EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

5. detsember 2012

Kohtuasi F‑6/12

Julien Bourtembourg

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Kodumaalt lahkumise toetus – Mõiste „alaline elukoht” – Huvide püsiv või peamine kese – Ajutine viibimine õpingute eesmärgil – Kutsealal tegutsemise koht – Tähtajalised töösuhted

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega J. Bourtembourg palub tühistada Euroopa Komisjoni ametisse nimetava asutuse 11. oktoobri 2011. aasta otsuse, millega jäeti rahuldamata tema kaebus komisjoni 24. mai 2011. aasta otsuse peale, millega keelduti talle kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest.

Otsus: Tühistada komisjoni 24. mai 2011. aasta otsus. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Ese – Mõiste „kodumaalt lahkumine” – Ametnikud, kellel on teenistuskohaliikmesriigi kodakondusus – Eeldus, et selle riigiga on suur hulk tihedaid sidemeid – Vaidlustamine – Ametniku tõendamiskoormis

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt b)

2.      Ametnikud – Töötasu – Kodumaalt lahkumise toetus – Saamise tingimused – Ametnikud, kellel on teenistuskohaliikmesriigi kodakondusus – Võrdlusperioodil alaline elukoht väljaspool teenistuskohaliikmesriiki – Mõiste „alaline elukoht” –Elukoht kahe ajavahemiku jooksul, mis piirdus katseaja ja tähtajalise töölepingu kestusega – Asjaolu, mis ei võimaldada eeldada alalist elukohta teenistuskohas

(Personalieeskirjad, VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt b)

1.      Kodumaalt lahkumise toetuse maksmise eesmärk on hüvitada liidu teenistusse asumisega seotud konkreetsed kulud ja ebamugavused ametnikele, kes on selle tõttu sunnitud muutma oma asukohariigi teenistuskohariigi vastu ja lõimuma uude keskkonda. Kodumaalt lahkumise mõiste sõltub ametniku konkreetsest olukorrast, st kuivõrd ta on lõimunud ning eelkõige asjaolust, kas vaatamata sellele, et tal on teenistuskohaliikmesriigi kodakondsus, on ta tegelikult katkestanud sotsiaalsed ja tööalased suhted selle riigiga.

Sellega seoses tugineb personalieeskirjade VII lisa artikli 4 lõike 1 punkt b eeldusele, et isiku kodakondsus on arvestatav tõend selle isiku ja tema kodakondsusriigi vahelistest suurest hulgast tihedatest sidemetest. Administratsiooni aktidel põhimõtteliselt olev õiguspärasuse eeldus ja kodakondsusega seotud konkreetsem eeldus tähendavad, et hagejal lasub koormis tõendada, et tema huvide kese oli kogu kümneaastase võrdlusperioodi jooksul teises riigis ja kuna institutsioon keeldus talle kodumaalt lahkumise toetust maksmast, siis rikkus ta eelpool viidatud sätet.

(vt punktid 25, 26 ja 29)

Viited:

Euroopa Kohus: 2. mai 1985, kohtuasi 246/83: De Angelis vs. komisjon (punkt 13); 13. november 1986, kohtuasi 330/85: Richter vs. komisjon (punkt 6); 15. september 1994, kohtuasi C‑452/93 P: Magdalena Fernández vs. komisjon (punktid 20 ja 22).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi F‑7/06: B vs. komisjon (punkt 39); 20. november 2007, kohtuasi F‑120/05: Kyriazis vs. komisjon (punktid 47 ja 48 ning seal viidatud kohtupraktika).

2.      Kodumaalt lahkumise toetuse puhul on alaline elukoht koht, kus on asjaomase isiku püsiv või peamine huvide kese ja mille ta on valinud kavatsusega anda sellele püsiv tähendus, kusjuures teenistuskohariigi kodakondsusega ametniku puhul piisab asjaolust, et ta säilitas selle alalise elukohana või määras selle oma alaliseks elukohaks kasvõi väga lühikeseks ajaks kümneaastase võrdlusperioodi jooksul, et ta kaotaks või talle keeldutaks kodumaalt lahkumise toetuse maksmisest.

Siiski ei loo ajutine viibimine teenistuskohariigis õpingute raames põhimõtteliselt eeldust, et on olemas tahe kanda sinna üle oma huvide kese, välja arvatud juhul, kui see viibimine koos teiste asjakohaste faktidega tõendab asjaomase isiku püsivaid sotsiaalseid ja tööalaseid suhteid selle riigiga.

Lisaks tuleb märkida, et kuigi koht, kus isik tegeleb oma tegevusalaga, on arvestatav tõend alalise elukoha määramisel, üksnes asjaolu, et isik elas teenistuskohariigis ajavahemikul, mis piirdus tähtajalise töölepingu kestusega, ei võimalda eeldada, et on olemas tahe kanda sinna üle oma huvide püsiv või peamine kese.

(vt punktid 28, 36, 39 ja 40)

Viited:

Euroopa Kohus: eespool viidatud kohtuasi Magdalena Fernández vs. komisjon (punkt 22).

Esimese Astme Kohus: 27. september 2006, kohtuasi T‑259/04: Koistinen vs. komisjon (punkt 38).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi B vs. komisjon (punkt 38 ja seal viidatud kohtupraktika); 26. september 2007, kohtuasi F‑129/06: Salvador Roldán vs. komisjon (punkt 51); eespool viidatud kohtuasi Kyriazis vs. komisjon (punkt 47).