EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

6. märts 2013

Kohtuasi F‑41/12

Séverine Scheefer

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Ajutise teenistuja tähtajatu töölepingu ülesütlemine – Mõjuv põhjus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega S. Scheefer palub sisuliselt esiteks tühistada Euroopa Parlamendi 20. juuni 2011. aasta otsus, millega öeldi üles tema ajutise teenistuja tähtajatu leping, ning teiseks mõista viimaselt tema kasuks välja kahjuhüvitis.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta S. Scheeferi kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja parlamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Põhjendamiskohustus – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 25)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt c)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tööle võetud teenistujad – Parlamendi sise-eeskiri, mille kohaselt nende teenistujate püsivalt töölevõtmine sõltub valikukatsest – Ajutise teenistuja lepingu ülesütlemine katsete mitteläbimise tulemusel – Lubatavus – Asjaomase isiku leping, mis varem kvalifitseeriti liidu kohtuotsuse tulemusel ümber tähtajatuks lepingu – Mõju puudumine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a; Euroopa Parlamendi ametnike ja muude teenistujate töölevõtmise sise-eeskiri, artikli 7 lõiked 2 ja 3)

1.      Huve kahjustava otsuse põhjendused võivad olla kaudsed tingimusel, et need võimaldavad asjaomasel isikul mõista, miks see otsus tehti, ning annavad pädevale kohtule piisavalt teavet kontrolli teostamiseks.

Põhjendused on piisavad niipea, kui nendes on esitatud otsuse ülesehituses olulist tähtsust omavad faktilised asjaolud ja õiguslikud kaalutlused ning seega ei ole administratsioon kohustatud esitama oma põhjenduste põhjendusi.

Lisaks mis puudutab põhjenduste väidetavat ebapiisavust, siis selle võivad korvata selgitused, mis Avaliku Teenistuse Kohtus toimuvas menetluses antakse.

Kohustust tuua ära huve kahjustava akti põhjendused on järgitud, kui asjaomasele isikule teatati nõuetekohaselt need põhjused tema vestlustel ülemustega. Siiski ei ole ülemustele põhjendamis‑ või läbipaistvuskohustuse raames kehtestatud eelneva vestluse kohustust, kui töölepingu ülesütlemise otsus on piisavalt põhjendatud.

(vt punktid 29–32)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. veebruar 2007, kohtuasi C‑3/06 P: Groupe Danone vs. komisjon (punkt 46).

Esimese Astme Kohus: 9. juuli 2008, kohtuasi T‑304/06: Reber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli (Mozart) (punkt 55).

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 79); 29. september 2011, kohtuasi F‑80/10: AJ vs. komisjon (punkt 117).

Euroopa Liidu Üldkohus: 13. aprill 2011, kohtuasi T‑262/09: Safariland vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – DEF-TEC Defense Technology (FIRST DEFENSE AEROSOL PEPPER PROJECTOR) (punkt 92).

2.      Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkt c annab teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutusele laialdase kaalutlusõiguse ajutise teenistuja tähtajatu lepingu ülesütlemiseks.

See artikkel ei keela tähtajatute lepingute kasutamist, kuna ajutine olukord võib kesta määramata aja jooksul ning kuna selline leping igal juhul ei taga isikule, kellega leping sõlmiti, ametnikuna ametisse nimetamisest tulenevat stabiilsust, kuna selle lepingu võib õiguspärasel põhjusel etteteatamistähtajaga üles öelda vastavalt teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunktile i.

Sellega seoses kujutab väide eelarvele lisatud ametikohtade loetellu kuuluva vaba ametikoha puudumise kohta endast õiguspärast põhjust, mille tõttu võis institutsioon teha otsuse teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel.

(vt punktid 36, 37 ja 39)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. september 2009, kohtuasi T‑404/06 P: ETF vs. Landgren (punkt 162 ja seal viidatud kohtupraktika).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. aprill 2011, kohtuasi F‑105/09: Scheefer vs. parlament (punkt 56).

Euroopa Liidu Üldkohus: 7. juuli 2011 kohtuasi T‑283/08 P: Longinidis vs. Cedefop (punkt 84).

3.      Euroopa Parlamendi ametnike ja muude teenistujate töölevõtmise sise-eeskirja artikli 7 lõigetest 2 ja 3 ilmneb, et muude teenistujate teenistustingimuste artikli 2 punkti a alusel tööle võetud ajutised teenistujad saab konkursi edukalt läbinud kandidaatide puudumisel püsivalt võtta tööle ainult pärast valikukatset. Tuleb aga asuda seisukohale, et kvalifikatsioonide ja katsete põhjal valikumenetluse läbiviimise ajutisest teenistujast arsti töölevõtmiseks – mida ei ole küll teenistustingimustes ette nähtud – kuulub lahutamatult nende formaalsuste hulka, mida parlament peaks tööandja või tulevase tööandjana järgima. See menetlus on parlamendile seda enam kohustuslik, et ta peab menetluse raames kandideerijaid, eriti selle menetluse edukalt läbinud kandidaate − kes võidi seetõttu, et nad läbisid selle edukalt, võidakse võtta tööle vabadele ametikohtadele – võrdselt kohtlema.

Mis puudutab ajutisest teenistujast arsti, kelle leping kvalifitseeriti liidu kohtuotsuse tulemusel ümber tähtajatuks lepinguks, siis asjaolu, et teda ei kantud valikumenetluse edukalt läbinud kandidaatide nimekirja ja ta ei saanud taotleda, et ta võetakse sise-eeskirja artikli 7 lõike 2 või artikli 7 lõike 3 esimese taande alusel tööle ühele täidetavatest ametikohtadest, on määrav asjaolu, mida parlament ei saa ignoreerida, ja seda hoolimata veast, mille ta oli minevikus asjaomase isiku lepingu kvalifitseerimisel teinud.

Lisaks on tunnistatud, et institutsioon võib lõpetada ajutise teenistuja tähtajatu lepingu sel põhjusel, et see teenistuja ei ole kantud konkursi või muu valikukatse edukalt läbinud kandidaatide nimekirja. Sellega seoses ei takista asjaolu, et kandidaat täidab ajutise teenistujana samasuguseid ametikohustusi nagu need, milleks korraldati konkurss, institutsioonil arvesse võtmast asjaolu, et asjaomane isik ei läbinud seda konkurssi edukalt, ning tema lepingut üles ütlemast.

(vt punktid 46–48, 58 ja 61)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. jaanuar 1992, kohtuasi T‑45/90: Speybrouck vs. parlament (punkt 68); 5. detsember 2002, kohtuasi T‑70/00: Hoyer vs. komisjon (punktid 44 ja 47).