Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Cour de cassation (Prantsusmaa) 10. jaanuaril 2019 – Bouygues travaux publics, Elco construct Bucarest, Welbond armatures

(kohtuasi C-17/19)

Kohtumenetluse keel: prantsuse

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Cour de cassation

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: Bouygues travaux publics, Elco construct Bucarest, Welbond armatures

Eelotsuse küsimus

Kas nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks määruse (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes rakendamise kord,1 muudetud ja ajakohastatud nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrusega (EÜ) nr 118/972 , mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega (EÜ) nr 647/20053 , artiklit 11 ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord,4 artiklit 19 tuleb tõlgendada nii, et tõend E 101, mille on väljastanud teatava liikmesriigi pädeva asutuse poolt nimetatud asutus määruse nr 1408/71, mida on muudetud ja ajakohastatud määrusega nr 118/97, mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrusega nr 647/2005, artikli 14 lõike 1 ja lõike 2 punkti b kohaselt, või tõend A 1, mis on väljastatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse nr 883/2004 sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamise kohta artikli 13 lõike 1 kohaselt, on töö tegemise liikmesriigi kohtutele siduv, selleks et määrata kindlaks õigus, mida kohaldatakse mitte üksnes sotsiaalkindlustusskeemile, vaid ka tööõigusele, juhul kui kõnealused õigusaktid määravad kindlaks tööandjate kohustused ja töötajate õigused, nii et nimetatud kohtud võivad pärast võistleva menetluse arutelu jätta kõnealused tõendid arvesse võtmata vaid juhul, kui kohtumenetluse käigus kogutud konkreetse tõendusmaterjali analüüsi alusel, mis võimaldas kindlaks teha, et kõnealused tõendid on saadud või nendele on tuginetud pettuse eesmärgil ning et need väljastanud asutus ei võtnud seda arvesse, tuvastavad nimetatud kohtud mõistliku aja jooksul pettuse olemasolu, mille objektiivne tunnus on see, et ei ole täidetud tingimusi, mis on sätestatud nõukogu 21. märtsi 1972. aasta määruse (EMÜ) nr 574/72, millega määratakse kindlaks nõukogu 14. juuni 1971. aasta määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord, ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ) nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamise kord, mõnes eespool viidatud sättes, ning subjektiivne tunnus see, et menetlusalune isik kavatses selle tõendi väljaandmise tingimustest kõrvale hoida või neid vältida, et saada tõendist tulenev eelis?

____________

1 EÜT L 74, lk 1.

2 Nõukogu 2. detsembri 1996. aasta määrus (EÜ) nr 118/97, millega muudetakse ja ajakohastatakse määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning määrust (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 28, lk 1; ELT eriväljaanne 05/03, lk 3).

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2005. aasta määrus (EÜ) nr 647/2005, millega muudetakse nõukogu määrust (EMÜ) nr 1408/71 sotsiaalkindlustusskeemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate, füüsilisest isikust ettevõtjate ja nende pereliikmete suhtes ning (EMÜ) nr 574/72, millega on kehtestatud määruse (EMÜ) nr 1408/71 rakendamise kord (EÜT L 117, lk 1).

4 ELT L 284, lk 1.