AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (esimene koda)

16. detsember 2010

Kohtuasi F‑25/10

AG

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Ilmselge vastuvõetamatus – Hilinenult esitatud hagi – Väljastusteatega tähtkirjaga teatavakstegemine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a alusel kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, millega AG palub eelkõige tühistada parlamendi 14. mai 2009. aasta otsus, millega ta vabastati teenistusest katseaja lõpus, ning parlamendi 21. detsembri 2009. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus selle otsuse peale, ning nõue hüvitada nende otsustega tekitatud kahju.

Otsus: Jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata. Jätta kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Teatamine – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

Kui otsus tehakse posti teel teatavaks väljastusteatega tähtkirjaga, siis eeldatakse, et kirja adressaat on sellest otsusest teada saanud, kui ta on allkirjastanud väljastusteate. Juhul kui tähtkirja ei saa allkirja vastu kirja adressaadile väljastada, kuna viimati nimetatud isik ei ole oma elukohas sellise kirja väljastamise ajal, ei tee ise katseid kirja kätte saada või ei tule kirjale järgi tavapärase tähtaja jooksul, mil kirja postiasutuses hoitakse, tuleb asuda seisukohale, et otsus tehti adressaadile nõuetekohaselt teatavaks selle tähtaja möödumise kuupäeval.

Siiski ei ole eeldus, et kirja adressaadile tehti otsus teatavaks selle tavapärase tähtaja möödudes, mil kirja postiasutuses hoitakse, absoluutne. Selle eelduse kohaldamise tingimus on see, et administratsioon tõendab, et teatavakstegemine on toimunud nõuetekohaselt, eelkõige osas, mis puudutab teate jätmist kirja saabumise kohta adressaadi viimasele aadressile. Lisaks on tegemist ümberlükatava eeldusega. Adressaat võib tõendada, et tal esines takistus haiguse või tema tahtest sõltumatu vääramatu jõu tõttu, mistõttu ta ei olnud teatest kirja saabumise kohta tegelikult teadlik.

Siiski ei saa teatavakstegemise eeldust ümberlükkavaks õiguspäraseks põhjenduseks lugeda puudumist ainult puhkuse tõttu. Kui puhtalt isiklike põhjustega saaks selle eelduse ümber lükata, siis võiks akti adressaat teataval määral valida hetke, mil ta on aktist teada saanud.

Teatavakstegemise eeldus ei riiva aga kuidagi õigust tõhusale õiguskaitsevahendile ning eelkõige nende normide ootuspärasust, mis reguleerivad õigust pöörduda liidu kohtusse. Kolme kuu ja kümne päeva pikkune hagi esitamise tähtaeg on piisavalt pikk, et hagi esitamise võimalust ei rikuks olukord, kui isiku puudumise põhjuseks on puhkus.

(vt punktid 41–44, 48 ja 50)