldatav, sest „selles ei ole ette nähtud ühtegi erandit seoses käimasolevate uurimistega, mille puhul on tähtaeg otsuse tegemiseks selle kohta, kas võimaldada algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c teise lõigu alusel turumajanduslikku kohtlemist, juba möödunud“. Seega ei taotle Canadian Solar pelgalt Üldkohtule esitatud taotluse uuesti läbivaatamist.(15)
44. Teiseks väidab komisjon, et apellandi argument, et tema olukord muutus eespool mainitud kolmekuulise tähtaja möödudes lõplikuks, on vastuvõetamatu, sest see kõigest kordab Üldkohtu menetluses esitatud argumenti.
45. Ka see vastuvõetamatuse väide tuleb minu arvates tagasi lükata. Nimetatud argumendiga vaidleb Canadian Solar vastu sellele, et Üldkohus tugines vaidlustatud kohtuotsuse punktis 157 kohtupraktikale, mis puudutab uute õigusnormide viivitamata kohaldamist. Selle kohtupraktika kohaselt ei ole materiaalõigusnormid – erinevalt menetlusnormidest – kohaldatavad enne nende jõustumist tekkinud olukordadele. Canadian Solar väidab, et komisjoni kohustus teha turumajandusliku kohtlemise otsus on materiaalõigusnorm. Niisiis kritiseerib apellant vaidlustatud kohtuotsuse punktides 159–162 sõnastatud Üldkohtu järeldusi, mille kohaselt ei tekkinud eespool mainitud kolmekuulise tähtaja möödumisest tema suhtes lõplikku olukorda. Seega ei taotle Canadian Solar pelgalt Üldkohtu menetluses esitatud hagi uut läbivaatamist.
46. Kolmandaks peavad nõukogu ja komisjon vastuvõetamatuks apellandi argumenti, et määruse nr 1168/2012 artikkel 2 on Canadian Solarit puudutavas osas kehtetu. Apellant ei esitanud Üldkohtu menetluses väidet määruse nr 1168/2012 artikli 2 õigusvastasuse kohta. Nad väidavad, et seetõttu on see argument uus ja sellisena vastuvõetamatu.
47. Minu arvates tuleb see vastuvõetamatuse väide tagasi lükata.
48. On tõsi, et Canadian Solar ei viidanud Üldkohtu menetluses sõnaselgelt ELTL artiklile 277.(16)
49. Ent Üldkohtule esitatud hagiavalduses märkis Canadian Solar, et „[määruse nr 1168/2012] tõlgendamine nii, et seda kohaldatakse käimasolevatele uurimistele, kus asjaomastel pooltel on õigus enda turumajandusliku kohtlemise taotluse läbivaatamisele kolme kuu jooksul, rikuks huvitatud poolte õiguspäraseid ootusi selles uurimises“. Seega sisaldas Üldkohtu menetluses esitatud hagiavaldus kaudselt, kuid selgelt väidet õigusvastasuse kohta. Seetõttu ei saa nõustuda vastuvõetamatuse väitega, mis põhineb sellel, et väide õigusvastasuse kohta on väidetavalt uus.(17)
50. Täheldan samuti, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 154 ja 167 märkis Üldkohus, et „isegi kui käsitada [viiendat väidet, et algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c on rikutud] nii, et hagejate väitel on määrus nr 1168/2012 õigusvastane“, ei saaks sellega nõustuda, sest õiguskindluse põhimõte puudutab üksnes enne uue õigusnormi jõustumist tekkinud olukordi, see aga ei kohaldu apellandi olukorrale. Kohtupraktika järgi on apellandil õigus tugineda vaidlustatud kohtuotsusest tulenevatele väidetele, mille eesmärk on õiguslikult kritiseerida selle põhjendatust, olenemata sellest, kas ta esitas need väited Üldkohtu menetluses või mitte.(18)
51. Seetõttu olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa on vastuvõetav.
b) Sisu
1) Sissejuhatus
52. Alustaksin sellest, et mitteturumajanduslikus riigis tegutsevale tootjale võidakse võimaldada algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti b alusel turumajanduslik kohtlemine. Sel juhul arvutatakse normaalväärtus vastavalt turumajanduslike riikide suhtes kohaldatavatele reeglitele. Seda ei arvutata analoogses turumajanduslikus kolmandas riigis esinevate hindade põhjal, nagu tehakse samas menetluses käsitletavate tootjate suhtes, kellele ei võimaldata turumajanduslikku kohtlemist, vastavalt selle määruse artikli 2 lõike 7 punktile a.(19)
53. Nagu olen märkinud eespool punktis 2, muudeti määrusega nr 1168/2012 algmääruse artikli 2 lõike 7 punkti c nii, et turumajandusliku kohtlemise otsus tuleb teha „tavaliselt seitsme kuu, kuid hiljemalt kaheksa kuu jooksul pärast uurimise algatamist“. Algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt tuli turumajandusliku kohtlemise otsus teha kolme kuu jooksul pärast uurimise algatamist.
54. Pealegi nähti määrusega nr 1168/2012 ette, et institutsioonide kohustus piirdub turumajandusliku kohtlemise taotluste lahendamisega. Kui komisjon on algmääruse artikli 17 kohaselt otsustanud oma uurimises piirduda tüüpilise ettevõtjate valimiga,(20) on institutsioonid sel juhul kohustatud tegema otsuse vaid juhul, kui turumajandusliku kohtlemise taotluse on esitanud kas valimisse kuuluv tootja või niisugune tootja, kelle suhtes arvutati sama määruse artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalne dumpingumarginaal. Algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 kohaselt ei olnud piiranguid institutsioonide kohustusele lahendada turumajandusliku kohtlemise taotlused.
55. Märgiksin samuti, et algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktiga c ette nähtud kolmekuuline tähtaeg oli osutunud „võimatuks […][,]eelkõige menetluste puhul, kus kohaldatakse […] väljavõttelist uuringut“,(21) ning praktikas komisjon sellest alati kinni ei pidanud.(22) See olukord ajendas komisjoni tegema 2011. aastal ettepaneku pikendada see tähtaeg kuuele kuule.(23) Siiski pikendati kolmekuulist tähtaega alles pärast Euroopa Kohtu otsust Brosmann.(24) Selles otsuses märkis Euroopa Kohus, et väljavõttelise uuringu korral on institutsioonid kohustatud läbi vaatama kõik turumajandusliku kohtlemise taotlused, mille on esitanud valimisse mitte kuuluvad ettevõtjad kolme kuu jooksul alates uurimise algatamisest.(25) Kuna selle kohtuotsusega tekitati komisjonile „ebaproportsionaalset halduskoormust“,(26) peeti asjakohaseks pikendada turumajandusliku kohtlemise taotluse lahendamise tähtaega kaheksale kuule, tekitades seega vastutoime Euroopa Kohtu otsuse Brosmann tagajärgedele (selles mõttes peetakse määrust nr 1168/2012 „Brosmanni-vastaseks muudatuseks“).(27)
56. Käesoleval juhul esitas Canadian Solar turumajandusliku kohtlemise taotluse 6. septembril 2012. Ta sai teate, et seda taotlust ei kaaluta, 3. jaanuaril 2013, s.o pärast 1) eespool punktis 53 mainitud kolmekuulise tähtaja möödumist 6. detsembril 2012 ja 2) määruse nr 1168/2012 jõustumist 15. detsembril 2012. Canadian Solarit valimisse ei hõlmatud. Samuti ei antud talle võimalust tugineda algmääruse artikli 17 lõikele 3.
2) Apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa
57. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimeses osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et määrus nr 1168/2012 on kohaldatav.
58. Olen seisukohal, et määrus nr 1168/2012 on vaidlusaluse määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise suhtes kohaldatav.
59. Esiteks on määruse nr 1168/2012 artiklis 2 märgitud, et seda määrust kohaldatakse „kõigi […] käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012“.(28)
60. Dumpinguvastane uurimine algab menetluse algatamise teate avaldamisega vastavalt algmääruse artikli 5 lõikele 10. Nimetatud määruse artikli 5 kohaselt algatatud uurimine lõpeb kas lõplike meetmete vastuvõtmisega selle määruse artikli 9 lõike 4 alusel(29) või otsusega lõpetada menetlus meetmeid vastu võtmata vastavalt sama määruse artikli 9 lõikele 2.(30) Seega tuleb uurimist pidada määruse nr 1168/2012 artikli 2 tähenduses „käimasolevaks“ seni, kui võetakse vastu kas lõplikud meetmed või otsus vastavalt algmääruse artikli 9 lõikele 2.
61. Käesoleval juhul algas uurimine 6. septembril 2012 sellega, et avaldati uurimise algatamise teadaanne, ja lõppes vaidlusaluse määruse vastuvõtmisega 2. detsembril 2013. Seetõttu oli uurimine 15. detsembril 2012, mil määrus nr 1168/2012 jõustus, jätkuvalt käimas.
62. Küsimus, kas konkreetne tootja tegutseb mitteturumajanduslikus riigis turumajanduse tingimustes ja talle tuleks seega võimaldada turumajanduslik kohtlemine, on kõigest üks samm uurimises, mille eesmärk on kontrollida, kas tingimused dumpinguvastaste tollimaksude määramiseks on täidetud, st kas esineb dumping ja sellest põhjustatud kahju ning kas liidu huvid eeldavad sekkumist. Kui turumajandusliku kohtlemise otsus on tehtud või selle otsuse tegemise tähtaeg möödunud, läheb uurimine kõikide selles uurimises käsitletavate ettevõtjate, sealhulgas turumajandusliku kohtlemise taotluse esitanud tootja suhtes ikkagi edasi (sest jätkuvalt on vaja hinnata normaalväärtust, aga ka teisi tingimusi seoses dumpinguvastaste tollimaksude kehtestamisega). Seetõttu ei ole oluline, et kolmekuuline tähtaeg, mille jooksul tuli algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt teha turumajandusliku kohtlemise otsus, möödus 6. detsembril 2012, st enne määruse nr 1168/2012 jõustumist 15. detsembril 2012. Loeb see, et määrus nr 1168/2012 jõustus enne vaidlusaluse määruse vastuvõtmist.
63. Teiseks on määruse nr 1168/2012 artiklis 2 sätestatud, et seda määrust kohaldatakse „kõigi käimasolevate uurimiste suhtes“.(31) Selles ei ole eristatud uurimisi, mille puhul algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolmekuuline tähtaeg turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemiseks on juba möödunud, nendest, mille puhul see möödunud ei ole.
64. Kolmandaks ei saa nõustuda apellandi argumendiga, et määrus nr 1168/2012 on materiaalõigusnorm ega ole sellisena kohaldatav enne selle jõustumist tekkinud olukordadele, nagu Canadian Solari oma.
65. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on üldreeglina õiguskindluse põhimõttest tulenevalt keelatud Euroopa Liidu õigusakti jõustumine enne selle avaldamist. Erandjuhtudel aga võib olla teisiti, juhul kui taotletav eesmärk seda nõuab ja huvitatud isikute õiguspärased ootused on nõuetekohaselt tagatud.(32) Seega, kuigi uus õigusnorm ei ole kohaldatav varasema õigusnormi kehtivusajal tekkinud ja lõplikuks muutunud olukordadele, on see siiski kohaldatav nende tulevastele tagajärgedele ja samuti uutele õigusolukordadele.(33) Teisiti on üksnes siis, kui uue õigusnormiga kaasnevad erisätted, mis määravad konkreetselt kindlaks selle ajalise kohaldamise tingimused, kui õigusaktide tagasiulatuva jõu puudumise põhimõttest ei tulene teisiti.(34)
66. Samuti on kohtupraktikas välja kujunenud, et menetlusõiguse norme kohaldatakse üldiselt alates päevast, mil need jõustuvad,(35) samas kui materiaalõigusnorme tuleb õiguskindluse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte järgimise tagamiseks tõlgendada nii, et need on enne nende jõustumist tekkinud olukordade suhtes kohaldatavad üksnes siis, kui selline võimalus nähtub selgelt nende sõnastusest, eesmärgist või ülesehitusest.(36)
67. Esiteks näib mulle, et määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punkt a, millega on pikendatud turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemise tähtaeg kolmelt kuult kaheksale, on menetlusnorm. See säte ju ei mõjuta tootjate õigust taotleda turumajanduslikku kohtlemist ega turumajandusliku kohtlemise saamise tingimusi. Seepärast olen seisukohal, et määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punkt a on kohaldatav olukordadele, mis ei olnud 15. detsembril 2012, mil see määrus jõustus, lõplikuks muutunud.
68. Seega tuleb tuvastada, kas käesolevas asjas oli Canadian Solari olukord tekkinud enne määruse nr 1168/2012 jõustumist (või oli tegu olukorraga, mis oli 15. detsembril 2012 alles kujunemas).
69. Näide olukorrast, mis oli uue õigusnormi jõustumise ajaks „tekkinud“, leidub kohtuasjas Varec.(37) Nimetatud asjas tehtud kohtuotsuses asus Euroopa Kohus seisukohale, et pakkuja õigus pakkumuses sisalduva konfidentsiaalse teabe kaitsele „kinnistus“ siis, kui see pakkumus hankemenetluses esitati. Seega ei olnud direktiiv 2004/18/EÜ,(38) mis jõustus pärast selle pakkumuse esitamist, kohaldatav.(39)
70. Näidet olukorrast, mis oli uue õigusnormi jõustumise ajal alles kujunemas, pakub Euroopa Kohtu otsus Pokrzeptowicz-Meyer.(40) Tähtajalist töölepingut, mis oli sõlmitud enne uue õigusnormi jõustumise kuupäeva tähtajaks, mis pidi lõppema pärast seda kuupäeva, ei saanud pidada tekkinud olukorraks. Nimelt „ei ammendu tähtajalise töölepingu sõlmimise õiguslikud tagajärjed selle allakirjutamise päeval, vaid hoopis loovad jätkuvalt ja regulaarselt tagajärgi kogu selle lepingu tähtaja kestel“.(41) Seetõttu oli uus õigusnorm kohaldatav.
71. Veel üks näide olukorrast, mis oli uue õigusnormi jõustumise ajal alles kujunemas, leidub kohtuasjas Moravia Gas Storage.(42) Vastavalt direktiivile 2003/55/EÜ(43) ja direktiivile 2009/73/EÜ,(44) millega direktiiv 2003/55 kehtetuks tunnistati, võivad suured uued gaasitaristud olla taotluse korral vabastatud kohustusest avada läbirääkimiste põhjal juurdepääs kolmandatele isikutele. Vabastuse võimaldab pädev liikmesriigi ametiasutus, kes teatab sellest komisjonile, kes omakorda võib paluda asjaomasel liikmesriigil vabastusotsust muuta või see tühistada. Leiti, et see otsus ei loo tekkinud olukorda, kuna komisjon võib nõuda selle muutmist või tühistamist. Niisiis oli direktiiv 2009/73, mis jõustus pärast vaidlusaluse vabastusotsuse vastuvõtmist ja teatavakstegemist, kuid enne, kui komisjon käskis asjaomasel liikmesriigil selle otsuse tühistada, kohaldatav.(45)
72. Olen seisukohal, et Canadian Solari olukord oli määruse nr 1168/2012 jõustumise ajal alles kujunemas.
73. Nimelt ei „kinnistunud“ ühtegi õigust siis, kui möödus algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punkti c kohaselt turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemiseks ette nähtud kolmekuuline tähtaeg.(46)
74. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võib selle kolmekuulise tähtaja järgimata jätmine kaasa tuua menetluse lõpus vastu võetud määruse tühistamise vaid juhul, kui on võimalik, et niisuguse eeskirjade eiramise tõttu jõuti menetluses teistsuguse tulemuseni. Seda määrust ei saa tühistada üksnes põhjusel, et nõukogu ja komisjon ei teinud otsust ettenähtud tähtaja jooksul.(47) Niisiis võivad institutsioonid õiguspäraselt teha turumajandusliku kohtlemise otsuse pärast algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktis c sätestatud kolmekuulise tähtaja möödumist (niivõrd, kui see viivitus ei ole mõjutanud menetluse tulemust). Samuti järeldub sellest, et Canadian Solarile ei võimaldatud selle kolmekuulise tähtaja möödudes komisjoni tegevusetuse tõttu automaatselt turumajanduslikku kohtlemist.
75. Samuti, kui komisjon oleks teinud turumajandusliku kohtlemise otsuse kolmekuulise tähtaja piires, oleks seda otsust võidud hilisemas menetlusetapis, pärast selle tähtaja möödumist muuta.(48) Järelikult ei teki kolmekuulise tähtaja möödumisel lõplikku olukorda. Samamoodi oli kohtuasjas Moravia Gas Storage põhjus, miks riigisisese vabastusotsuse tegemise ajaks ei olnud tekkinud lõplikku olukorda, selles, et komisjon võis selle otsuse hilisemas menetlusetapis ikkagi vaidlustada.(49)
76. Seetõttu ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 159–166 leidis, et Canadian Solari olukord oli määruse nr 1168/2012 jõustumise ajal alles kujunemas.
77. Seetõttu, vastavalt käesoleva ettepaneku punktis 66 viidatud kohtupraktikale, on turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemise tähtaja pikendus, mis on ette nähtud määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punktis a, vaidlusaluse määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise suhtes kohaldatav.
78. Teiseks on määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punktis b sätestatud, et kui viiakse läbi väljavõtteline uurimine, on institutsioonid kohustatud lahendama vaid niisuguseid turumajandusliku kohtlemise taotlusi, mida esitavad valimisse kuuluvad tootjad või niisugused tootjad, kelle suhtes arvutati algmääruse artikli 17 lõike 3 kohaselt individuaalne dumpingumarginaal. Institutsioonid ei ole kohustatud kaaluma turumajandusliku kohtlemise taotlusi, mida esitavad sellised tootjad nagu apellant, kes valimisse ei kuulu, välja arvatud juhul, kui neile arvutati individuaalne dumpingumarginaal algmääruse artikli 17 lõike 3 alusel.(50)
79. Minu arvates on määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punkt b materiaalõigusnorm, sest see jätab valimisse hõlmamata tootjad ilma õigusest sellele, et nende turumajandusliku kohtlemise taotlusi kaalutakse, välja arvatud juhul, kui neile arvutati individuaalne dumpingumarginaal algmääruse artikli 17 lõikele 3. Materiaalõigusnormina ei peaks see käesoleva ettepaneku punktis 66 viidatud kohtupraktika kohaselt olema kohaldatav olukordadele, mis olid selle normi jõustumise ajal alles kujunemas, nagu Canadian Solari oma.(51) Sama kohtupraktika kohaselt on see siiski kohaldatav, sest määruse nr 1168/2012 artikli 2 sõnastusest tuleneb selgelt, et „käesolevat määrust“, st kõiki selle sätteid, kohaldatakse „kõigi käimasolevate uurimiste suhtes alates 15. detsembrist 2012“.
80. Seetõttu on määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punkt b vaidlusaluse määruse vastuvõtmiseni viinud uurimise suhtes kohaldatav.
81. Üldkohus leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 166 õigesti, et kuna Canadian Solari olukord oli 15. detsembril 2012 kujunemas, ei olnud määrus nr 1168/2012 kohaldatav.
82. Neljandaks ei saa apellandi väide määruse nr 1168/2012 artikli 2 õigusvastasuse kohta olla tulemuslik. Canadian Solari arvates rikub see säte õiguskindluse põhimõtet ja tagasiulatuva jõu puudumise põhimõtet. Kohtupraktika kohaselt aga ei ole õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui Euroopa Liidu meede jõustub erandjuhul enne selle avaldamist, tingimusel et huvitatud isikute õiguspärased ootused on tagatud.(52) Üldiselt ei takista õiguspärase ootuse kaitse põhimõte uute õigusnormide kohaldamist varasemate õigusnormide kohaldamisajal tekkinud olukordade uutele tagajärgedele(53) ning käesolevas asjas ei ole Canadian Solar selgitanud, miks Üldkohus eksis, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 168 leidis, et uurimise algatamise ajal oli määruse nr 1168/2012 vastuvõtmine apellandi jaoks ettearvatav ja apellant olekski pidanud seda ette arvama. Seetõttu ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktis 154 leidis, et määrus nr 1168/2012 on õiguspärane.
83. Olen seisukohal, et apellandi õigusvastasuse väide ja apellatsioonkaebuse kolmanda väite esimene osa tuleb tagasi lükata.
3) Apellatsioonkaebuse kolmanda väite teine osa
84. Apellatsioonkaebuse kolmanda väite teises osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta leidis, et turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemata jätmine institutsioonide poolt ei olnud vaidlusaluse määrusega vastuolus.
85. Olen seisukohal, et apellatsioonkaebuse kolmanda väite teise osaga ei saa nõustuda.
86. Esiteks nähtub käesoleva ettepaneku punktist 77, et institutsioonidel ei olnud kohustust teha otsus algmääruse algse redaktsiooni artikli 2 lõike 7 punktis c ette nähtud kolmekuulise tähtaja jooksul, sest kehtis määrusega nr 1168/2012 ette nähtud kaheksakuuline tähtaeg. Niisiis ei saa olla vaidlusaluse määrusega vastuolus see, et institutsioonid ei teinud otsust varasema tähtaja jooksul. Üldkohus ei rikkunud õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 163, et turumajandusliku kohtlemise otsuse tegemata jätmine institutsioonide poolt ei olnud vaidlusaluse määrusega vastuolus.
87. Samuti olen seisukohal, et institutsioonid ei olnudki kohustatud Canadian Solari turumajandusliku kohtlemise taotlust lahendama. Nimelt, nagu olen maininud käesoleva ettepaneku punktis 80, oli kohaldatav määruse nr 1168/2012 artikli 1 lõike 1 punkt b, millega muudeti algmääruse artikli 2 lõiget 7 nii, et lahendada tuleb ainult need turumajandusliku kohtlemise taotlused, mida esitavad valimisse kuuluvad tootjad või niisugused tootjad, kellele arvutati individuaalne dumpingumarginaal. Kuna Canadian Solar ei kuulunud valimisse ja temale ei arvutatud individuaalset dumpingumarginaali, ei olnud institutsioonid kohustatud tema turumajandusliku kohtlemise taotlust lahendama. Seega leidis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 170 õigesti, et Canadian Solaril ei olnud õigust sellele, et tema turumajandusliku kohtlemise taotlust kaalutakse. Seetõttu ei saanud selle otsuse tegemata jätmine institutsioonide poolt olla vaidlusaluse määrusega vastuolus.
88. Teiseks ei saa nõustuda apellandi argumendiga, et ta ei saa vaidlustada seda, et komisjon ei teinud turumajandusliku kohtlemise otsust. Canadian Solar vaidlustas selle otsuse tegemata jätmise hagi raames, millega ta taotles vaidlusaluse määruse tühistamist, ning Üldkohus käsitles seda vaidlustatud kohtuotsuse punktides 149–170 nõuetekohaselt. See on Euroopa Kohtu menetluses vaidlustatud ja leiab käsitlust ka käesolevas ettepanekus.
89. Seega ei rikkunud Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis, et turumajandusliku kohtlemise taotluse lahendamata jätmine institutsioonide poolt ei olnud vaidlusaluse määrusega vastuolus.
90. Järeldan, et apellatsioonkaebuse kolmas väide tuleb tagasi lükata.
B. Apellatsioonkaebuse neljas väide
1. Poolte argumendid
91. Apellatsioonkaebuse neljas väide on jagatud kahte ossa.
92. Apellatsioonkaebuse neljanda väite esimeses osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lubas vaidlustatud kohtuotsuse punktides 205–217 institutsioonidel kehtestada sellise määraga dumpinguvastase tollimaksu, mis korvab mitte üksnes kahju, mis on omistatav dumpinguhinnaga impordile, vaid ka muudele teguritele omistatava kahju. Selle kohta argumenteerib Canadian Solar esiteks, et dumpinguvastase tollimaksu summa kindlaksmääramisel peavad institutsioonid jätma niisuguste muude tegurite tagajärjed arvesse võtmata isegi siis, kui need ei katkesta põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Muidu oleks liidu tootmisharule antav kaitse vajalikust suurem. Seetõttu Üldkohus eksis, kui ta märkis, et institutsioonid peavad jätma selliste muude tegurite tagajärjed arvesse võtmata vaid siis, kui need selle põhjusliku seose katkestavad. Teiseks eksis Üldkohus, kui ta leidis, et dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel ei ole institutsioonid kohustatud jätma arvesse võtmata kolme muu teadaoleva konkreetse teguri tagajärgi (nimelt asjasse puutuva toote ostmine ELi tootjate poolt ELi turul edasimüümiseks otsekui nende enda tootena, liikmesriikide toetuskava kärped ning finantskriis), sest need kolm tegurit ei katkestanud kõnealust põhjuslikku seost.
93. Apellatsioonkaebuse neljanda väite teises osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 202 ja 205 leidis, et muude tegurite kui dumpinguhinnaga impordi koguselise mõju tõendamine on apellandi ülesanne.
94. Nõukogu märgib, et apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa tuleb põhjendamatuse tõttu tagasi lükata, ning palub Euroopa Kohtul asendada vaidlustatud kohtuotsuse punktides 191–193 sõnastatud põhjendused ja tuvastada, et kahju kindlaksmääramine algmääruse artikli 3 alusel ning kahjumäära arvutamine vastavalt selle määruse artikli 9 lõikele 4 on kaks eri küsimust.
95. Nõukogu märgib teise võimalusena, et apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa tuleb osalt vastuvõetamatuse ja tervikuna põhjendamatuse tõttu tagasi lükata. Nõukogu sõnul on esiteks vastuvõetamatu apellandi argument, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et käesoleva ettepaneku punktis 92 mainitud kolme muu teguri tagajärjed on ebaolulised, sest tegu on faktiküsimusega. Teiseks märgib nõukogu, et apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa on põhjendamata, kuna vastupidi sellele, mida väidab Canadian Solar, ei märkinud Üldkohus, et institutsioonid on kohustatud kehtestama sellise määraga dumpinguvastase tollimaksu, mis korvab ainult dumpinguhinnaga impordile omistatava kahju. Samuti ei eksinud Üldkohus, kui ta leidis, et eespool mainitud kolme muu teguri tagajärjed on ebaolulised.
96. Samuti väidab nõukogu, et apellatsioonkaebuse neljanda väite teine osa ei ole põhjendatud.
97. Komisjoni sõnul on apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa tulemusetu ja teise võimalusena põhjendamata. See on tulemusetu, kuna Üldkohus ei märkinud, et dumpinguvastase tollimaksu summa kindlaksmääramisel on institutsioonid kohustatud läbi viima omistamisanalüüsi ja omistamata jätmise analüüsi. Teise võimalusena – juhuks, kui Euroopa Kohus asub seisukohale, et Üldkohus otsustas, et dumpinguvastase tollimaksu summa kindlaksmääramiseks tuleb need analüüsid läbi viia – märgib komisjon, et Üldkohus rikkus õigusnormi, ja taotleb sellekohaste põhjenduste asendamist.(54)
98. Komisjon väidab, et apellatsioonkaebuse neljanda väite teine osa ei ole põhjendatud. See on tingitud eeskätt sellest, et apellatsioonkaebuse selle väite esimene osa on põhjendamata.
2. Hinnang
99. Apellatsioonkaebuse neljandas väites märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta lubas institutsioonidel kehtestada sellise määraga dumpinguvastase tollimaksu, mis hüvitab mitte üksnes kahju, mis on omistatav dumpinguhinnaga impordile, vaid ka muudele teguritele omistatava kahju, ning kui ta tõendamiskoormise lubamatult ümber pööras.
a) Vastuvõetavus
100. Nagu on märgitud käesoleva ettepaneku punktis 92, väidab Canadian Solar, et Üldkohus eksis, kui ta leidis, et dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel ei ole institutsioonid kohustatud jätma arvesse võtmata kolme muu teadaoleva konkreetse teguri tagajärgi, sest need tegurid ei katkestanud kõnealust põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Nõukogu väitel on see argument vastuvõetamatu, sest tegu on faktiküsimusega.
101. Minu arvates tuleb see vastuvõetamatuse väide tagasi lükata.
102. Küsimus, kas teatava konkreetse teguri – mis ei ole dumpinguhinnaga import – tagajärge võib pidada „ebaoluliseks“, mistõttu see ei katkesta põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel, on õigusliku kvalifitseerimise, mitte faktiküsimus. Sellisena võib Euroopa Kohus seda analüüsida.(55)
b) Sisu
1) Apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa
i) Sissejuhatus
103. Algmääruse artikli 3 lõike 1 kohaselt peab liidu tootmisharule tekkiv kahju olema „oluline“. Sama artikli punkti 2 kohaselt tuleb selle tuvastamiseks, kas liidu tootmisharule tekib oluline kahju, arvesse võtta esiteks dumpinguhinnaga impordi mahtu ja selle mõju hindadele Euroopa Liidu turul ning teiseks selle impordi edaspidist mõju liidu tootmisharule.
104. Selles osas, mis puudutab dumpinguhinnaga impordi mõju liidu tootmisharule, tuleb algmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt tõendada, et selle impordi maht ja/või hinnad „on […] mõjutanud [liidu] tootmisharu [ning] et mõju ulatus võimaldab selle oluliseks liigitada“. Seda analüüsi nimetatakse „omistamisanalüüsiks“.(56)
105. Liidu tootmisharule tekkivale kahjule võivad kaasa aidata ka muud tegurid peale dumpinguhinnaga impordi. Näiteks vaidlusaluse määruse kohaselt avaldasid finantskriis ja selle tagajärjed teatavat mõju EL päikeseenergiatööstusele, mis on kapitalimahukas.(57) Algmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt tuleb peale dumpinguhinnaga impordi „uuri[da] ka muid teadaolevaid tegureid, millega ühenduse tootmisharu samal ajal kahjustatakse, ning nende teguritega tekitatud kahju ei tohi lõike 6 alusel omistada dumpinguhinnaga impordile“. See analüüs on „omistamata jätmise analüüs“.(58)
106. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on institutsioonide kohustus kontrollida, kas nende muude tegurite mõju ei katkesta põhjuslikku seost ühelt poolt asjaomase impordi ja teiselt poolt liidu tootmisharule põhjustatava kahju vahel. Samuti peavad nad kontrollima, et nendele muudele teguritele omistatavat kahju ei võetaks arvesse kahju tuvastamisel algmääruse artikli 3 lõike 7 tähenduses ja seega, et kehtestatav dumpinguvastane tollimaks ei ületaks seda, mida on vaja dumpinguhinnaga impordist põhjustatava kahju korvamiseks. Kui aga institutsioonid leiavad, et olenemata neist teguritest on dumpinguhinnaga impordi põhjustatud kahju algmääruse artikli 3 lõike 1 tähenduses oluline, võib selle tagajärjel tuvastada põhjusliku seose kõnealuse impordi ja liidu tootmisharule põhjustatava kahju vahel.(59)
107. Apellatsioonkaebuse neljanda väite esimeses osas väidab Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 205–217 lubas institutsioonidel kehtestada sellise määraga dumpinguvastase tollimaksu, mis hüvitab mitte üksnes kahju, mis on omistatav dumpinguhinnaga impordile, vaid ka muudele teguritele omistatava kahju.
ii) Kas dumpinguvastane tollimaks peab korvama üksnes kahju, mis on omistatav dumpinguhinnaga impordile, mitte aga muudele teadaolevatele teguritele omistatava kahju?
108. Olen seisukohal, et dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel ei ole institutsioonid kohustatud arvesse võtma järeldusi, mida nad on teinud algmääruse artikli 3 lõike 7 kohaselt läbi viidud omistamata jätmise analüüsis.
109. Esiteks tuleneb see algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 ning artikli 9 lõike 4 sõnastusest.
110. Eespool punktides 104 ja 105 viidatud omistamisanalüüs ja omistamata jätmise analüüs viiakse läbi tuvastamaks, et liidu tootmisharule tekkivat kahju põhjustab dumpinguhinnaga import, mis on üks dumpinguvastase tollimaksu kohaldamise tingimusi, millele teiste tingimustena lisanduvad dumpingu esinemine, kahju tekkimine ja liidu huvi sekkuda.(60) On ju algmääruse artikli 3 lõikes 6 sätestatud, et tõendamisel, „et dumpinguhinnaga import põhjustab kahju käesoleva määruse tähenduses“, tuleb tõendada, et dumpinguhinnaga impordi maht ja/või hinnad „on […] mõjutanud“ liidu tootmisharu, st liidu tootmisharule tekkinud kahju on omistatav dumpinguhinnaga impordile. Sama määruse artikli 3 lõige 7 seevastu eeldab tõendamist, et kahju, mis on omistatav muudele teguritele peale dumpinguhinnaga impordi, „ei […] omista[t]a dumpinguhinnaga impordile“, ehk Euroopa Kohtu ja Üldkohtu sõnade kohaselt tõendamist, et nende muude tegurite mõju ei katkesta põhjuslikku seost dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekkiva kahju vahel.(61)
111. Algmääruse artikli 3 lõike 6 kohaselt peetakse põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekitatud kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel tõendatuks, kui dumpinguhinnaga impordile omistatav kahju on „oluline“. Selles aspektis ei ole oluline, kas kahju omistatakse ka muudele teguritele peale dumpinguhinnaga impordi, kui dumpinguhinnaga impordile omistatav kahju on oluline.(62)
112. Dumpinguvastase tollimaksu summast aga peab vastavalt algmääruse artikli 9 lõike 4 viimasele lausele „piisa[ma] [liidu] tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks“. Seda lauset tuleb käsitada koostoimes sama sätte esimeses lauses leiduva viitega „[dumpingust] tuleneva[le] kahju[le]“.(63) Seega peab dumpinguvastane tollimaks kõrvaldama kahju, mis „on põhjustatud“ dumpinguhinnaga impordist algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 tähenduses. Järelikult võib dumpinguvastane tollimaks kõrvaldada kahju, mis on omistatav muudelegi teguritele peale dumpinguhinnaga impordi, kui dumpinguhinnaga impordile omistatav kahju on oluline, sest sel juhul peetakse liidu tootmisharule tekkivat kahju dumpinguhinnaga impordist „põhjustatuks“.
113. Kui EL seadusandja tahe ei oleks olnud niisugune, oleks algmääruse artikli 9 lõige 4 eeldanud, et dumpinguvastane tollimaks kõrvaldab dumpinguhinnaga impordile „omistatava“ kahju, mitte „sellest tuleneva“ kahju. Sellega seoses täheldan, et sama määruse artikli 3 lõikes 7 on kasutatud tegusõna „omistama“, artikli 9 lõikes 4 seda aga kasutatud ei ole. Samuti täheldan, et viimati nimetatud sättes ei ole viidatud esimesena nimetatud sättele.
114. Seda kinnitab käesoleva ettepaneku punktis 106 viidatud kohtupraktika. Selle kohtupraktika kohaselt on institutsioonid kohustatud kontrollima, et muudele teadaolevatele teguritele omistatavat kahju ei võetaks arvesse kahju tuvastamisel algmääruse artikli 3 lõike 7 tähenduses. Kuna see säte puudutab, nagu olen eespool selgitanud, liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahelise põhjusliku seose tõendamist, tähendab see, et kohtupraktika kohaselt on institutsioonid kohustatud kontrollima, et muudele teadaolevatele teguritele omistatavat kahju ei võeta arvesse põhjusliku seose kindlakstegemisel. See kohtupraktika ei kohusta institutsioone kontrollima, et nendele muudele teguritele omistatavat kahju ei võeta arvesse dumpinguvastase tollimaksu määramisel. Toonitaksin samuti, et Euroopa Kohtu ja Üldkohtu väljendatud seisukohale, et dumpinguvastane tollimaks ei saa „ületada seda, mida on vaja dumpinguhinnaga impordist põhjustatava kahju korvamiseks“, järgneb kohe kinnitus, et põhjusliku seose tuvastamiseks piisab sellest, kui dumpinguhinnaga impordile omistatav kahju on oluline.(64)
115. Teiseks on tõsi, et kohtupraktika kohaselt on algmääruse artikli 3 lõike 7 eesmärk tagada, et liidu tootmisharule antav kaitse ei ületa vajalikku.(65) Sellest siiski ei järeldu, nagu peaks dumpinguvastane tollimaks korvama vaid dumpinguhinnaga impordile omistatava kahju.
116. Selles suhtes tuleb viidata kohtujurist Trstenjaki ettepanekule kohtuasjas Moser Baer.(66) Selles kohtuasjas paluti tühistada määrus, millega kehtestati lõplik tasakaalustav tollimaks Indiast pärit salvestatavate laserketaste impordi suhtes.(67) Nõukogu oli uurinud veel ühe teadaoleva teguri – nimelt selle, et liidu tootjad maksavad väidetavalt ülemääraseid kasutustasusid – tagajärgi ning leidis, et see muu tegur ei katkestanud põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkiva kahju ja subsideeritud impordi vahel. Põhjus oli selles, et esiteks maksid neid kasutustasusid mitte ainult liidu tootjad, vaid ka eksportivad India tootjad ning teiseks olid need juba olemas, enne kui subsideeritud import saavutas olulise taseme. Kohtujurist Trstenjak nõustus nõukoguga, et põhjuslik seos ei ole kasutustasude tõttu katkenud. Siiski asus ta seisukohale, et sellest ei järeldu tingimata, et kõnealune dumpinguvastane tollimaks on õiguspärane. Nimelt märkis kohtujurist Trstenjak, et „võib olla asjakohane võtta kahju kõrvaldamise taseme arvutamisel arvesse tegureid, mis ei katkesta subsideeritud impordi ja kahju vahelist põhjuslikku seost, kuid mis võivad siiski mõjutada kahju kõrvaldamise taset“.(68)
117. Selle seisukoha põhjenduseks viitas kohtujurist Trstenjak määruse nr 2026/97 artikli 15 lõike 1 viimases lauses ette nähtud „väiksema tollimaksu“ reeglile või dumpinguvastaste meetmete osas algmääruse artikli 9 lõike 4 viimasele lausele. Viimati nimetatud sättes on ette nähtud,(69) et „[d]umpinguvastase tollimaksu summa ei ületa kindlaksmääratud dumpingumarginaali, kuid see peaks olema nimetatud marginaalist väiksem, kui sellisest väiksemast tollimaksust piisab [liidu] tootmisharule tekitatava kahju kõrvaldamiseks“. Seetõttu määratakse dumpinguvastane (tasakaalustav) tollimaks juhul, kui dumpingumarginaal (subsiidiumi määr) on kahjumäärast suurem, kindlaks kahjumäära abil. Kohtujurist Trstenjak on väljendanud seisukohta, et kuna „väiksema tollimaksu“ reegli eesmärk on „tagada, et [liidu] tootmisharu kaitsmine ei läheks vajalikust kaugemale“, võib tasakaalustava tollimaksu määra arvutamisel arvesse võtta muidki tegureid peale subsideeritud impordi, nagu eelnevas punktis märgitud.(70)
118. Kohtuasjas Moser Baer aga asus kohtujurist Trstenjak seisukohale, et nõukogu ei olnud kohustatud kahju kõrvaldamiseks vajaliku taseme arvutamisel arvesse võtma kasutustasude tagajärgi, sest neid kasutustasusid pidid maksma mitte ainult EL tootjad, vaid ka eksportivad India tootjad.(71)
119. Kohtuasjas Moser Baer tehtud otsuses leidis Euroopa Kohus esiteks, et põhjuslik seos kahju ja subsideeritud impordi vahel ei ole kasutustasude tõttu katkenud, sest see tegur esines enne, kui subsideeritud import saavutas olulise taseme, ja teiseks, et nendel kasutustasudel ei olnud mõju hindade allalöömise taseme arvutamisele, kuna need mõjutasid nii liidusiseseid kui ka impordihindu.(72)
120. Seetõttu ei viidanud Euroopa Kohus „väiksema tollimaksu“ reegli eesmärgile, nagu seda on analüüsitud käesoleva ettepaneku punktides 116 ja 117. Tuleb tunnistada, et Euroopa Kohus oleks võinud piirduda järeldusega, et põhjuslik seos ei ole katkenud, asumata seejärel kontrollima, kas väidetavalt ülemäärased kasutustasud mõjutasid hindade allalöömise taset. Kohtuasjas Moser Baer oli siiski selge, et nimetatud muu teadaolev tegur ei avaldanud mõju hindade allalöömise tasemele.
121. Olen kohtujurist Trstenjakiga nõus,(73) et „väiksema tollimaksu“ reegli eesmärk on tagada, et liidu tootmisharu kaitsmine ei ületaks vajalikku. Algmääruse artikli 9 lõikes 4 aga on nõutud üksnes seda, et kui kahjumäär on dumpingumarginaalist väiksem, põhineks dumpinguvastane tollimaks kahjumääral. Niisuguse „väiksema tollimaksu“ reegli kohaldamine tagab, et kaitse ei ületa vajalikku.
122. Osutaksin samuti, et algmääruse artikli 9 lõige 4 ei eelda, et dumpinguvastane tollimaks kõrvaldaks üksnes dumpinguhinnaga impordile omistatava kahju. Nagu käesoleva ettepaneku punktis 113 märgitud, nõuab see säte dumpinguhinnaga impordist põhjustatud, mitte sellele omistatava kahju kõrvaldamist. Samuti ei ole algmääruse artikli 9 lõikes 4 viidatud sama määruse artikli 3 lõikele 7.
123. Kolmandaks rõhutan, et apellant ei ole viidanud ühelegi juhtumile, mil dumpinguvastane tollimaks tühistati põhjusel, et see korvas muule tegurile kui dumpinguhinnaga impordile omistatavat kahju. Kohtuotsus Allied Corporation,(74) millele Canadian Solar esimeses astmes ja vastuapellatsioonkaebuses tugines, ei sea eespool kirjeldatud põhjenduskäiku kahtluse alla.
124. Kohtuasjas Allied Corporation tühistas Euroopa Kohus määruse, millega oli kehtestatud lõplik dumpinguvastane tollimaks, põhjendusel, et nõukogu, kes oli tuvastanud, et liidu tootmisharule kahju tekitamisele aitasid kaasa muudki tegurid peale dumpinguhinnaga impordi, jättis kindlaks tegemata, kas kehtestatud dumpinguvastase tollimaksu summa on „kahju kõrvaldamiseks vajalik“.(75)
125. Ent kohtuasjas Allied Corporation oli nõukogu kehtestanud dumpinguvastase tollimaksu määraks dumpingumarginaali, kontrollimata, kas kahjumäär on dumpingumarginaalist väiksem. Seetõttu tühistati vaidlusalune määrus põhjendusel, et nõukogu on jätnud kindlaks tegemata, kas „väiksema tollimaksu“ reegel on kohaldatav. Seda määrust ei tühistatud põhjendusel, et dumpinguvastase tollimaksu kindlaksmääramisel ei ole nõukogu jätnud arvesse võtmata muudele teadaolevatele teguritele omistatavat kahju.
126. Lisan, et kohtuasjas Gold East Paper ei nõustunud Üldkohus väitega, et „institutsioonid ei kontrollinud, et muudele teguritele kui dumping omistatav kahju ei tulnud arvesse nende impordi suhtes kehtestatud tollimaksu taseme kindlaksmääramisel“, põhjendades seda nii, et kuna institutsioonid „analüüsisid […] liidu tootmisharu kahju tekitanud muude teadaolevate tegurite mõju ning tuvastasid, et ükski neist ei katkestanud […] dumpinguhinnaga impordi ja liidu tootmisharule tekitatud kahju vahel tuvastatud põhjuslikku seost“, siis „täitsid liidu institutsioonid kõnealuste meetmete võtmiseks vajalikud tingimused“.(76)
127. Neljandaks märgiksin täielikkuse huvides, et ühestki Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikogu (edaspidi „apellatsioonikogu“) aruandest, mida nõukogu ja komisjon on maininud,(77) ei nähtu, nagu sisaldaks 1994. aasta üldise tolli‑ ja kaubanduskokkuleppe VI artikli rakendamise leping (edaspidi „WTO dumpinguvastane leping“) või WTO subsiidiumide ja tasakaalustusmeetmete leping nõuet jätta dumpinguvastase (tasakaalustava) tollimaksu summa kindlaksmääramisel kõrvale kahju, mis omistatakse muudele teguritele peale dumpinguhinnaga (subsideeritud) impordi. Samuti ei ole Canadian Solar toonud ühtki sellekohast näidet.(78) Seetõttu toetaks apellatsioonikogu tõlgendus käesoleva ettepaneku punktis 108 väljendatut.
128. Olen siiski seisukohal, et vaidlusaluse määruse õiguspärasust ei tohiks hinnata apellatsioonikogu aruannetele tuginedes.
129. Kohtupraktika kohaselt võib hinnata EL õigusakti õiguspärasust WTO lepingute alusel ainult kahes olukorras. Esimene olukord on see, kus liit on soovinud rakendada nende lepingute kontekstis võetud konkreetset kohustust, ja teine see, kus asjaomane EL õigusakt viitab sõnaselgelt selliste lepingute konkreetsetele tingimustele.(79) Märgiksin, et kohtupraktika kohaselt tuleb algmääruse sätteid tõlgendada võimalikult suures kooskõlas dumpinguvastase lepingu vastavate sätetega.(80) See võib nii olla aga ainult juhul, kui esimesena nimetatud väljendavad liidu seadusandja tahet viimati nimetatud rakendada või kui nendes on viimati nimetatutele sõnaselgelt viidatud.(81)
130. Algmääruse artikli 3 lõikes 7 ega artikli 9 lõikes 4 ei ole WTO dumpinguvastasele lepingule sõnaselgelt viidatud. Sõnastuse sarnasust arvestades aga võib algmääruse artikli 3 lõiget 7 pidada WTO dumpinguvastase lepingu artikli 3 lõiget 5 rakendavaks.(82) Algmääruse artikli 9 lõiget 4 aga ei saa pidada selliseks, mis väljendab liidu seadusandja tahet rakendada WTO dumpinguvastase lepingu artiklit 9. Nimelt on „väiksema tollimaksu“ reegel teisena mainitud sätte kohaselt kõigest „soovitav“, esimese kohaselt aga kohustuslik.(83)
131. Järeldan, et institutsioonid ei ole dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel kohustatud võtma arvesse järeldusi, mida nad on teinud algmääruse artikli 3 lõike 7 alusel läbi viidud omistamata jätmise analüüsis. Nad ei ole kohustatud kehtestama seda tollimaksu niisuguse määraga, mis korvaks üksnes dumpinguhinnaga impordile, mitte aga muudele teadaolevatele teguritele omistatava kahju.
132. Järgmiseks kaalun, kas Üldkohus otsustas, et institutsioonid on dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel kohustatud võtma arvesse järeldusi, mida nad on teinud omistamata jätmise analüüsis, mis viidi läbi selleks, et tuvastada põhjuslik seos liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel.
iii) Kas Üldkohus otsustas vaidlustatud kohtuotsuses, et institutsioonid on dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel kohustatud võtma arvesse järeldusi, mida nad on teinud omistamata jätmise analüüsis?
133. Canadian Solari väitel rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta leidis vaidlustatud kohtuotsuse punktides 205–217, et muude teadaolevate tegurite tagajärgi tuleb dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel arvesse võtta üksnes siis, kui need katkestavad põhjusliku seose liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Neid muid tegureid tuleks apellandi sõnul arvesse võtta olenemata sellest, kas need katkestavad selle põhjusliku seose.
134. Komisjon seevastu väidab, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 184–195 leidis, et muude teadaolevate tegurite tagajärgi tuleb dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel arvesse võtta, ning palub Euroopa Kohtul sellekohased põhjendused asendada. Komisjon kordab seda argumenti oma vastuapellatsioonkaebuse kolmandas väites ja palub Euroopa Kohtul „tühistada põhjuslikkuse tõlgendus algmääruse artikli 3 tähenduses, mille Üldkohus esitas vaidlustatud kohtuotsuses esimese astme menetluses esitatud kuuenda väite kohta“.(84)
135. Vaidlustatud kohtuotsuse punktides 178–196 sõnastas Üldkohus liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahelise põhjusliku seose tuvastamise ning dumpinguvastase tollimaksu kehtestamise põhimõtted. Punktides 197–218 kohaldas Üldkohus neid põhimõtteid käsitletava juhtumi suhtes. Analüüsin esiteks, kas Üldkohus rikkus neid põhimõtteid sõnastades õigusnormi, nagu väidab komisjon, ja teiseks, kas ta rikkus õigusnormi neid põhimõtteid kohaldades, nagu väidab Canadian Solar.
136. Olen seisukohal, et ehkki Üldkohus rikkus õigusnormi dumpinguvastase tollimaksu summa määramise põhimõtteid sõnastades, ei teinud ta nende sedastuste põhjal ühtegi faktilist ega õiguslikku järeldust käesoleva juhtumi suhtes. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa tagasi lükata.
137. Esiteks märgiksin, et vaidlustatud kohtuotsuse punktides 182–186 viitas Üldkohus käesoleva ettepaneku punktis 106 viidatud kohtupraktikale, märkides, et institutsioonid on kohustatud kontrollima, et algmääruse artikli 3 lõike 7 tähenduses kahju tuvastamisel ei võeta arvesse muudele teadaolevatele teguritele omistatavat kahju, et kehtestatav dumpinguvastane tollimaks ei ületaks seda, mida on vaja dumpinguhinnaga impordist põhjustatud kahju korvamiseks. Vaidlustatud kohtuotsuse punktis 185 aga märkis Üldkohus, et „institutsioonid peavad dumpinguvastase tollimaksu määra kindlakstegemisel arvesse võtma [seoses omistamata jätmise analüüsiga] tehtud järeldusi“.(85)
138. Edasi osutas Üldkohus „väiksema tollimaksu“ reeglile, mis on sätestatud algmääruse artikli 9 lõike 4 viimases lauses. Ta märkis vaidlustatud kohtuotsuse punktis 191, et „institutsioonid peavad [algmääruse artikli 9 lõike 4] kontekstis arvesse võtma järeldusi, millele nad on jõudnud seoses omistamise analüüsi ja omistamata jätmise analüüsiga“. Muidu – nagu on toonitatud selle kohtuotsuse punktis 192 – võib tekkida oht, et kehtestatavad dumpinguvastased meetmed ületavad seda, mida on vaja, et saavutada nende eesmärk, nimelt kõrvaldada dumpingu kahjulik mõju. Samuti märkis Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktis 193, et see on kooskõlas institutsioonide otsustuspraktikaga.
139. Minu arvates rikkus Üldkohus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 185, 191 ja 192 leidis, et institutsioonid on kohustatud dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel arvesse võtma järeldusi, mida nad on teinud omistamise analüüsis ja omistamata jätmise analüüsis. See järeldub käesoleva ettepaneku punktist 131.
140. Samuti osutaksin, et vaidlustatud otsuse punktis 193 väljendatud Üldkohtu seisukoht, et tegelikult võtsid institutsioonid selles punktis nimetatud kolmel juhul(86) tollimaksumäära kindlaks tehes arvesse omistamise analüüsi ja omistamata jätmise analüüsi tulemusi, on vale. Põhjendustest, millele Üldkohus on viidanud, nähtub ju, et kuna liidu tootmisharu kahjule aitasid kaasa muudki tegurid peale dumpinguhinnaga impordi, otsustas komisjon või nõukogu lähtuda kahju kõrvaldamiseks vajaliku taseme kindlakstegemisel hindade allalöömisest, mitte dumpingust.(87) Otsuses ega määrustes, millele vaidlustatud kohtuotsuse punktis 193 osundatakse, ei viita miski sellele, nagu oleks nendele muudele teguritele omistatav kahju dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel arvestamata jäetud. Vastupidi, sest kahel korral on märgitud, et nende muude tegurite osatähtsust on keeruline täpselt kindlaks määrata.(88)
141. Isegi kui Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 185, 191, 192 ja 193 õigusnormi rikkus, tuleneb väljakujunenud kohtupraktikast, et kui Üldkohtu otsuse põhjenduste juures on tegemist liidu õiguse rikkumisega, kuid otsuse resolutsioon on muude õiguslike asjaoludega põhjendatud, tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.(89) Seega asun nüüd analüüsima, kas Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 197–218 kohaldas dumpinguvastase tollimaksu summa kindlaksmääramise põhimõtteid, mis olid esitatud vaidlustatud kohtuotsuse punktides 185, 191, 192 ja 193.
142. Teiseks juhiksin tähelepanu, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 206 märkis Üldkohus, et igal juhul ei võtnud institutsioonid kahju tuvastamisel tegelikult arvesse muid teadaolevaid tegureid. Punktides 207–215 kontrollis Üldkohus, et institutsioonid on analüüsinud muude teadaolevate tegurite tagajärgi, ja jättis muutmata nende järelduse, et nendel muudel teguritel oli kas juhuslik, kõige enam marginaalne mõju (asjasse puutuva toote ostmine EL tootjate poolt, et seda liidus otsekui enda oma edasi müüa, import Taiwanist, toorainehindade mõju)(90) või piiratud mõju (soodustariifide kärpimine)(91) või et neil oli teatav mõju, mis aga ei katkestanud põhjuslikku seost (finantskriis).(92) Punktides 216 ja 217 märkis Üldkohus, et institutsioonid järeldasid õigesti, et nende muude tegurite mõju on ebaoluline, ning et seetõttu ei katkestanud see põhjuslikku seost liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahel. Üldkohus järeldas, et seetõttu oli õige ka institutsioonide „hinnang, [mis viidi läbi] [algmääruse] artikli 9 lõike 4 alusel“.
143. Mulle näib, et Üldkohus kontrollis vaid seda, kas institutsioonid järeldasid õigesti, et muud teadaolevad tegurid liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahelist põhjuslikku seost ei katkestanud. Olles järeldanud, et institutsioonide järeldused on õiged, ei asunud Üldkohus analüüsima, kas institutsioonid oleksid pidanud dumpinguvastase tollimaksu summa määramisel jätma nende muude tegurite tagajärjed arvesse võtmata, kuigi need põhjuslikku seost ei katkestanud. Niisiis ei teinud Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuse punktides 185 ja 191–193 sedastatust faktilisi ega õiguslikke järeldusi käesoleva juhtumi suhtes. Osutaksin ka sellele, et vaidlustatud kohtuotsuse punktis 201 märkis Üldkohus, et institutsioonid ei ole kohustatud muude teadaolevate tegurite tagajärgi kvantifitseerima, mis oleks eeltingimus juhul, kui neid tegureid tuleks arvesse võtta dumpinguvastase tollimaksu määra kindlakstegemisel.
144. Järeldan, et kuigi Üldkohus märkis ebaõigesti, et dumpinguvastase tollimaksu määra kindlakstegemisel on institutsioonid kohustatud arvesse võtma algmääruse artikli 3 lõigete 6 ja 7 kohaldamisel läbi viidud omistamise analüüsi ja omistamata jätmise analüüsi tulemusi, otsustas ta õigesti, et käesoleval juhul ei tule dumpinguvastase tollimaksu määra kindlakstegemisel kõnealuseid muid teadaolevaid tegureid arvesse võtta.
145. Täielikkuse huvides märgin samuti, et selles osas, mis puudutab küsimust, kas liidu tootmisharule tekkiva kahju ja dumpinguhinnaga impordi vahelise põhjusliku seose katkestasid kõnealused muud teadaolevad tegurid, ei väitnud Canadian Solar, et institutsioonid tegid ilmse hindamisvea.(93)
146. Seetõttu tuleb apellatsioonkaebuse neljanda väite esimene osa tagasi lükata ja rahuldada komisjoni palve põhjendused asendada.
2) Apellatsioonkaebuse neljanda väite teine osa
147. Apellatsioonkaebuse neljanda väite teises osas märgib Canadian Solar, et Üldkohus rikkus õigusnormi, kui ta vaidlustatud kohtuotsuse punktides 202 ja 205 leidis, et muude tegurite koguselise mõju tõendamine on apellandi ülesanne.
148. Minu arvates tuleb apellatsioonkaebuse neljanda väite teine osa tagasi lükata. See on tulemusetu, kuna käesoleva ettepaneku punktist 131 nähtub, et institutsioonid ei ole kohustatud kehtestama dumpinguvastast tollimaksu määraga, mis korvab üksnes dumpinguhinnaga impordile omistatava kahju.
149. Järeldan, et apellatsioonkaebuse neljas väide tuleb tagasi lükata ja apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.
VI. Kohtukulud
150. Kodukorra artikli 184 lõikes 2 on ette nähtud, et kui apellatsioonkaebus on põhjendamatu, siis otsustab Euroopa Kohus kohtukulude jaotuse.
151. Vastavalt kodukorra artikli 138 lõikele 1, mida kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel kohaldatakse apellatsioonkaebuste suhtes, on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna nõukogu on nõudnud kohtukulude hüvitamist ja Canadian Solar on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb tema kohtukulud välja mõista Canadian Solarilt.
152. Kodukorra artikli 140 lõike 1 kohaselt, mis kodukorra artikli 184 lõike 1 alusel on samuti kohaldatav apellatsioonimenetluse suhtes, kannavad menetlusse astuvad liikmesriigid ja institutsioonid ise oma kohtukulud. Käesolevas asjas kannab komisjon, kes astus menetlusse esimeses astmes, oma kohtukulud ise.
VII. Ettepanek
153. Sellest lähtudes teen Euroopa Kohtule ettepaneku:
– jätta apellatsioonkaebus rahuldamata;
– mõista Euroopa Liidu Nõukogu kohtukulud välja äriühingutelt Canadian Solar Emea GmbH, Canadian Solar Manufacturing (Changshu), Inc., Canadian Solar Manufacturing (Luoyang), Inc., CSI Cells Co. Ltd ja CSI Solar Power (China), Inc.;
– jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.