Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie (Poola) 11. mail 2020 – MN, DN, JN, ZN versus X Bank S.A.
(kohtuasi C-198/20)
Kohtumenetluse keel: poola
Eelotsusetaotluse esitanud kohus
Sąd Rejonowy dla Warszawy-Woli w Warszawie
Põhikohtuasja pooled
Hagejad: MN, DN, JN, ZN
Kostja: X Bank S.A.
Eelotsuse küsimused
1. Kas nõukogu 5. aprilli 1993. aasta direktiivi 93/13/EMÜ ebaõiglaste tingimuste kohta tarbijalepingutes1 artikli 2 punkti b, direktiivi 93/13 artikli 3 lõikeid 1 ja 2, artiklit 4 ning selle direktiivi järgmisi põhjendusi:
- tarbija peab olema samaväärselt kaitstud nii suusõnaliste kui ka kirjalike lepingute puhul, viimaste puhul olenemata sellest, kas lepingutingimused on kindlaks määratud ühe või mitme dokumendiga;
- väljavalitud üldkriteeriumidel põhinevat hinnangut tingimuste ebaõigluse kohta eelkõige avalikus müügi- või tarnetegevuses, millega pakutakse kollektiivset teenust kasutajatevahelist solidaarsust arvesse võttes, tuleb täiendada asjaosaliste erihuvide üldhinnanguga; see sisaldab heausksuse nõuet; heausksuse hindamisel tuleb erilist tähelepanu pöörata lepinguosaliste positsiooni tugevusele läbirääkimistel ja sellele, kas tarbijat mõjutati tingimusega nõustuma, kas kaup müüdi või teenused osutati tarbija erikorralduse alusel; müüja või teenuste osutaja saab täita heausksuse nõude juhul, kui ta kohtleb ausalt ja õiglaselt teist lepinguosalist, kelle õigustatud huvi ta peab arvesse võtma;
- lepingud peaksid olema koostatud lihtsas ja arusaadavas keeles ning tarbijale tuleks anda tegelik võimalus kõigi tingimustega põhjalikult tutvuda, kusjuures kahtluse korral tuleks kohaldada tarbijale kõige soodsamat tõlgendust;
tuleb Euroopa Kohtu 3. septembri 2015. aasta kohtuotsuse Horațiu Ovidiu Costea vs. SC Volksbank România SA (C-110/14, ECLI:EU:C:2015:538) punktide 16 ja 21 ning kohtujurist Pedro Cruz Villalóni 23. aprillil 2015 esitatud ettepaneku (ECLI:EU:C:2015:271) punktide 20 ja 26–33 kontekstis
tõlgendada nii, et direktiivis 93/13 tunnustatud tarbijakaitse hõlmab kõiki tarbijaid?
Või hõlmab tarbijakaitse – nagu on sedastatud Euroopa Kohtu 30. aprilli 2014. aasta kohtuotsuse Árpád Kásler, Hajnalka Káslerné Rábai vs. OTP Jelzálogbank Zrt (C-26/13, ECLI:EU:C:2014:282) punktis 74 – ainult keskmisi tarbijaid, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad? Teisisõnu, kas liikmesriigi kohus võib tunnistada ebaõiglaseks iga tarbijaga sõlmitud lepingu tingimused või ainult sellise lepingu tingimused, mille on sõlminud tarbija, keda võib pidada piisavalt informeerituks, mõistlikult tähelepanelikuks ja arukaks keskmiseks tarbijaks?
2. Kui esimesele küsimusele vastatakse, et direktiivi 93/13 alusel ei hõlma tarbijakaitse mitte kõiki tarbijaid, vaid ainult keskmisi tarbijaid, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad, kas siis võib piisavalt informeerituks, mõistlikult tähelepanelikuks ja arukaks keskmiseks tarbijaks pidada tarbijat, kes ei lugenud enne allkirjastamist läbi 30 aastaks sõlmitud ja 150 000 Poola zloti suuruse, välisvaluutaga indekseeritud hüpoteeklaenu lepingut? Kas sellisele tarbijale saab anda kaitset direktiivi 93/13 alusel?
3. Kui esimesele küsimusele vastatakse, et direktiivi 93/13 alusel ei hõlma tarbijakaitse mitte kõiki tarbijaid, vaid ainult keskmisi tarbijaid, kes on piisavalt informeeritud, mõistlikult tähelepanelikud ja arukad, kas siis võib piisavalt informeerituks, mõistlikult tähelepanelikuks ja arukaks keskmiseks tarbijaks pidada tarbijat, kes küll luges enne allkirjastamist läbi 30 aastaks sõlmitud ja 150 000 Poola zlotti suuruse, välisvaluutaga indekseeritud hüpoteeklaenu lepingu projekti, aga ei saanud sellest täielikult aru ja sellest hoolimata ei üritanud lepingu tähendust enne allkirjastamist täielikult mõista, eelkõige ei pöördunud teise lepingupoole ehk panga poole palvega selgitada lepingu ja selle üksikute sätete tähendust? Kas sellisele tarbijale saab anda kaitset direktiivi 93/13 alusel?
____________
1 EÜT 1993, L 95, lk 29; ELT eriväljaanne 15/02, lk 288.