Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Monomeles Protodikeio Serron (Kreeka) 8. veebruaril 2019 – WP versus Trapeza Peiraios AE

(kohtuasi C-105/19)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Monomeles Protodikeio Serron (Kreeka)

Põhikohtuasja pooled

Hageja: WP

Kostja: Trapeza Peiraios AE

Eelotsuse küsimused

Kas direktiivi 93/131 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see kujutab endast avalikul huvil põhinevat menetlusnormi, mis paneb liikmesriikide kohtutele kohustuse võtta omal algatusel, isegi maksekäsu andmise etapis, arvesse müüja või teenusepakkuja ja tarbija vahel sõlmitud lepingus sisalduva tingimuse ebaõiglust, võttes arvesse, et Kreeka õiguses vastavalt tsiviilmenetluse seadustiku (kodikas politikis dikonomias) artiklitele 623, 624, 28 ja 629 sellist kohustust mitte ainult et ei esine, vaid koguni maksekäsk antakse ilma võistleva menetluseta pärast vormilist dokumentide, sealhulgas laenulepingu kontrolli; maksekäsu andmise õigus on ühel Kreeka kohtul; ning maksekäsk on viivitamatult täitmisele kuuluv täitedokument, mille alusel võib müüja või teenusepakkuja kolme päeva möödudes taotleda sundtäitmist, mida ei saa mingil viisil peatada?

Kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see kujutab endast avalikul huvil põhinevat menetlusnormi, mis paneb liikmesriikide kohtutele kohustuse hoiduda maksekäsu andmisest, kui selle kohtu ees on dokumentaalselt tõendatud, et võlg tuleneb lepingu tüüptingimustest, mis on juba tunnistatud ebaõigluse tõttu tühiseks varasemate, juba jõustunud kohtuotsustega, mis on tehtud täitmise peatamise nõuete kohta, mille tarbijakaitseliidud on esitanud müüja või teenusepakkujate vastu ning mis on loetletud ministri otsuses Z1-798/25-06-2008 (FEK B 1353/11-07-2008), mis moodustab ebaõiglaste tingimuste riikliku registri (ministri otsusega Z1 21/17-01-2011 muudetud ja täiendatud redaktsioonis, mis tunnistati Kreeka kõrgeima halduskohtuna tegutseva riiginõukogu (Symvoulio tis Epikrateias) otsusega nr 1210/2010 seaduspäraseks pärast seda, kui oli arvesse võetud ühelt poolt kassatsioonikohtu (Areios Pagose) otsuseid nr 1219/2001 ja 430/2005, apellatsioonikohtu (Efeteio Athinon) otsuseid nr 5253/2003 ja 6291/2000 ning mitmeliikmelises koosseisus esimese astme kohtu (Polymeles Protodikeio Athinon) otsuseid nr 1119/2002 ja 1208/1998, mis on juba jõustunud, ja mitmeliikmelises koosseisus esimese astme kohtu (Polymeles Protodikeio Athinon) otsust nr 961/2007, mis on osaliselt juba jõustunud, ning teiselt poolt asjaolu, et nende kohtuotsuste jõustumisel on eriti oluline avalik huvi turu toimimise ja tarbijakaitse jaoks (seaduse 2251/1994 artikli 10 lõige 2); just nimetatud ministri otsusega kehtestati „keeld lisada müüja või teenusepakkuja ja tarbija vahelistesse lepingutesse tüüptingimusi, mis on tunnistatud ebaõiglaseks kohtuotsustega, milles on käsitletud tarbijakaitseliitude liitude hagisid“ ning selles otsuses on loetletud tüüptingimused, mis on tunnistatud tühiseks kollektiivhagide menetlemisel, mille on esitanud tarbijakaitseliidud pankade kui teenuseosutajate vastu), võttes arvesse asjaolu, et Kreekas on maksekäskude andmise pädevus kohtutel – täpsemalt Eirinodikeia (rahukohtunikud) ja Protodikeia (esimese astme kohtud) –, ning asjaolu, et maksekäsk on viivitamatult täitmisele kuuluv täitedokument, mille alusel võib müüja või teenusepakkuja kolme päeva möödudes taotleda sundtäitmist, mida ei saa mingil viisil peatada?

Kas direktiivi 93/13 artikli 6 lõiget 1, artikli 7 lõiget 1 ja artiklit 8 tuleb tõlgendada nii, et jõustunud kohtuotsuse seadusjõud, mis põhineb tarbijakaitseliitude müüjate ja teenuseosutajate vastu esitatud täitmise peatamise hagide edukusel, nõuab täiendava tingimusena selleks, et see toime laieneks erga omnes (vastavalt seaduse 2251/1994 artikli 10 lõikele 29), poolte samasust ning õiguslike ja faktiliste asjaolude samasust – mida riigisiseses õiguses nõuab tsiviilmenetluse seadustiku (kodikas politikis dikonomias) artikkel 324 –, mistõttu kohtuotsuse seadusjõudu, mis tuleneb täitmise peatamise hagide edukusest, ei saa laiendada või kohaldada igale kohtuasjale, kus tarbija on esitanud müüja või teenuseosutaja vastu hagi?

____________

1 Nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiiv 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes (EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288).