AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

10. märts 2009

Kohtuasi F‑100/07

Kyriakos Tsirimiagos

versus

Euroopa Liidu Regioonide Komitee

Avalik teenistus – Ametnikud – Töötasu – Ühe osa töötasu ülekandmine väljapoole töökohariiki – Endiste personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõike 2 punkt b – Eluasemehoius – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused – Ülekannete ebaseaduslikkus – Ilmselge ebaseaduslikkus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles K. Tsirimiagos palub sisuliselt esiteks tühistada Regioonide Komitee 21. novembri 2006. aasta otsus nõuda personalieeskirjade artikli 85 alusel tagasi hagejale makstud summad tulenevalt paranduskoefitsiendi kohaldamisest sellele osale tema töötasust, mis kanti 2004. aasta aprillist kuni 2005. aasta maini üle Prantsusmaale summas kuni 2120,16 eurot; teiseks tühistada vajalikus ulatuses 21. juuni 2007. aasta otsus tema kaebuse rahuldamata jätmise kohta osas, milles selle otsusega kinnitatakse 2038,61 euro suuruse summa tagasinõudmist; ning kolmandaks mõista Regioonide Komiteelt tema kasuks välja 2038,61 euro suurune summa, mis tema palgalt kinni peeti.

Otsus:      Tühistada Euroopa Liidu Regioonide Komitee 21. novembri 2006. aasta otsus 21. juuni 2007. aasta otsusega muudetud redaktsioonis osas, milles sellega nõutakse tagasi 15 300 euro suurune summa tulenevalt paranduskoefitsiendi kohaldamisest ülekannetele, mis hageja tegi oma eluaseme hoiukontole 2004. aasta aprillist kuni 2005. aasta maini. Mõista Regioonide Komiteelt hageja kasuks välja tema palgalt kinnipeetud 15 300 euro suurune summa, millele lisandub viivis ja mis vastab paranduskoefitsiendi kohaldamisele ülekannetele, mis tehti 2004. aasta aprillist kuni 2005. aasta maini eluaseme hoiukontol; intressi arvestatakse tagasinõudmise kuupäevast kuni tegeliku maksmiseni asjassepuutuval perioodil Euroopa Keskpanga poolt põhilistele refinantseerimistoimingutele kehtestatud määras, mida on suurendatud kahe protsendipunkti võrra. Jätta ülejäänud osas hagi rahuldamata. Jätta Regioonide Komitee kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja pool hageja kohtukuludest. Hageja kannab poole oma kohtukuludest.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Administratsiooni kiri, milles ta teavitab asjaomast isikut oma kavatsusest alusetult saadu tagasi nõuda, kui viimane ei esita rahuldavat selgitust või täiendavaid tõendavaid dokumente – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Alusetult saadu tagastamine – Tingimused – Maksmise ilmne alusetus – Asjaomase isiku teadlikkus – Ühe osa ametniku töötasu ülekandmine eluaseme hoiukontole väljapoole töökohariiki

(Personalieeskirjad, artikkel 85; VII lisa artikli 17 lõige 2)

3.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Rahasumma ebaseadusliku tagasinõudmisega ametnikule tekitatud varalise kahju hüvitamine – Hüvitamine – Viivitusintressi kohaldamine

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

1.      Administratsiooni kiri, milles ta teavitab ametnikku oma kavatsusest teatavad alusetult saadud summad tagasi nõuda, kui ametnik ei esita rahuldavat selgitust või täiendavaid tõendavaid dokumente, mis võivad tema käsutuses olla, ning milles ei ole näidatud tagastamisele kuuluda võivat summat ega tagasinõudmise korda, ei ole käsitatav ametnikku kahjustava meetmena, kuna see ei mõjuta otseselt ja vahetult tema huve, tuues kaasa selge muudatuse tema õiguslikus seisundis, ega kujuta endast administratsiooni lõplikku seisukohta. Lisaks ei ole asjaomasel isikul niisuguse kirja puhul mingil moel võimalik hinnata, kas selle vaidlustamine on personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 alusel kaebuse esitamise teel otstarbekas.

(vt punktid 41 ja 42)

2.      Personalieeskirjade artiklist 85 tuleneb, et alusetult saadu tagastamiseks peab esinema kaks kumulatiivset tingimust: esiteks, et maksmine on toimunud seadusliku aluseta ja administratsioon nõuab makstud summat, ning teiseks, et ametnik on seadusliku aluseta maksmisest teadlik või tuvastatakse, et seadusliku aluse puudumine oli nii ilmne, et ametnik ei saanud seda mitte teada.

Isegi kui oletada, et enne määruse nr 723/2004 (millega muudetakse ametnike personalieeskirju ja muude teenistujate teenistustingimusi) jõustumist kehtinud personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõige 2 – mis lubab ametnikul lasta osa oma töötasust üle kanda väljapoole töökohariiki, et katta kulutused, mis on tingitud eelkõige korrapäraste ja tõendatud kulude kandmisest, mille eest tal tuleb maksta väljaspool institutsiooni asukohariiki või riiki, kus ta täidab oma tööülesandeid – ei kuulu kohaldamisele juhul, kui ülekanne tehakse eluaseme hoiukontole, mis on liikmesriigi õigusaktide alusel tunnustatud, ei ole niisuguse summa maksmise ebaseaduslikkus sedavõrd ilmne, et asjaomane ametnik ei saanud seda mitte teada, eriti juhul, kui kohaldatavate õigusnormide alusel ei ole võimalik anda selget ja ühemõttelist vastust, kas kõnealune säte on niisuguse ülekande tegemisel kohaldatav, ning kui pädevate talituste tegevus jättis asjaomasele isikule mulje, et nad pigem pooldavad selle sätte kohaldamist.

Seevastu isegi oletada, et eluaseme hoiukontole ülekande tegemine kuulub personalieeskirjade VII lisa artikli 17 lõike 2 materiaalsesse kohaldamisalasse selle sätte eespool viidatud redaktsioonis, saab taolise ülekande kõnealusele kontole teha vaid niisuguse piirmäära ulatuses, nagu see on siseriikliku õigusaktiga kehtestatud. Järelikult, kui ühe osa ametniku töötasu kantakse eluaseme hoiukontole seda piirmäära ületades, ei saa seda mingil juhul seaduslikuks pidada. Niisugune seadusliku aluse puudumine peaks ühenduse avaliku teenistuse õigust tundva ametniku jaoks ilmselge olema.

(vt punktid 55, 60, 61, 64, 66, 70, 74 ja 75)

3.      Ühenduse avaliku teenistuse kohtul, kellel on rahaliste vaidluste lahendamisel täielik pädevus, on õigus anda korraldus maksta hagejale varalise kahju hüvitamiseks tagasi summa, mille administratsioon on seadusliku aluseta sisse nõudnud ja millele lisandub viivitusintress alates tagasinõudmise kuupäevast kuni tegeliku maksmiseni.

(vt punktid 79 ja 80)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. september 2002, kohtuasi T‑29/01: Puente Martín vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑157 ja II‑833, punkt 88); 9. juuli 2003, kohtuasi T‑22/01: Efthymiou vs. komisjon (EKL AT 2003, lk I‑A‑177 ja II‑891, punkt 45)

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. jaanuar 2007, kohtuasi F‑126/05: Borbély vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 73)