23. oktoobril 2020 esitatud hagi – Rumeenia versus Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

(kohtuasi C-548/20)

Kohtumenetluse keel: rumeenia

Pooled

Hageja: Rumeenia (esindajad: E. Gane, L. Liţu ja M. Chicu)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

Hageja palub Euroopa Kohtul:

tühistada direktiiv (EL) 2020/1057 osaliselt, nimelt artikli 1 lõiked 3−6;

teise võimalusena, üksnes juhul, kui Euroopa Kohus peaks leidma, et need sätted on direktiivi (EL) 2020/1057 ülejäänud sätetega lahutamatult seotud või puudutavad nimetatud õigusakti põhisisu, tühistada see liidu seadusandlik akt tervikuna;

mõista kohtukulud välja parlamendilt ja nõukogult.

Väited ja peamised argumendid

Rumeenia põhjendab oma hagi kahe väitega.

1. Esimene väide, et on rikutud ELL artikli 5 lõikega 4 tunnustatud proportsionaalsuse põhimõtet

Rumeenia väidab, et komisjon ei ole hinnanud selle lahenduse mõju, mis võtab nende juhtude kindlaksmääramiseks, mil autoveosektoris kohaldatakse lähetamist reguleerivaid õigusnorme, aluseks veoliigid, ja seda ei toeta ükski aruanne või uuring ega teaduslikud andmed.

Kaasseadusandjad olid käesoleval juhul kohustatud korraldama mõjuhindamise, kuna nad muutsid oluliselt komisjoni ettepanekut, kuigi neil ei olnud piisavalt teavet, mis oleks neil võimaldanud hinnata uue meetme proportsionaalsust.

Peale selle tekitab veoliigi kriteerium ebakindlust vastuvõtva liikmesriigi ja kohaldatava õiguse kindlakstegemisel. Sellisest kriteeriumist lähtumine kahjustab seega õiguskindlust ja on muu hulgas vastuolus ka direktiivis (EL) 2020/1057 seatud eesmärkidega.

Lisaks võib lähetamist reguleerivate õigusnormide veoliigist lähtuv kohaldamine autoveosektoris mõjutada sellele sektorile omast paindlikkust ja kiirust.

2. Teine väide, et on rikutud ELTL artikliga 18 tunnustatud kodakondsuse alusel diskrimineerimise keeldu

Rumeenia väidab, et olukorras, kus rahvusvaheline transporditurg on objektiivselt tsentraliseeritud ja polariseerunud ning Euroopa Liidu äärealade liikmesriikide ettevõtjate turuosa rahvusvahelisel transporditurul kasvab, on selge, et nende alade ettevõtjad kannavad põhiosas lähetusega seotud haldus- ja finantskulud ning sellised meetmed, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2020/1057 artikli 1 lõigetes 3−6, hakkavad pärssima nende tegevust.

Pealegi on direktiivis (EL) 2020/1057, määruses (EL) 2020/1054¹ ja määruses (EL) 2020/1055² sätestatud meetmed (st kabotaažveo täiendav piiramine, sõiduki tagasipöördumine tegevuskohta asukohaliikmesriigis iga kaheksa nädala järel, juhi naasmine iga nelja nädala järel, keeld veeta sõiduki kabiinis regulaarset iganädalast puhkeperioodi ja juhtide lähetamine) mõeldud seadusandliku koondpaketi tugisammastena ja selles kontekstis võib ainult meetmete kumuleeruva mõju analüüs näidata nende tegelikku mõju transporditurul.

____________

¹ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas (ELT 2020, L 249, lk 1).

² Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määrus (EL) 2020/1055, millega muudetakse määruseid (EÜ) nr 1071/2009, (EÜ) nr 1072/2009 ja (EL) nr 1024/2012 eesmärgiga kohandada neid autovedude sektoris toimunud arenguga (ELT 2020, L 249, lk 17).