AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

5. mai 2009

Kohtuasi F‑27/08

Manuel Simões Dos Santos

versus

Siseturu Ühtlustamise Amet (kaubamärgid ja tööstusdisainilahendused)

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – 2003. aasta edutamine – Ühenduste kohtu otsuse täitmine – Teenetepunktide tühistamine ilma õigusliku aluseta – Ühenduse aktide tagasiulatuva jõu puudumise põhimõte – Seadusjõu eiramine – Täielik pädevus – Hüvitise maksmiseks kohustamine omal algatusel – Mittevaraline kahju

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles M. Simões Dos Santos palub tühistada eelkõige Siseturu Ühtlustamise Ameti presidendi 6. juuni 2007. aasta otsuse PERS‑01‑07, milles talle antakse 2003. aasta edutamise alusel edutamispunkte, 6. juuni 2007. aasta otsuse ADM‑07‑17, milles tõlgendatakse otsust ADM‑03‑35 ametnike ja ajutiste teenistujate karjääri ja edutamise kohta, ja ametisse nimetava asutuse 15. juuni 2007. aasta kirja, mis käsitles lõplike teenetepunktide andmist 2007. aasta alusel.

Otsus: Tühistada Siseturu Ühtlustamise Ameti otsus PERS‑01‑07 ja 15. juuni 2007. aasta kiri osas, milles konstateeritakse hageja teenetepunktide jäägi nullimine, nii nagu seda tunnustati 30. märtsi 2004. aasta otsuses PERS‑PROM‑39‑03rev1 edutamise kohta. Mõista Siseturu Ühtlustamise Ametilt hageja kasuks välja 12 000 eurot. Jätta hagi ülejäänud nõuded rahuldamata. Jätta Siseturu Ühtlustamise Ameti kanda tema enda kohtukulud ja mõista temalt välja kolm neljandikku hageja kohtukuludest. Jätta hageja kanda üks neljandik oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Kinnitava otsuse peale esitatud tühistamishagi – Vastuvõetamatus – Tingimus – Kinnitatud otsus, mis on muutunud lõplikuks

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Ese

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

3.      Tühistamishagi – Tühistamisotsus – Mõju – Ühenduse akti tühistamine õigusliku aluse ebapiisavuse tõttu – Tagasiulatuva jõuga otsuse vastuvõtmine, millega üritatakse esialgset õigusvastasust korvata – Erandlik lubatavus – Tingimused

(EÜ artikli 231 esimene lõik)

4.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju – Täitmiseks vajalike meetmete rakendamise kohustus – Ulatus

(EÜ artikkel 233)

5.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Kahju

6.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Võimalus omal algatusel mõista kostjaks olevalt institutsioonilt välja hüvitis

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

1.      Tühistamishagi, mille ametnik esitas kinnitava otsuse peale, on vastuvõetamatu ainult siis, kui kinnitatud otsus on ametniku suhtes lõplik seetõttu, et seda ei ole vaidlustatud ettenähtud tähtaja jooksul. Vastupidisel juhul on asjaomasel isikul õigus vaidlustada kas kinnitatud otsus või kinnitav otsus või mõlemad otsused.

(vt punkt 73)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. oktoober 1994, kohtuasi T‑64/92: Chavane de Dalmassy jt vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑227 ja II‑723, punkt 25); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑83/03: Salazar Brier vs. komisjon (EKL 2005, lk I‑A‑311 ja II‑1407, punkt 17).

2.      Personalieeskirjade ükski säte ei kohusta ametnikku esitama eelnev kaebus eraldi iga vaidlustatava haldusotsuse peale. Nii nagu ametnik võib esitada sama otsuse peale mitu kaebust, tingimusel, et ta teeb seda personalieeskirjades sätestatud kolme kuu jooksul, nii ei ole ühegi tekstiga vastuolus see, et ametnik vaidlustab samas kaebuses mitu teda puudutavat otsust, nagu ilmneb ka institutsioonides väljakujunenud praktikast.

(vt punkt 76)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 17. mai 1995, kohtuasi T‑10/94: Kratz vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑99 ja II‑315, punktid 19 ja 20); 8. november 2000, kohtuasi T‑44/97: Ghignone jt vs. nõukogu (EKL AT 2000, lk I‑A‑223 ja II‑1023, punkt 39).

3.      Kuigi üldreeglina on õiguskindluse põhimõttega vastuolus see, kui ühenduse õigusakti ajalise kehtivuse alguspunktina on määratud jõustumisest varasem kuupäev, võib see erandkorras olla ka teisiti, kui seda nõuab saavutatav eesmärk ja kui huvitatud isikute õiguspärase ootuse põhimõttest on nõuetekohaselt kinni peetud. Nii võib administratsioon pärast kohtumenetluse käigus akti tühistamist võtta vastu sellise akti, millel on tagasiulatuv jõud, kui need tingimused on täidetud.

Seega on õigusvastane otsus, mis pärast seda, kui ühenduste kohus tühistas haldusotsuse õigusliku aluse puudumise tõttu, omab tagasiulatuvat jõudu, kuigi institutsiooni viidatud taotletav eesmärk ei õigusta sellist tagasiulatuvat jõudu ja sellest aktist huvitatud isikute õiguspärast ootust ei järgitud.

(vt punktid 100, 101, 104–106, 113 ja 117)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. juuli 1991, kohtuasi C‑368/89: Crispoltoni (EKL 1991, lk I‑3695, punkt 17).

4.      Viimaks oma tegevust tühistava kohtuotsusega kooskõlla ja täitmaks seda täies ulatuses, tuleb EÜ artikli 233 alusel tühistatud akti andnud institutsioonil juhinduda lisaks resolutsioonile ka otsuse põhjendustest, mille alusel resolutsioonini jõuti ja mis kujutavad endast vajalikku tuge selles mõttes, et on möödapääsmatud resolutsiooni täpse tähenduse mõistmiseks. Need põhjendused määratlevad esiteks täpselt sätte, mis leiti olevat õigusvastane, ning teiseks toovad välja resolutsioonis kinnitatud õigusvastasuse täpsed põhjendused, mida institutsioon on kohustatud tühistatud akti asendamisel arvesse võtma. Lisaks nõuab EÜ artikkel 233 asjaomaselt institutsioonilt selle vältimist, et ükski tühistatud akti asendav akt ei oleks mõjutatud samadest rikkumistest, mis tuvastati algset akti tühistavas kohtuotsuses.

Niisiis rikub kohtuotsuse seadusjõudu institutsioon, kes tühistava kohtuotsuse täitmiseks annab aktile täiesti vastupidise tõlgenduse, kui ühenduste kohus viidatud tühistavas kohtuotsuses tegi.

(vt punktid 120 ja 124)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 13. september 2005, kohtuasi T‑283/03: Recalde Langarica vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑235 ja II‑1075, punktid 50 ja 51).

5.      Edutatavate ametnike valimisel on ametisse nimetaval asutusel lai kaalutlusõigus. Sellest tuleneb, et isegi kui on kindlaks tehtud, et see asutus on edutamismenetluse käigus pannud toime rikkumisi, kahjustades ametniku huve, siis sellest üksi ei piisa järelduseks, et kui neid rikkumisi ei oleks olnud, oleks ametnikku edutatud ja väidetav varaline kahju oli seetõttu kindel ja olemasolev, kuna nii eitataks seda, et sellele asutusel on edutamisel lai kaalutlusõigus. Personalieeskirjad ei anna mingit õigust edutamisele isegi neile ametnikele, kes täidavad kõik edutamise tingimused.

(vt punkt 133)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 22. veebruar 2000, kohtuasi T‑22/99: Rose vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑27 ja II‑115, punkt 37).

6.      Ühenduste kohus võib sellise tühistava kohtuotsuse kasuliku mõju tagamiseks, mille täitmisel esinevad erilised raskused, kasutada talle rahalistes vaidlustes antud täielikku pädevust ja mõista isegi omal algatusel kostjalt välja hüvitis kahju eest, mis tekkis ametialase eksimuse tõttu.

(vt punktid 142 ja 144)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 22. oktoober 2008, kohtuasi F‑46/07: Tzirani vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 214).