Language of document :

Euroopa Kohtu (kuues koda) 28. veebruari 2018. aasta otsus (Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bírósági eelotsusetaotlus - Ungari) – Sporting Odds Limited versus Nemzeti Adó- és Vámhivatal Központi Irányítása

(kohtuasi C-3/17)1

(Eelotsusetaotlus – Teenuste osutamise vabadus – ELTL artikkel 56 – ELL artikli 4 lõige 3 – Euroopa Liidu põhiõiguste harta – Piirangud – Hasartmängud – Riigisisesed normid – Teatavat tüüpi hasartmängude riigipoolne korraldamine – Ainuõigus – Kontsessioonikord muud tüüpi hasartmängude jaoks – Loanõue – Väärteokaristus)

Kohtumenetluse keel: ungari

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Fővárosi Közigazgatási és Munkaügyi Bíróság

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Sporting Odds Limited

Vastustaja: Nemzeti Adó- és Vámhivatal Központi Irányítása

Resolutsioon

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega ei ole põhimõtteliselt vastuolus hasartmänguturu korralduse kaheosaline süsteem, mille raames kuuluvad teatavat tüüpi hasartmängud riigimonopoli süsteemi, samas kui teised hasartmängud kuuluvad jällegi hasartmängude korraldamiseks antavate kontsessioonide ja lubade süsteemi, kui eelotsusetaotluse esitanud kohus tuvastab, et teenuste osutamise vabadust piiravad normid järgivad tõhusalt, ühtselt ja süstemaatiliselt neid eesmärke, millele asjassepuutuv liikmesriik tugines.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune riigisisene norm, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mille kohaselt online hasartmängude korraldusloa saamise võimalus on ainult neil ettevõtjatel, kes juba kontsessiooni alusel käitavad vastava riigi territooriumil asuvat kasiinot, sest niisugune norm ei ole taotletud eesmärkide saavutamiseks hädavajalik eeltingimus ja nende eesmärkide saavutamiseks on olemas muid vähem piiravaid meetmeid.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugused õigusnormid nagu põhikohtuasjas, mis kehtestavad online hasartmängude korraldamiseks kontsessioonide ja lubade korra, kui need normid sisaldavad eeskirju, mis on teistes liikmesriikides asutatud hasartmängukorraldajate suhtes diskrimineerivad, või kui need normid sisaldavad mittediskrimineerivaid eeskirju, mida ei kohaldata läbipaistvalt või mida rakendatakse nii, et teatavatel teistes liikmesriikides asutatud pakkujatel on oma kandidatuuri esitamine takistatud või raskendatud.

ELTL artikliga 56 ja ELL artikli 4 lõikega 3 koostoimes harta artiklitega 47 ja 48 ei ole vastuolus niisugused riigisisesed õigusnormid, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning milles ei ole ette nähtud, et ELTL mõttes teenuste osutamise vabadust piiravate meetmete proportsionaalsust tuleb analüüsida omal algatusel, ja mis asetavad tõendamiskoormise menetluspooltele.

ELTL artiklit 56 koostoimes harta artiklitega 47 ja 48 tuleb tõlgendada nii, et piirava korra kehtestanud liikmesriigil tuleb esitada tõendid, mis näitavad, et olid olemas eesmärgid, millega saab õigustada EL toimimise lepinguga tagatud põhivabaduse piirangut ja tõendada, et see piirang oli proportsionaalne; kui see riik seda ei tee, peab liikmesriigi kohtul olema võimalus kohaldada tagajärgi, mis sellest tegevusetusest tulenevad.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et ei saa asuda seisukohale, et liikmesriik ei ole täitnud oma kohustust piiravat meedet põhjendada, kui ta ei ole koostanud meetme mõju analüüsi selle kuupäeva seisuga, kui ta meetme riigisiseses õiguses kehtestas, või selle kuupäeva seisuga, mil liikmesriigi kohus seda meedet läbi vaatab.

ELTL artiklit 56 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus niisugune sanktsioon, nagu on kõne all põhikohtuasjas ning mis määrati hasartmängude korraldamise kontsessioonide ja lubade korra kehtestavate riigisiseste normide rikkumise tõttu, olukorras, kus nimetatud riigisisene kord on selle artikliga vastuolus.

____________

1 ELT C 112, 10.4.2017.