Language of document : ECLI:EU:T:2019:752

ÜLDKOHTU OTSUS (üheksas koda)

17. oktoober 2019(*)

Euroopa Liidu kaubamärk – Vastulausemenetlus – Euroopa Liitu nimetav rahvusvaheline registreering – Sõnamärk AXICORP ALLIANCE – Varasem Euroopa Liidu sõna‑ ja kujutismärk ALLIANCE – Suhtelised keeldumispõhjused – Määruse (EL) 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ja lõige 5 – Tõend varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta – Määruse 2017/1001 artikli 47 lõige 2 – Nizza klassifikatsioonile lisatud alfabeetilises loetelus nimetatud kaupade kirjelduse tõlgendamine

Kohtuasjas T‑279/18,

Alliance Pharmaceuticals Ltd., asukoht Chippenham (Ühendkuningriik), esindajad: M. Edenborough, QC,

hageja,

versus

Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Amet (EUIPO), esindajad: J. Crespo Carrillo ja H. O’Neill,

kostja,

teine pool EUIPO apellatsioonikoja menetluses oli

AxiCorp GmbH, asukoht Friedrichsdorf (Saksamaa),

mille ese on EUIPO viienda apellatsioonikoja 7. veebruari 2018. aasta otsuse (asi R 1473/2017‑5) peale esitatud hagi, mis käsitleb Alliance Pharmaceuticalsi ja AxiCorpi vahelist vastulausemenetlust,

ÜLDKOHUS (üheksas koda),

koosseisus: koja president S. Gervasoni, kohtunikud K. Kowalik‑Bańczyk ja C. Mac Eochaidh (ettekandja),

kohtusekretär: ametnik E. Hendrix,

arvestades hagiavaldust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 30. aprillil 2018,

arvestades kostja vastust, mis saabus Üldkohtu kantseleisse 26. juulil 2018,

arvestades 31. jaanuaril 2019 võetud menetlust korraldavaid meetmeid,

arvestades 28. märtsil 2019 toimunud kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

otsuse

 Vaidluse taust

1        AxiCorp GmbH registreeris 17. jaanuaril 2011 Ülemaailmse Intellektuaalse Omandi Organisatsiooni (WIPO) rahvusvahelises büroos sõnamärgi AXICORP ALLIANCE Euroopa Liitu nimetava rahvusvahelise registreeringuna nr 1072913. Registreeringust teavitati Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ametit (EUIPO) 28. aprillil 2011 vastavalt nõukogu 26. veebruari 2009. aasta määrusele (EÜ) nr 207/2009 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2009, L 78, lk 1) muudetud redaktsioonis (asendatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta määrusega (EL) 2017/1001 Euroopa Liidu kaubamärgi kohta (ELT 2017, L 154, lk 1)).

2        Kaubad ja teenused, mille jaoks kaubamärgikaitset taotleti, kuuluvad 15. juuni 1957. aasta märkide registreerimisel kasutatava kaupade ja teenuste rahvusvahelise klassifikatsiooni Nizza kokkuleppe (uuesti läbi vaadatud ja parandatud kujul) klassidesse 3, 5, 10 ja 35 ning vastavad neis klassides järgmisele kirjeldusele:

–        klass 3: „pleegitusained ja muud pesuained; puhastus-, poleer-, küürimisained, abrasiivtöötlusvahendid; seebid; parfümeeriatooted, eeterlikud õlid, kosmeetikavahendid, juukseveed; hambapastad“;

–        klass 5: „farmaatsia- ja veterinaariapreparaadid; ravimid; meditsiinilised hügieenitarbed; meditsiinilised dieetained, imikutoidud; plaastrid, sidemematerjalid; hambaplommi- ja hambajäljendite tegemise materjalid; desinfektsioonivahendid; kahjuritõrjevahendid; fungitsiidid, herbitsiidid; ravimid“;

–        klass 10: „kirurgiaseadmed ja ‑riistad, meditsiiniseadmed ja ‑riistad, hambaraviseadmed ja ‑riistad, veterinaariaseadmed ja ‑riistad; tehisjäsemed, ‑silmad ja ‑hambad; ortopeedilised tooted; haavaõmblusmaterjalid; farmatseutiliste preparaatide aplikaatorid; meditsiinilised süstlad; inhalaatorid“;

–        klass 35: „reklaam; ärijuhtimine; ettevõttehaldus; kontoriteenused; farmaatsia‑, kosmeetikatoodete ning ravimite hulgi- ja jaekaubandus“.

3        Kaubamärgitaotlus avaldati 29. aprilli 2011. aasta väljaandes Bulletin des marques communautaires nr 2011/082.

4        Hageja, Alliance Pharmaceuticals Ltd., esitas 30. jaanuaril 2012 määruse nr 207/2009 artikli 41 (nüüd määruse 2017/1001 artikkel 46) alusel vastulause taotletava kaubamärgi registreerimisele eespool punktis 2 nimetatud kaupade ja teenuste jaoks.

5        Vastulause tugines järgmistele varasematele õigustele:

–        varasem ELi sõnamärk ALLIANCE, mille taotlus esitati 29. juulil 2002, mis registreeriti 11. augustil 2006 numbriga 2 816 098 ja mis tähistab klassi 5 kuuluvaid alljärgnevale kirjeldusele vastavaid kaupu: „farmaatsiapreparaadid, kuid v.a lastetoit ja invaliididele mõeldud toit ning keemilised farmaatsiapreparaadid“;

–        varasem ELi kujutismärk, mille taotlus esitati 29. juulil 2002, mis registreeriti 17. detsembril 2003 numbriga 2 816 064 ja mis tähistab klassi 5 kuuluvaid alljärgnevale kirjeldusele vastavaid kaupu: „farmaatsiapreparaadid, kuid v.a lastetoit ja invaliididele mõeldud toit ning keemilised farmaatsiapreparaadid“, ning on kujutatud alljärgnevalt:

Image not found

–        varasem registreerimata kaubamärk ALLIANCE, mida Ühendkuningriigis kasutatakse kaubanduses seoses kaupadega „farmatseutilised ained ja preparaadid“.

6        Vastulause tugines määruse nr 207/2009 artikli 8 lõike 1 punktis b ning lõigetes 4 ja 5 esitatud põhjustel (nüüd määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkt b ning lõiked 4 ja 5).

7        Hageja esitas määruse nr 207/2009 artikli 8 lõigetes 4 ja 5 sätestatud vastulause aluste toetuseks oma emaettevõtja Alliance Pharma plc 2009. aasta aruande väljavõtte.

8        AxiCorpi taotluse alusel palus EUIPO vastavalt määruse nr 207/2009 artikli 42 lõikele 2 (nüüd määruse 2017/1001 artikli 47 lõige 2) hagejal esitada tõendid oma varasemate kaubamärkide kasutamise kohta nende kaupade jaoks, millel vastulause põhineb.

9        Hageja esitas 22. juulil 2016 tõendid oma varasemate kaubamärkide kasutamise kohta EUIPO määratud tähtaja jooksul.

10      Vastulausete osakond lükkas 11. mail 2017 vastulause tervikuna tagasi, kuna puudusid tõendid varasemate ELi kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta, ning varasema registreerimata kaubamärgi kaubanduses kasutamise kohta.

11      Hageja esitas 7. juulil 2017 EUIPO-le määruse nr 207/2009 artiklite 58–64 (nüüd määruse 2017/1001 artiklid 66–71) alusel vastulausete osakonna otsuse peale kaebuse.

12      EUIPO viies apellatsioonikoda tühistas 7. veebruari 2018. aasta otsusega (edaspidi „vaidlustatud otsus“) osaliselt vastulausete osakonna otsuse ja saatis asja vastulausete osakonnale tagasi.

13      Ühelt poolt leidis apellatsioonikoda seoses varasemate ELi kaubamärkidega, et vastulause lükati õigustatult tagasi niivõrd, kuivõrd see tugines määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktile b ja lõikele 5. Sellega seoses märkis ta esiteks, et nimetatud kaubamärkide kirjeldus, milles oli märgitud „farmaatsiapreparaadid, kuid v.a lastetoit ja invaliididele mõeldud toit ning keemilised farmaatsiapreparaadid“, ei ole selge. Teiseks leidis ta, et poleks ebamõistlik ega grammatikareeglitega vastuolus tõlgendada kirjeldust nii, et see hõlmab farmaatsiatooteid, „v.a lastetoit ja invaliididele mõeldud toit ning milles on kasutatud keemilisi farmaatsiapreparaate“. Kolmandaks leidis ta, et kuigi teiste tõlgenduste võimalust ei saa välistada, peavad kaubad ja teenused olema registris kirjeldatud piisava selguse ja täpsusega, selleks et oleks võimalik kindlaks teha taotletava kaitse ulatus üksnes selle põhjal. Lisaks märkis apellatsioonikoda, et mitmetähenduslikku kirjeldust ei saa tõlgendada õiguse omaja kasuks. Seetõttu leidis ta, et vastulausete osakond oli põhjendatult tõlgendanud kirjeldust kitsalt, jättes keemilised farmaatsiapreparaadid sellest välja. Lisaks märkis ta, et isegi kui peaks asuma seisukohale, et kirjeldus hõlmab teatavaid taimset päritolu farmaatsiapreparaate, ei ole hageja tõendanud, et kaubamärki ALLIANCE kasutati nende farmaatsiatoodete jaoks, kuna kasutamise kohta esitatud tõendid viitavad üksnes sünteetilistele koostisosadele.

14      Teiselt poolt leidis apellatsioonikoda varasema registreerimata kaubamärgi ja määruse 2017/1001 artikli 8 lõikes 4 sätestatud vastulause aluse kohta, et ilmselgelt väär on vastulausete osakonna järeldus, mille kohaselt hageja ei ole esitanud selle kaubamärgi kasutamise kohta vastulause põhjendamiseks määratud tähtaja jooksul mingeid tõendeid. Ta leidis, et asi tuleb saata vastulausete osakonnale tagasi eespool nimetatud vastulause aluse täielikuks läbivaatamiseks, võttes seejuures arvesse kõiki tõendeid kasutamise kohta, mille hageja esitas menetluse käigus, sealhulgas 22. juulil 2016 esitatud tõendid.

 Poolte nõuded

15      Hageja palub Üldkohtul:

–        tühistada vaidlustatud otsus;

–        teise võimalusena muuta vaidlustatud otsus, saates vastulause vastulausete osakonnale tagasi, et viimane vaataks selle määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 5 ning sama määruse artikli 8 lõike 4 alusel läbi;

–        mõista käesoleva menetlusega seotud kulud ning apellatsioonikoja menetluses kantud kulud välja EUIPO-lt ja teise võimalusena, kui apellatsioonikoja menetluse teine pool astub menetlusse, mõista need kulud välja EUIPO-lt ja menetlusse astujalt solidaarselt.

16      EUIPO palub Üldkohtul:

–        jätta hagi rahuldamata;

–        mõista kohtukulud välja hagejalt.

 Õiguslik käsitlus

 Vaidlustatud otsuse tühistamise nõude ulatus

17      Menetlust korraldavate meetmete raames esitatud Üldkohtu küsimustele vastates kinnitasid pooled kohtuistungil, nagu on kantud ka kohtuistungi protokolli, et hageja esitatud hagi tuleb mõista nii, et sellega taotletakse vaidlustatud otsuse osalist tühistamist niivõrd, kuivõrd apellatsioonikoda jättis rahuldamata talle esitatud kaebuse osas, mis puudutab määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 nimetatud vastulause aluseid. Seevastu ei palu hageja Üldkohtul vaidlustatud otsust tühistada osas, milles apellatsioonikoda saatis asja vastulausete osakonnale sama määruse artikli 8 lõikes 4 sätestatud vastulause aluse täielikuks läbivaatamiseks tagasi.

 Sisulised küsimused

18      Hageja põhjendab oma hagi ühe väitega, mille kohaselt tõlgendas apellatsioonikoda varasemate ELi kaubamärkide kirjeldust vääralt, kui ta järeldas, et kasutamise kohta esitatud tõendid ei tõenda nende kaubamärkide tegelikku kasutamist nimetatud kirjeldusega hõlmatud kaupade jaoks, mis kujutab endast oluliste menetlusnormide rikkumist, määruse 2017/1001 või selle rakendusnormide rikkumist määruse 2017/1001 artikli 72 tähenduses.

19      Täpsemalt vaidlustab hageja vastulausete osakonna poolt aluseks võetud ja apellatsioonikoja poolt kinnitatud kirjelduse kitsa tõlgenduse, mille kohaselt kaubad „keemilised farmaatsiapreparaadid“ ei kuulu kaupade „farmaatsiapreparaadid“ alla.

20      Esiteks väidab hageja, et kirjelduse aluseks võetud kitsas tõlgendus on väär, kuna see on vastuolus EUIPO kontrollimist käsitlevate suunistega ja täpsemini viisiga, kuidas väljajätt peab kirjelduses olema esitatud. Kui eesmärk on jätta välja teatavad tooteliigid, siis tuleb kasutada eraldavat sidesõna „või“, mitte ühendavat sidesõna „ja“. Järelikult tuleb käesolevas asjas sõnu „kuid v.a lastetoit ja invaliididele mõeldud toit ning keemilised farmaatsiapreparaadid“ tõlgendada nii, et välja on arvatud üksnes esimene tooteliik, st lastetoit ja invaliididele mõeldud toit, ja nii, et kirjeldus hõlmab teist tooteliiki, milleks on keemilised farmaatsiapreparaadid. Kui oleks kohaldatud seda tõlgendust, oleks arvesse võetud hageja esitatud tõendid ELi varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta „keemiliste farmaatsiapreparaatide“ jaoks. Seega tuleb asi saata vastulausete osakonnale tagasi, et viimane hindaks vastulauset ka lähtudes määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 sätestatud vastulause alustest. Lisaks märgib hageja, et AxiCorp ei ole enne vastulausete osakonna otsust esitanud ühtki argumenti kirjelduse ulatuse kohta.

21      Teiseks väidab hageja, et aluseks võetud kirjelduse kitsas tõlgendamine on väär, kuna selle tulemusel puuduks kirjeldusel kaubanduslik mõte ning see oleks omakorda vastuolus õigusaktide tõlgendamise tavapäraste reeglitega. Teise võimalusena väidab ta, et kui „keemilised farmaatsiapreparaadid“ on välja jäetud, siis tuleb neid tõlgendada kitsalt, mistõttu see tähistab üksnes sünteetilisi lähteaineid nende puhtal kujul, mida saab farmatseutiliselt kombineerida, see tähendab, millest saab moodustada farmaatsiapreparaate kui lõppsaadusi. Seega jäävad farmaatsiapreparaadi koostisosad puhtal kujul registreeringu ulatusest välja, samas kui saadud kombinatsioon, milleks on saadud preparaat kui lõpptulemus ise, on hõlmatud. Järelikult on kasutamise kohta esitatud tõendid ELi varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise tõendamiseks piisavad.

22      EUIPO vaidleb hageja argumentidele vastu. Esiteks väidab ta, et EUIPO kontrollimist käsitlevatest suunistest võetud näide väljajätu sõnastamise kohta ei saa olla eeskiri, mis näeb ette, millist sidesõna tuleb kirjelduses väljajätu korral kasutada. ELi kaubamärgi taotleja peab selgelt ja täpselt koostama kirjelduse kaupadest ja teenustest, mille jaoks kaitset taotletakse. Teiseks on asjaomane kirjeldus EUIPO sõnul mitmetähenduslik. See, kuidas vastulausete osakond ja apellatsioonikoda on kirjeldust tõlgendanud, pole aga ebamõistlik ega vastuolus grammatikareeglitega, isegi kui muid tõlgendusi ei saa välistada. Kolmandaks meenutab EUIPO, et taotletava kaitse ulatus peab olema võimalik ainuüksi registri põhjal kindlaks määrata. Kui kaupade või teenuste nimetused ei ole selged ja täpsed, tuleb kaubamärgi kohaldamisala tõlgendada kitsalt, sest kaubamärgiomanik ei või kasutada ära asjaolu, et ta rikkus kohustust sõnastada kaupade loetelu selgelt ja täpselt.

 Sissejuhatavad märkused

23      Nagu hageja kohtuistungil märkis, tuleb asuda seisukohale, et sisuliselt heidab hageja apellatsioonikojale ette määruse 2017/1001 artikli 47 lõike 2 kaudset rikkumist.

24      Sellega seoses olgu märgitud, et kui kaubamärgitaotleja on varasema kaubamärgi tegeliku kasutamise küsimuse tõstatanud, tuleb see küsimus lahendada enne, kui tehakse otsus vastulause enda suhtes (vt 22. märtsi 2007. aasta kohtuotsus Saint‑Gobain Pam vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Propamsa (PAM PLUVIAL), T‑364/05, EU:T:2007:96, punkt 37 ja seal viidatud kohtupraktika).

25      Seega oli hageja ülesanne enne seda, kui EUIPO vaatas läbi määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 ette nähtud vastulause alused, esitada tõendid varasemate ELi kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta, mistõttu juhul, kui seda ei tehtud, tuli vastulause asjaomase määruse artikli 47 lõike 2 alusel tagasi lükata. Lisaks pidi see kasutamine puudutama kaupu, mille jaoks ELi varasemad kaubamärgid on registreeritud ja millel vastulause põhineb, see tähendab eespool punktis 5 nimetatud klassi 5 kuuluvaid kaupu. Kui varasemat ELi kaubamärki on kasutatud vaid osa kaupade või teenuste puhul, mille jaoks see on registreeritud, loetakse see kõnealuse määruse artikli 47 lõike 2 kohaselt vastulause menetlemisel registreerituks ainult nende kaupade või teenuste jaoks.

26      Kaupade ja teenuste klasside päistesse kuuluvate sõnade tõlgendamisega seoses välja kujunenud kohtupraktikast nähtub, et registreerimistaotluse ulatust tuleb hinnata taotluse esitamise aja seisuga (vt selle kohta 7. detsembri 2018. aasta kohtuotsus Edison vs. EUIPO (EDISON), T‑471/17, ei avaldata, edasi kaevatud, EU:T:2018:887, punkt 34; vt selle kohta ja analoogia alusel ka 11. oktoobri 2017. aasta kohtuotsus EUIPO vs. Cactus, C‑501/15 P, EU:C:2017:750, punktid 44–49).

27      Käesoleval juhul esitas hageja varasemate ELi kaubamärkide registreerimise taotlused ja need rahuldati ajal, mil oli veel jõus nõukogu 20. detsembri 1993. aasta määrus (EÜ) nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1994, L 11, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 146) (asendatud määrusega nr 207/2009, mis omakorda asendati määrusega 2017/1001) (vt eespool punkt 5). Määrus nr 40/94 ei sisaldanud nii üksikasjalikke sätteid kui need, mis on ette nähtud vaidlustatud otsuse tegemise ajal kehtinud määruse 2017/1001 artikli 33 lõigetes 2 ja 5.

28      Siiski sätestas määruse nr 40/94 artikli 26 lõike 1 punkt c, mis oli kohaldatav ELi varasemate kaubamärkide registreerimise taotluste esitamise kuupäeval ja nende registreerimise kuupäeval, et kaubamärgitaotluses peab olema loetelu kaupadest või teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse. Pealegi, vastavalt komisjoni 13. detsembri 1995. aasta määruse (EÜ) nr 2868/95, millega rakendatakse nõukogu määrus nr 40/94 ühenduse kaubamärgi kohta (EÜT 1995, L 303, lk 1; ELT eriväljaanne 17/01, lk 189), eeskirja 2 lõikele 2 (mida on sisuliselt korratud määruse 2017/1001 artikli 33 lõikes 2), mis oli kõnealusel ajal kohaldatav, sõnastatakse kaupade või teenuste loetelu nii, et „kaupade ja teenuste olemus oleks selgelt märgitud“.

29      Eelnimetatud sätetest nähtub, et tähise kaubamärgina registreerimise taotluse esitaja ülesanne on sõnastada vastavas taotluses loetelu kaupadest või teenustest, mille jaoks kaubamärgi registreerimist taotletakse, ja esitada iga kauba või teenuse kirjeldus nii, et sellest nähtuks selgelt selle olemus (9. juuli 2008. aasta kohtuotsus Reber vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Chocoladefabriken Lindt & Sprüngli (Mozart), T‑304/06, EU:T:2008:268, punkt 23).

30      Kohtupraktikas on märgitud, et need sätted nõuavad, et taotleja määratleks piisava selguse ja täpsusega need kaubad, mille jaoks kaubamärgi õiguskaitset taotletakse, et EUIPO ja ettevõtjad saaksid taotletava õiguskaitse ulatuse kindlaks teha üksnes sel alusel (3. juuni 2015. aasta kohtuotsus Lithomex vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Glaubrecht Stingel (LITHOFIX), T‑273/14, ei avaldata, EU:T:2015:352, punkt 27; vt analoogia alusel ka 12. detsembri 2002. aasta kohtuotsus Sieckmann, C‑273/00, EU:C:2002:748, punktid 49–51, ja 19. juuni 2012. aasta kohtuotsus Chartered Institute of Patent Attorneys, C‑307/10, EU:C:2012:361, punkt 49).

31      Lisaks olgu märgitud, et selleks et EUIPO talitused saaksid asjaomaste kaupade ja teenuste identsust või sarnasust analüüsida, peavad nad alati tegema kindlaks kaubad ja teenused, mida vastandatud kaubamärgid hõlmavad, ning sellega seoses peavad nad vastavalt vajadusele tõlgendama kaupade ja teenuste loetelu, mille jaoks kaubamärk on registreeritud (vt 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsus Nanu-Nana Joachim Hoepp vs. EUIPO – Fink (NANA FINK), T‑39/16, EU:T:2017:263, punkt 26 ja seal viidatud kohtupraktika).

32      Eespool toodud kaalutlusi arvesse võttes tuleb kontrollida, kas apellatsioonikoda rikkus määruse 2017/1001 artikli 47 lõiget 2, kui ta leidis, et vastulausete osakond tõlgendas varasemate ELi kaubamärkidega hõlmatud kaupade loetelu kitsalt, arvates välja keemilised farmaatsiapreparaadid, nimelt farmaatsiatooted, milles on kasutatud keemilisi farmaatsiapreparaate (vaidlustatud otsuse punktid 19 ja 22), ning lükkas vastulause määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punkti b ja lõike 5 alusel nende kaubamärkide tegeliku kasutamise tõendite puudumise tõttu põhjendatult tagasi (vaidlustatud otsuse punktid 23 ja 24).

 EUIPO kontrollimist käsitlevate suuniste asjasse puutuvus

33      Kõigepealt tuleb märkida, et edutuna tuleb tagasi lükata argumendid, milles hageja väidab, et apellatsioonikoja poolt aluseks võetud kirjelduse kitsas tõlgendus on väär, kuna see on vastuolus EUIPO kontrollimist käsitlevate suunistega, mis käsitlevad määruse 2017/1001 võimaliku rikkumise tõendamist.

34      EUIPO kontrollimist käsitlevad suunised ei ole õigusakt, mis on liidu õiguse sätete tõlgendamisel siduv (19. detsembri 2012. aasta kohtuotsus Leno Merken, C‑149/11, EU:C:2012:816, punkt 48). EUIPO kontrollimist käsitlevad suunised ei saa iseenesest prevaleerida määruse 2017/1001 ja komisjoni 5. märtsi 2018. aasta delegeeritud määruse (EL) 2018/625, millega täiendatakse määrust 2017/1001 ja tunnistatakse kehtetuks delegeeritud määrus (EL) 2017/1430 (ELT 2018, L 104, lk 1), sätete üle ega isegi mitte mõjutada nende tõlgendamist liidu kohtu poolt. Nimetatud suuniseid tuleb hoopis tõlgendada kooskõlas nimetatud määruste sätetega (vt selle kohta 27. juuni 2012. aasta kohtuotsus Interkobo vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – XXXLutz Marken (my baby), T‑523/10, EU:T:2012:326, punkt 29).

35      Igal juhul ei toeta hageja viidatud EUIPO kontrollimist käsitlevad suunised „keemiliste farmaatsiapreparaatide“ kaitse alla kuuluvaks lugemist, kuna kõnealusel juhul kirjelduses kasutatud sõnastus, nimelt kaupade kategooria, mille jaoks kaitset taotletakse, millele järgneb kaupade kategooria, mis on kaitse alt välja jäetud ja millele eelneb väljend „kuid v.a“, millele järgneb – ilma kirjavahemärgita – sidesõna „ja“ ning kaupade kategooria, mis peaks olema kaitse all.

 Varasemate ELi kaubamärkide kirjelduse tõlgendamine

36      Käesoleval juhul tuleb tõdeda, et kirjelduse sõnastust inglise keeles – milles varasemate ELi kaubamärkide registreerimise taotlused on esitatud – võib tõlgendada sõnasõnaliselt kahte moodi.

37      Nii annab olukorras, kus puuduvad kirjavahemärgid, eelkõige semikoolon kauba „lastetoit ja invaliididele mõeldud toit“ ning „keemilised farmaatsiapreparaadid“ vahel, või täiendavad täpsustused, kirjelduse üks võimalik sõnasõnaline tähendus alust mõista, et nii „lastetoit ja invaliididele mõeldud toit“ kui ka „keemilised farmaatsiapreparaadid“ on hõlmatud piiritlusega „kuid v.a“. Sellest tõlgendusest lähtusid vastulausete osakond ja apellatsioonikoda.

38      Siiski on olemas teine võimalik sõnasõnaline tõlgendus, millele toetub hageja ja millega ei ole „keemilised farmaatsiapreparaadid“ kirjeldusest välja jäetud.

39      Siinkohal tuleb märkida esiteks, et EUIPO nõustus selle tõlgendusvõimaluse olemasoluga kohtuistungil. Lisaks sellele tunnistas apellatsioonikoda vaidlustatud otsuse punktides 19 ja 20, et võimalikud on teised tõlgendused kui need, millest tema lähtus.

40      Teiseks märgib Üldkohus hageja eeskujul, et nagu nähtub EUIPO toimikust ja eelkõige AxiCorpi 16. märtsi ja 20. oktoobri 2016. aasta ning 10. novembri 2017. aasta märkustest, väitis AxiCorp alles apellatsioonikoja menetluse käigus, et asjaomane kirjeldus ei hõlma „keemilisi farmaatsiapreparaate“ ning et hageja ei ole esitanud tõendeid oma kaubamärkide tegeliku kasutamise kohta farmaatsia‑ või keemiapreparaatide kui selliste jaoks.

41      Nagu on eespool punktis 30 aga märgitud, on registri eesmärk teavitada eelkõige ettevõtjaid, sealhulgas kaubamärgiomanike või kaitse taotlejate olemasolevaid või võimalikke konkurente kolmandate isikute õigustest.

42      Seega on märkimisväärne, et AxiCorp ei tõlgendanud kirjeldust kitsendavana vastulausete osakonnas. Kuna AxiCorp ei kahelnud selles, kuidas tuleb tõlgendada kirjeldust, varasemate ELi kaubamärkidega hõlmatud kaubakategooriate ulatust või väidetavaid puudusi kasutamise kohta nimetatud osakonnas esitatud tõendites, siis võib asuda seisukohale, et ühelt poolt puudusid tõendid selle kohta, et kirjeldust on tõlgendatud viisil, kuidas vastulausete osakond seda lõpuks väitis tõlgendavat, ja mida kinnitas ka apellatsioonikoda, ning teiselt poolt on järgitud eespool punktis 30 osutatud selguse ja täpsuse nõuet.

43      Kolmandaks olgu märgitud, et kuigi apellatsioonikoja poolt sellele kirjeldusele antud tõlgendus, mille kohaselt „keemilised farmaatsiapreparaadid“ on välja jäetud, on sõnastust arvestades võimalik, ei ole selles tõlgenduses nõuetekohaselt võetud arvesse muid kirjelduse ulatuse kindlakstegemiseks olulisi asjaolusid, nimelt vaidlusaluste kaubamärkide omaniku tegelikku tahet ja vajadust anda sellele sõnastusele kasulik mõju, välistades tõlgenduse, mis annab omaniku jaoks absurdse tulemuse.

44      Seega märgib Üldkohus kõigepealt, et ELi kaubamärgi registreerimise taotleja tegelik tahe ei ole kohtupraktika kohaselt asjakohatu. Kuigi see seisukoht avaldati riigisisese kaubamärgi kaitse ulatuse analüüsi raames olukorras, kus kirjelduses on kasutatud klassipäise kõiki üldnimetusi, on Euroopa Kohus märkinud, et olukord, kus kaubamärgiga antava õiguskaitse ulatus sõltub pädeva ametiasutuse valitud tõlgendusest ja mitte taotleja tegelikust tahtest, võib ohustada õiguskindlust nii nimetatud taotleja kui ka kolmandast osapoolest ettevõtja seisukohast (19. juuni 2012. aasta kohtuotsus Chartered Institute of Patent Attorneys, C‑307/10, EU:C:2012:361, punkt 60).

45      Kui apellatsioonikoja lähenemine oleks seevastu õige ja kui varasemad ELi kaubamärgiregistreeringud hõlmavad farmaatsiatooteid, välja arvatud need, „milles on kasutatud keemilisi farmaatsiapreparaate“, see tähendab, et need hõlmavad üksnes nn „looduslikke“ või „taimset päritolu“ preparaate, mis ei sisalda keemilisi aineid või sünteetilisi koostisosi, siis hõlmaksid need registreeringud vaid kaupu, mida hageja ei ole silmas pidanud ja mida ei ole kaubamärkide kirjelduses sõnaselgelt nimetatud. Nagu nähtub eespool punktist 44, on selline hüpotees vastuolus ootuspärasuse ja õiguskindluse nõuetega.

46      Kuigi vastab tõele, et kaubamärgi kirjelduse sõnasõnaline tõlgendamine on eelistatav, on see põhimõte kasutu juhul, kui ühtemoodi võimalikud on kaks sõnasõnalist tõlgendust.

47      Niisugusel juhul tuleb liidu õigusaktide mitme võimaliku tõlgenduse hulgast eelistada seda, mis ei vii absurdse tulemuseni. Nimelt põhineb liidu õiguse sätete tõlgendamine eelkõige ja ennekõike nende sõnastusel, kuna see seisukoht peegeldab etteaimatavuse ja õiguskindluse keskseid põhimõtteid. Kui aga tekst on mitmeti mõistetav või selle sõnasõnaline tõlgendamine viiks absurdse tulemuseni, võib selle tähenduse üle vaadata pärast seda, kui seda on käsitatud selle kontekstis ja tõlgendatud liidu õigust kui tervikut silmas pidades, arvestades õiguse eesmärke ja arengu taset asjaomase normi kohaldamise ajal (kohtujurist Bobeki ettepanek kohtuasjas European Federation for Cosmetic Ingredients, C‑592/14, EU:C:2016:179, punktid 36 ja 37; vt selle kohta ka kohtujurist Mayrasi ettepanek kohtuasjas Fellinger, 67/79, EU:C:1980:23, lk 550).

48      Nii on Euroopa Kohtul juba olnud võimalus jätta kõrvale liidu õigusnormide tõlgendused, mis oleks viinud absurdsete tulemusteni (vt selle kohta seoses töötajate vaba liikumise valdkonnaga 10. detsembri 2009. aasta kohtuotsus Peśla, C‑345/08, EU:C:2009:771, punktid 46 ja 48, ning seoses disainilahenduste valdkonnaga 21. septembri 2017. aasta kohtuotsus Easy Sanitary Solutions ja EUIPO vs. Group Nivelles, C‑361/15 P ja C‑405/15 P, EU:C:2017:720, punkt 96).

49      Üldkohus leiab, et sellisel juhul nagu käesolev, mis puudutab varasema ELi kaubamärgi kaupade kirjelduse tõlgendamist, tuleb analoogia alusel kanda eespool punktides 46–48 esitatud kaalutlused üle.

50      Vastulausete osakond ning vajaduse korral apellatsioonikoda peavad tõlgendama nende kaupade ja teenuste loetelu, mille jaoks varasem ELi kaubamärk on registreeritud ja mille tegeliku kasutamise tõendamist on taotletud, et teha kindlaks selle kaubamärgi kaitse ulatus ja lahendada tegeliku kasutamise küsimus enne vastulause enda suhtes otsuse tegemist. Siiski peavad nad seda tehes tõlgendama kaitstud kaupade ja teenuste loetelu sõnastust kõige järjekindlamal moel, võttes arvesse mitte ainult selle sõnasõnalist tähendust ja grammatilist ülesehitust, vaid juhul, kui on oht, et tulemus võib osutuda absurdseks, ka selle konteksti ning selle kaubamärgiomaniku tegelikku tahet selle ulatuse osas.

51      Üldkohus leiab seega, et määruse 2017/1001 artikli 47 lõike 2 raames ning varasema ELi kaubamärgi kaitse ulatuse kindlaksmääramise ja selle kaubamärgi tegeliku kasutamise kohta esitatud tõendite hindamise raames peab juhul, kui asjaomase kaubamärgi puhul esineb kaks võimalikku sõnasõnalist tõlgendust, kuid üks neist tooks kaubamärgi kaitse ulatuse seisukohast kaasa absurdse tõlgenduse, apellatsioonikoda lahendama nimetatud keerulise olukorra nii, et otsustab tõlgenduse kasuks, mis on selle kirjelduse puhul kõige usutavam ja ettenähtavam. Üldkohus tõdeb, et oleks absurdne lähtuda kirjelduse tõlgendusest, mille tulemusel jäetaks kirjeldusest välja kõik hageja kaubad ning varasemate ELi kaubamärkidega jääksid hõlmatuks üksnes need kaubad, mille jaoks ta ei ole oma kaubamärkidele kaitset taotlenud.

52      Käesoleval juhul apellatsioonikoda sisuliselt samastas „keemilised farmaatsiapreparaadid“ keemiliste või sünteetiliste farmaatsiapreparaatide kui lõppsaadustega. Sellest tulenevalt lükati kõik varasemate ELi kaubamärkide kasutamise tõendid tagasi, hoolimata asjaolust, millest nähtub, et hageja peamine tegevus on farmaatsiapreparaatide turustamine, ja need kaubamärgid olid siiski registreeritud „farmaatsiapreparaatide“ jaoks. Nagu väidab hageja, oleks absurdne eeldada, et viimane oleks soovinud taotleda ELi kaubamärgi registreerimist kaubakategooria jaoks, mida ta on seejärel piiranud suuresti samaväärse kaubakategooriaga.

53      Seda järeldust ei lükka ümber kohtupraktika, millele on osutatud vaidlustatud otsuse punktis 21 ning EUIPO kostja vastuse punktis 27 ja kohtuistungil, mis esiteks käsitleb hagejale soodsa kirjelduse tõlgenduse tagasilükkamist ja teiseks vajadust kohaldada kirjelduse kitsast tõlgendust, nimelt 6. veebruari 2014. aasta kohtumääruse El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑301/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:235) punkt 67, 11. novembri 2009. aasta kohtuotsuse Frag Comercio Internacional vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Tinkerbell Modas (GREEN by missako) (T‑162/08, ei avaldata, EU:T:2009:432) punkt 31, 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsuse NANA FINK (T‑39/16, EU:T:2017:263) punkt 62, ja 18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsuse Next design+produktion vs. EUIPO – Nanu-Nana Joachim Hoepp (nuuna) (T‑533/17, ei avaldata, EU:T:2018:698) punkt 62.

54      Siinkohal olgu märgitud, et ühelt poolt vastab vaidlustatud otsuse punktis 21 nimetatud kohtupraktikaga seoses tõele, et liidu kohtus on vastulausemenetluse ning kaupade ja teenuste võrdluse osas tunnistanud, et on võimalik, et varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenuste kirjeldus ei võimalda neid võrrelda taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupade ja teenustega (vt selle kohta 6. veebruari 2014. aasta kohtumäärus El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑301/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:235, punkt 67, ja 11. novembri 2009. aasta kohtuotsus GREEN by missako, T‑162/08, ei avaldata, EU:T:2009:432, punkt 31). Teiselt poolt olgu seoses EUIPO poolt kostja vastuse punktis 27 ja kohtuistungil osutatud kohtupraktikaga märgitud, et Üldkohus on tõesti märkinud, et ELi kaubamärgi omanik ei saa kasutada ära asjaolu, et ta rikkus kohustust sõnastada kaupade loetelu selgelt ja täpselt (vt selle kohta 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsus NANA FINK, T‑39/16, EU:T:2017:263, punkt 48, ja 18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus, nuuna, T‑533/17, ei avaldata, EU:T:2018:698, punkt 62).

55      Siiski erinevad eespool nimetatud kohtuasjade faktilised asjaolud ja menetlusstaadium käesoleva asja faktilistest asjaoludest ja menetlusstaadiumist.

56      Esmalt olgu märgitud, et kohtuasjas, milles tehti 6. veebruari 2014. aasta kohtumäärus El Corte Inglés vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (C‑301/13 P, ei avaldata, EU:C:2014:235), esiteks ei ilmnenud selles kohtuasjas vaidlustatud varasema kaubamärgiga hõlmatud teenuste kirjelduse sõnastusest ega ka asjaoludest, mida hageja EUIPO menetluses esile tõi, et nimetatud kaubamärgi kaitse hõlmab muid kui Nizza kokkuleppe klassi 35 kuuluvaid kaupu või teenuseid. Teiseks ei saa arvesse võtta argumente ja selliseid tõendeid riigisisese õiguse eripära kohta, mis väidetavalt võimaldasid täpsustada selles kohtuasjas vaidlustatud varasema kaubamärgiga hõlmatud teenuste kirjelduse tähendust, kuna need esitati esimest korda Üldkohtus. Neil konkreetsetel asjaoludel otsustas Euroopa Kohus, et Üldkohus oli õigesti leidnud, et selles kohtuasjas vaidlustatud varasema kaubamärgiga hõlmatud teenuste kirjeldus ei võimaldanud neid teenuseid võrrelda taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupadega.

57      Teiseks olgu märgitud, et kui kohtuasjas, milles tehti 11. novembri 2009. aasta kohtuotsus GREEN by missako (T‑162/08, ei avaldata, EU:T:2009:432), vaidlustatud kaubamärgiga hõlmatud teenused olid liiga ebamäärased, et oleks olnud võimalik neid taotletava kaubamärgiga hõlmatavate teenustega tõeliselt võrrelda, siis on asjaomaste tähiste vahelised erinevused piisav põhjus, et välistada segiajamise tõenäosus, hoolimata asjaomaste kaubamärkidega hõlmatud teatavate teenuste identsusest ja sarnasusest.

58      Kolmandaks olgu märgitud, et kuigi kohtuasjas, milles tehti 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsus NANA FINK (T‑39/16, EU:T:2017:263), sai teatavate asjaomase varasema kaubamärgiga hõlmatud kaupade kirjeldust mõista kahel eri viisil (st nii, et see hõlmab üksnes nahast ja tehisnahast valmistatud lõpptooteid, või ka nii, et see hõlmab ka „tehisnahka“), olid need kaks tõlgendust mõlemad usutavad ega muutnud kirjeldust absurdseks.

59      Neljandaks olgu märgitud, et kohtuasjas, milles tehti 18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus nuuna (T‑533/17, ei avaldata, EU:T:2018:698), märkis Üldkohus, et asjaomaste varasemate kaubamärkidega hõlmatud kaupu oli teataval määral täpsustatud, mida apellatsioonikoda ei võtnud arvesse, ning Üldkohtul oli võimalik neid võrrelda taotletava kaubamärgiga hõlmatud kaupadega selles kohtuasjas. Seega ei puudutanud see kohtuasi selguse ja täpsuse kohustuse rikkumist ega kõnealuste kaupade kirjelduse võimalikku absurdsust.

60      Neil asjaoludel leiab Üldkohus, et ainult juhul, kui ELi varasema kaubamärgiga tähistatud kaupade ja teenuste loetelu kaks võimalikku tõlgendust on mõlemad sama usutavad ja ettenähtavad, tuleb selle kaubamärgi kaitse ulatuse kindlakstegemise ja tegeliku kasutamise kohta esitatud tõendite hindamise puhul kohaldada 6. aprilli 2017. aasta kohtuotsuse NANA FINK (T‑39/16, EU:T:2017:263) punktist 48 tulenevat põhimõtet, mille kohaselt ELi kaubamärgi omanik ei või kasutada ära asjaolu, et ta rikkus kohustust sõnastada kaupade loetelu selgelt ja täpselt.

61      Seda järeldust ei lükka ümber ka EUIPO argument, et kirjeldus hõlmab ka pärast sünteetiliste keemiatoodete väljaarvamist tervet rida kaupu, nagu taimsed ravimid. Nimelt on sellisel lähenemisel samad kitsaskohad kui need, millele on viidatud eespool punktis 45, nimelt et ELi varasemad kaubamärgiregistreeringud hõlmavad sel juhul vaid kaupu, mida hageja ei ole silmas pidanud ja mida ei ole kirjelduses sõnaselgelt nimetatud, mis aga oleks vastuolus etteaimatavuse ja õiguskindluse nõuetega.

62      Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb järeldada, et apellatsioonikoda võttis aluseks kaupade kirjelduse väära tõlgenduse, kui ta leidis, et kirjeldust tuleb tõlgendada nii, et „keemilised farmaatsiapreparaadid“ on välja arvatud ning varasemad ELi kaubamärgid hõlmavad seega farmaatsiatooteid, välja arvatud need, milles „on kasutatud keemilisi farmaatsiapreparaate“. Viimast võib tõlgendada nii, et see hõlmab ühelt poolt „farmaatsiapreparaate“ ja teiselt poolt „keemilisi farmaatsiapreparaate“, milleks on sünteetilised lähteained nende puhtal kujul, mida saab farmatseutiliselt kombineerida, see tähendab millest saab moodustada farmaatsiapreparaate kui lõppsaadusi.

63      Sellest järelduvalt tuleb nõustuda ainsa väitega, et on rikutud määruse 2017/1001 artikli 47 lõiget 2, ning tühistada vaidlustatud otsus osas, milles apellatsioonikoda jättis rahuldamata talle esitatud kaebuse määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 nimetatud vastulause aluste osas.

64      Mis puutub hageja teise nõudesse, mis on esitatud teise võimalusena ja milles hageja palub sisuliselt Üldkohtul teostada talle määruse 2017/1001 artikli 72 lõikes 3 antud muutmispädevust, siis tuleb meenutada, et see pädevus ei anna Üldkohtule pädevust viia läbi hindamist, mille kohta ei ole apellatsioonikoda veel seisukohta võtnud. Muutmispädevuse teostamine peab seega põhimõtteliselt piirduma olukordadega, kus Üldkohtul on pärast apellatsioonikoja antud hinnangu kontrollimist võimalik faktiliste ja õiguslike asjaolude alusel – nagu need on tuvastatud – määrata kindlaks, millise otsuse apellatsioonikoda oleks pidanud tegema (5. juuli 2011. aasta kohtuotsus Edwin vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, C‑263/09 P, EU:C:2011:452, punkt 72).

65      Tuleb aga märkida, et apellatsioonikoda eksis, jättes uurimata kõik tõendid, mis olid varasemate kaubamärkide tegeliku kasutamise tõendamiseks esitatud.

66      Üldkohtu ülesanne ei ole eespool nimetatud tõendeid esimest korda analüüsida, kui ta vaatab läbi vaidlustatud otsuse muutmise taotlust, mille hageja esitas sisuliselt oma teises nõudes.

67      Seega on apellatsioonikoja ülesanne lahendada see küsimus, kui ta teeb otsuse tema menetluses oleva kaebuse suhtes (vt selle kohta 11. detsembri 2014. aasta kohtuotsus CEDC International vs. Siseturu Ühtlustamise Amet – Underberg (Pudelis oleva rohulible kuju), T‑235/12, EU:T:2014:1058, punktid 101 ja 102 ning seal viidatud kohtupraktika).

68      Kuna Üldkohus ei saa vaidlustatud otsuse muutmise pädevust teostada, tuleb teine nõue tagasi lükata.

 Kohtukulud

69      Üldkohtu kodukorra artikli 134 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna EUIPO on nõuete peamises osas kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud hageja nõude kohaselt välja mõista EUIPO‑lt.

70      Lisaks on hageja nõudnud tema poolt apellatsioonikoja menetluses kantud kulude väljamõistmist EUIPO‑lt. Selles osas tuleb meenutada, et kodukorra artikli 190 lõike 2 alusel käsitatakse apellatsioonikoja menetlusega seoses kantud poolte vältimatuid kulusid hüvitatavate kuludena. Järelikult tuleb hageja apellatsioonimenetlusega seoses kantud vältimatud kulud välja mõista EUIPO‑lt.

Esitatud põhjendustest lähtudes

ÜLDKOHUS (üheksas koda)

otsustab:

1.      Tühistada Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti (EUIPO) viienda apellatsioonikoja 7. veebruari 2018. aasta otsus (asi R 1473/2017-5), mis käsitleb Alliance Pharmaceuticals Ltdi ja AxiCorp GmbH vahelist vastulausemenetlust, osas, milles apellatsioonikoda jättis rahuldamata kaebuse, mis puudutas määruse 2017/1001 artikli 8 lõike 1 punktis b ja lõikes 5 ette nähtud vastulause alust.

2.      Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata.

3.      Mõista kohtukulud, sealhulgas Alliance Pharmaceuticalsi poolt apellatsioonikoja menetluses kantud vältimatud kulud välja EUIPOlt.

Gervasoni

Kowalik-Bańczyk

Mac Eochaidh

Kuulutatud avalikul kohtuistungil 17. oktoobril 2019 Luxembourgis.

Allkirjad


*Kohtumenetluse keel: inglise.