Kohtuasi C‑551/18 PPU

IK

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Hof van Cassatie (Belgia))

Eelotsusetaotlus – Eelotsuse kiirmenetlus – Politseikoostöö ja õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus 2002/584/JSK – Euroopa vahistamismäärus ja liikmesriikidevaheline üleandmiskord – Vabadusekaotusliku karistuse täideviimiseks tehtud Euroopa vahistamismäärus – Sisu ja vorm – Artikli 8 lõike 1 punkt f –Lisakaristuse mainimata jätmine – Kehtivus – Tagajärjed – Mõju kinnipidamisele

Kokkuvõte – Euroopa Kohtu (esimene koda) 6. detsembri 2018. aasta otsus

1.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm – Kohustus märkida lõpliku kohtuotsusega määratud karistus – Koos põhikaristusega määratud lisakaristuse mainimata jätmine – Tagajärjed – Asjaolu, mis võib anda alust vahistamismääruse täitmisest keelduda

(Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 8 lõike 1 punkt f)

2.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm – Kohustus märkida lõpliku kohtuotsusega määratud karistus – Eesmärgid

(Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 8 lõike 1 punkt f)

3.        Õigusalane koostöö kriminaalasjades – Raamotsus Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta – Euroopa vahistamismääruse sisu ja vorm – Kohustus märkida lõpliku kohtuotsusega määratud karistus – Koos põhikaristusega määratud lisakaristuse mainimata jätmine – Selle lisakaristuse täideviimine vahistamismääruse teinud liikmesriigis pärast põhikaristuse täitmise lõppemist – Lubatavus – Tingimused

(Nõukogu raamotsus 2002/584, muudetud raamotsusega 2009/299, artikli 8 lõike 1 punkt f)

1.      Esmapilgul ei saa välistada, et isikule määratud lisakaristus, mida Euroopa vahistamismääruses ei ole mainitud, kujutab endast teatud tingimustel ühte põhjustest, mis annavad alust vahistamismääruse täitmisest keelduda.

(vt punkt 44)

2.      Raamotsuse 2002/584 artikli 8 lõike 1 punktis f ette nähtud seaduslikkuse nõude eesmärk on teha vahistamismäärust täitvatele õigusasutustele teatavaks selle vabadusekaotusliku karistuse pikkus, mille täideviimiseks tagaotsitava isiku üleandmist taotletakse, ja need andmed kuuluvad minimaalse formaalse teabe hulka, mida vahistamismäärust täitval õigusasutusel on Euroopa vahistamismääruse kiireks menetlemiseks vaja, et teha viivitamatult üleandmisotsus (vt selle kohta 23. jaanuari 2018. aasta kohtuotsus Piotrowski, C‑367/16, EU:C:2018:27, punktid 58 ja 59). Nagu märkis kohtujurist oma ettepaneku punktis 66, on selle nõude eesmärk võimaldada vahistamismäärust täitval õigusasutusel veenduda, et Euroopa vahistamismäärus kuulub selle raamotsuse kohaldamisalasse ja eelkõige kontrollida, kas see on tehtud sellise vabadusekaotusliku karistuse või vabadust piirava julgeolekumeetme täitmiseks, mis ületab raamotsuse artikli 2 lõikes 1 ette nähtud neljakuulist alammäära.

(vt punktid 50 ja 51)

3.      Nõukogu 13. juuni 2002. aasta raamotsuse 2002/584/JSK Euroopa vahistamismääruse ja liikmesriikidevahelise üleandmiskorra kohta (muudetud nõukogu 26. veebruari 2009. aasta raamotsusega 2009/299/JSK) artikli 8 lõike 1 punkti f tuleb tõlgendada selliselt, et kui asjasse puutuva isiku üleandmise aluseks olnud Euroopa vahistamismääruses ei olnud mainitud lisakaristusena järelevalve alla andmist, mis määrati sellele isikule sama süüteo eest ja sama kohtuotsusega, millega talle määrati põhikaristusena vabadusekaotus, ei takista see sellistel asjaoludel, nagu on käsitluse all põhikohtuasjas, seda, et lisakaristus viiakse pärast põhikaristuse täitmise lõppemist ja pärast pädeva riigisisese täitmiskohtu sellekohase ametliku otsuse tegemist täide vabaduse võtmise teel.

(vt punkt 70 ja resolutsioon)