Language of document : ECLI:EU:T:2005:149

ESIMESE ASTME KOHTU NELJANDA KOJA ESIMEHE MÄÄRUS

28. aprill 2005 (*)

Menetlusse astumine – Esindusühendus – Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 116 lõige 6 – Taotlus osaleda kirjalikus menetluses – Ettenägematu asjaolu või vääramatu jõud – Erakorralised asjaolud

Kohtuasjas T‑201/04,

Microsoft Corp., asukoht Redmond, Washington (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaat J.‑F. Bellis ja I. Forrester, QC,

hageja,

keda toetab

Association for Competitive Technology, Inc., asukoht Washington, DC (Ameerika Ühendriigid), esindaja: advokaat L. Ruessmann,

DMDsecure.com BV, asukoht Amsterdam (Madalmaad),

MPS Broadband AB, asukoht Stockholm (Rootsi),

Pace Micro Technology plc, asukoht Shipley, West Yorkshire (Ühendkuningriik),

Quantel Ltd, asukoht Newbury, Berkshire (Ühendkuningriik),

Tandberg Television Ltd, asukoht Southampton, Hampshire (Ühendkuningriik), esindaja: advokaat J. Bourgeois,

Exor AB, asukoht Uppsala (Rootsi), esindajad: advokaadid S. Martínez Lage, H. Brokelmann ja R. Allendesalazar Corcho,

Mamut ASA, asukoht Oslo (Norra),

TeamSystem SpA, asukoht Pesaro (Itaalia),

esindaja: advokaat G. Berrisch,

The Computing Technology Industry Association, Inc., asukoht Oakbrook Terrace, Illinois (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid G. Van Gerven ja T. Franchoo ja solicitor M. B. Kilpatrick,

menetlusse astujad,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: R. Wainwright, F. Castillo de la Torre, P. Hellström ja A. Whelan,

kostja,

keda toetab

AudioBanner.com, tegutsedes ärinime VideoBanner all, asukoht Los Angeles, California (Ameerika Ühendriigid), esindaja: advokaat L. Alvizar,

Free Software Foundation Europe eV, asukoht Hamburg (Saksamaa), esindaja: advokaat C. Piana,

RealNetworks, Inc., asukoht Seattle, Washington (Ameerika Ühendriigid), esindajad: advokaadid A. Winckler, M. Dolmans ja T. Graf,

Software & Information Industry Association, asukoht Washington, DC (Ameerika Ühendriigid), esindaja: solicitor M. C. Simpson,

menetlusse astujad,

mille esemeks on taotlus tühistada komisjoni 24. märtsi 2004. aasta otsus K(2004) 900 (lõplik), mis käsitleb EÜ artikli 82 kohaldamise menetlust (juhtum COMP/C‑3/37.792 – Microsoft) või vähendada hagejale määratud trahvi suurust,

ESIMESE ASTME KOHTU NELJANDA KOJA ESIMEES

on teinud

määruse

 Taust

1        Microsoft Corp (edaspidi „Microsoft”) toodab ja turustab arvutitarkvara. See sisaldab personaalarvutite operatsioonisüsteeme nimetusega Windows, töörühma serverite operatsioonisüsteeme nimetusega Windows Server ja pidevat andmete vastuvõttu võimaldavaid multimeediapleiereid nimetusega Windows Media Player.

2        Sun Microsystems Inc, asukoht Palo Alto, California (Ameerika Ühendriigid), esitas 10. detsembril 1998 komisjonile kaebuse. Kaebuse esemeks oli Microsofti keeldumine esitada Sun Microsystemsile informatsiooni, mis oleks vajalik tema võrguserveri operatsioonisüsteemide koostalitusvõime võimaldamiseks Windowsi operatsioonisüsteemidega. Komisjon algatas asja uurimise.

3        Veebruaris 2000 algatas komisjon teise Microsofti puudutava uurimise. Selle uurimise esemeks oli Windows Media Playeri integreerimine Windowsi operatsioonisüsteemi.

4        Hiljem liideti need kaks uurimist asjaks numbriga COMP/C‑3/37.792.

5        Komisjon võttis 24. märtsil 2004. aastal vastu otsuse K(2004) 900 (lõplik), mis käsitleb EÜ artikli 82 kohaldamise menetlust (juhtum COMP/C‑3/37.792 – Microsoft) (edaspidi „otsus”).

6        Microsofti käitumise hindamiseks määratles komisjon esiteks kolm asjassepuutuvat turgu. Need turud on personaalarvutite operatsioonisüsteemide turg (otsuse põhjendused 324‑342), töörühma serverite operatsioonisüsteemide turg (otsuse põhjendused 343‑401) ja pidevat andmete vastuvõttu võimaldavate multimeediapleierite turg (otsuse põhjendused 402‑425).

7        Teiseks leidis komisjon, et kõik need turud on ülemaailmsed (otsuse põhjendus 427).

8        Kolmandaks leidis komisjon, et Microsoftil on turgu valitsev seisund kahel neist turgudest, nimelt personaalarvutite operatsioonisüsteemide turul (otsuse põhjendused 429‑472) ja töörühma serverite operatsioonisüsteemide turul (otsuse põhjendused 473‑541).

9        Neljandaks asus komisjon seisukohale, et Microsoft on oma käitumisega nendel kahel turul rikkunud EÜ artiklit 82. Ta leidis, et Microsoft kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit, kui ta keeldus andmast nii koostalitusvõimet puudutavat informatsiooni kui ka luba kasutada seda tema enda toodetega konkureerivate toodete arendamiseks ja levitamiseks töörühma serverite operatsioonisüsteemide turul perioodil oktoobrist 1998 kuni otsuse teatavakstegemise kuupäevani (otsuse põhjendused 546‑791 ja otsuse artikli 2 punkt a). Samuti leiab komisjon, et Microsoft kuritarvitas oma turgu valitsevat seisundit, kui ta tegi Windowsi kättesaadavuse sõltuvaks Windows Media Playeri samaaegsest omandamisest perioodil maist 1999 kuni otsuse teatavakstegemise kuupäevani (otsuse põhjendused 792‑989 ja otsuse artikli 2 punkt b).

10      Viiendaks kohustas komisjon Microsofti lõpetama need rikkumised, hoiduma igasugustest käitumisest, millel on samasugune või sarnane eesmärk või mõju, ja rakendama kõiki parandusmeetmeid kindlaksmääratud tähtaegadeks (otsuse põhjendused 994‑1053 ja otsuse artiklid 4‑8).

11      Kuuendaks määras komisjon Microsoftile 497 196 304 euro suuruse trahvi (otsuse põhjendused 1054‑1080 ja otsuse artikkel 3).

 Menetlus

12      Esimese Astme Kohtusse 7. juunil 2004 saabunud avaldusega esitas Microsoft käesoleva hagi.

13      Esimese Astme Kohtusse 17. detsembril 2004 saabunud avaldusega esitas European Committee for Interoperable Systems (edaspidi „ECIS”), asukoht Brüssel (Belgia), esindajad advokaadid D. Paemen ja N. Dodoo, avalduse menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks.

14      Esimese Astme Kohtusse vastavalt 1. ja 7. märtsil 2005 saabunud dokumentidega esitasid komisjon ja Microsoft oma kirjalikud märkused menetlusse astumise avalduse kohta.

 Menetlusse astumise avaldus

 Menetlusse astumise avalduse vastuvõetavus

15      Microsoft leiab, et menetlusse astumise avaldus on vastuvõetamatu põhjusel, et ta ei vasta Esimese Astme Kohtu kodukorras sätestatud vorminõuetele.

16      Kodukorra artikli 115 kohaselt on menetlusse astumise avaldus vastuvõetav, kui on täidetud tingimused selle esitamise tähtaja osas (lõige 1), selle materiaalõigusliku sisu osas (lõike 2 esimene lõik) ja menetlusse astuja kohase esindatuse osas (lõige 3).

17      Menetlusse astumise avaldus vastab käesoleval juhul neile tingimustele.

18      Kodukorra artikli 115 lõike 2 teise lõigu kohaselt peab menetlusse astumise avaldus samuti vastama sama kodukorra artiklites 43 ja 44 sätestatud vorminõuetele. Kodukorra artikkel 44, täpsemalt selle lõike 5 punkt b, näeb ette, et kui menetlusse astuja on eraõiguslik juriidiline isik, lisab ta avaldusele tõendid selle kohta, et advokaadile on andnud nõuetekohaselt volitused selleks õigustatud isik.

19      Käesolevas asjas leiab Microsoft põhimõtteliselt, et ECIS-i juhatuse 16. detsembri 2004. aasta otsused esitada menetlusse astumise avaldus ja anda selleks volitused D. Paemenile ja N. Dodoole on võetud vastu õigusvastaselt. Ta möönab muu hulgas, et ECIS-i üldkoosolek on 12. jaanuaril 2005 need otsused heaks kiitnud, kuid rõhutab, et otsused kiideti heaks alles pärast menetlusse astumise avalduse esitamist ja seega võib ka heakskiitmine olla eeskirju eirav.

20      Ei saa välistada, et ECIS-i 16. detsembri 2004 otsuste nõuetekohasusse tuleb suhtuda ettevaatlikult ja et seetõttu ei saa olla kindel, kas menetlusse astumise avalduse esitamisel 17. detsembril 2004 olid D. Paemen ja N. Dodoo saanud volitused selleks õigustatud isikult. Siiski tuleb sedastada, et 12. jaanuari 2005. aasta otsusega kiitis ECIS-i „seaduslikult kokku kutsutud” üldkoosolek selle otsuse „tingimusteta heaks” ja „ilma et see oleks ECIS-i põhikirja või Belgia seaduste kohaselt nõutud, ratifitseeris” selle otsuse. Eeltoodu põhjal tuleb järeldada, et menetlusse astumise avaldus vastab kodukorra artikli 44 lõike 5 punktis b sätestatud tingimustele (vt Euroopa Kohtu 11. mai 1989. aasta otsus liidetud kohtuasjades 193/87 ja 194/87: Maurissen jt v. kontrollikoda, EKL 1989, lk 1045, punkt 33).

21      Eeltoodust tuleneb, et ECIS-i menetlusse astumise avaldus on vastuvõetav.

 Menetlusse astumise avalduse põhjendatus

 Menetlusse astuja ja poolte argumendid

22      ECIS väidab, et ta vastab esindusühendustele menetlusse astumiseks esitatud tingimustele ja et seega tuleb rahuldada tema avaldus astuda menetlusse komisjoni nõuete toetuseks.

23      Microsoft vaidleb sellele taotlusele vastu. Ta kahtleb, kas ECIS on esindusühendus, kas ta vastab esindusühendustele menetlusse astumiseks esitatud tingimustele ja kas seega saab rahuldada tema menetlusse astumise avaldust.

24      Komisjon omalt poolt leiab, et ECIS-i menetlusse astumise avalduse võib rahuldada.

 Esimehe hinnang

25      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 40 teine lõik, mis on põhikirja artikli 53 esimese lõigu kohaselt kohaldatav menetluses Esimese Astme Kohtus, näeb ette, et igal isikul, kes tõendab oma huvi Euroopa Kohtusse esitatud kohtuasja tulemuste vastu, välja arvatud liikmesriikidevahelistes, ühenduste institutsioonide vahelistes või liikmesriikide ja ühenduste institutsioonide vahelistes kohtuasjades, on õigus astuda menetlusse.

26      Selline huvi on esindusühendusel, kelle eesmärk on kaitsta oma liikmeid ja kes esitab menetlusse astumise avalduse asjas, mis puudutab selle liikmeid mõjutavaid põhimõttelisi küsimusi. Menetlusse astumise laia tõlgendamise mõte on võimaldada kohtuasjade tausta paremat analüüsi, vältides samas liiga suurt hulka üksikuid menetlusse astujaid, mis kompromiteeriks menetluse tõhusust ja ladusat kulgu (Euroopa Kohtu 17. juuni 1997. aasta määrus liidetud kohtuasjades C‑151/97 P(I) ja C‑157/97 P(I): National Power ja PowerGen v. British Coal ja komisjon, EKL 1997, lk I‑3491, punkt 66; Euroopa Kohtu 28. septembri 1998. aasta määrus kohtuasjas C‑151/98 P: Pharos v. komisjon, EKL 1998, lk I‑5441, punkt 6, ja Esimese Astme Kohtu neljanda koja esimehe 9. märtsi 2005. aasta määrus kohtuasjas T‑201/04: Microsoft v. komisjon, EKL 2005, kohtulahendite kogumikus ei avaldata, punkt 31).

27      Käesolevas asjas määratleb ECIS ennast kui infotehnoloogiasektoris tegutsevaid ettevõtteid esindav ühendus. Tema liikmete nimekiri ja 12. jaanuari 2005. aasta üldkoosoleku protokollis olev nimekiri kinnitavad, et kuigi ECIS-i liikmete arv on väike ja kõik neist ei tegutse infotehnoloogiasektoris, siis enamik neist tegutseb selles sektoris märkimisväärsel määral. ECIS-i võib seega lugeda esindusühenduseks.

28      Edasi väidab ECIS, et tema eesmärk on muu hulgas oma liikmete mittevaraliste ja varaliste huvide edendamine ja kaitsmine. Tema põhikirja artiklist 4 nähtub, et see on nii. Seega tuleb ECIS-i eesmärgiks lugeda oma liikmete kaitsmine.

29      Teatud asjas tõusetunud küsimusi võib pidada põhimõttelisteks küsimusteks infotehnoloogiasektoris ja seega mõjutab kohtuasja põhiküsimuses tehtav otsus ECIS-i selles sektoris tegutsevaid liikmeid.

30      Eeltoodust tuleneb, et ECIS tõendab oma huvi kohtuasja tulemuste vastu..

31      Seega tuleb rahuldada ECIS-i avaldus menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks.

 Menetlusse astuja menetlusõigused

 Poolte argumendid

32      ECIS palub luba osaleda kirjalikus menetluses. Kohus saab selle taotluse rahuldada menetlusse astumist käsitlevate sätete (kodukorra artiklid 115 ja 116) alusel. Igal juhul on sellise lahenduse aluseks ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu (Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teine lõik) või vähemalt erakorralised asjaolud. Selles osas toetub ECIS asjaolule, et Computer & Communications Industry Association (edaspidi „CCIA”), kelle teatud liikmed kuuluvad samuti ECIS-isse, loobus 10. novembril 2004 oma 23. juunil 2004 esitatud avaldusest menetlusse astumiseks komisjoni nõuete toetuseks.

33      Microsoft vaidleb sellele taotlusele vastu. Ta on seisukohal, et kodukorra artiklid 115 ja 116 ei võimalda kohtul taotlust rahuldada. Ta lisab, et ECIS ei ole tõendanud ei ettenägematute asjaolude, vääramatu jõu ega selliste erakorraliste asjaolude olemasolu, mis annaksid aluse nendest sätetest erandi tegemiseks.

34      Komisjon omalt poolt leiab, et kui sellisel menetlusse astujal nagu ECIS lubatakse osaleda kirjalikus menetluses, siis võib see toimuda üksnes erakorralistel asjaoludel, milleks võib käesolevas asjas olla CCIA loobumine.

 Esimehe hinnang

35      Kodukorra artikli 115 lõige 1 näeb ette, et menetlusse astumise avaldus tuleb esitada kas kuue nädala jooksul pärast Euroopa Liidu Teatajas hagiavalduse esitamise kohta teatise avaldamist või enne suulise menetluse avamise otsust.

36      Kodukorra artikli 116 lõige 2 näeb ette, et kui kuue nädala jooksul esitatud menetlusse astumise avaldus rahuldatakse, edastatakse menetlusse astujale ärakirjad kõikidest pooltele kättetoimetatud dokumentidest.

37      Kodukorra artikli 116 lõige 4 näeb ette, et sama kodukorra artikli 116 lõikes 2 märgitud kohtuasjades määrab president tähtaja, mille jooksul menetlusse astuja võib esitada oma seisukohad, mis sisaldavad menetlusse astuja nõudeid, mis toetavad või vaidlustavad täielikult või osaliselt kohtuasja ühe poole nõudeid; menetlusse astuja väiteid ja argumente; samuti tõendeid, juhul kui neid esitatakse.

38      Kodukorra artikli 116 lõige 6 näeb ette, et kui menetlusse astumise avaldus esitatakse pärast kuue nädala möödumist, võib menetlusse astuja talle edastatud kohtuistungi ettekande alusel esitada oma märkused suulise menetluse ajal.

39      Eeltoodud sätteid koos lugedes nähtub, et menetlusse astuja menetlusõigused erinevad olenevalt sellest, kas menetlusse astuja on esitanud menetlusse astumise avalduse enne kuue nädala möödumist Euroopa Liidu Teatajas hagiavalduse esitamise kohta teatise avaldamisest või pärast selle tähtaja lõppu, kuid enne suulise menetluse avamise otsust.

40      Kui menetlusse astuja esitas avalduse enne nimetatud tähtaja möödumist, on tal õigus osaleda nii kirjalikus kui ka suulises menetluses. Sellisel juhul on tal õigus saada ärakirjad menetlusdokumentidest ja ta võib esitada oma seisukohad, mis sisaldavad menetlusse astuja nõudeid, mis toetavad täielikult või osaliselt kohtuasja ühe poole nõudeid; väiteid ja argumente; samuti tõendeid, juhul kui neid esitatakse.

41      Seevastu, kui menetlusse astuja esitab oma avalduse pärast kõnealuse tähtaja möödumist, on tal õigus osaleda üksnes suulises menetluses, kui ta on esitanud Esimese Astme Kohtule avalduse enne suulise menetluse avamist. Sellisel juhul on tal õigus saada kohtuistungi ettekanne, mille alusel ta võib esitada oma märkused suulise menetluse ajal.

42      Kuna need sätted on kohustusliku iseloomuga (Esimese Astme Kohtu 30. mai 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑52/00: Coe Clerici Logistics v. komisjon, EKL 2002, lk II‑2553, punktid 24 ja 31), ei või ei pooled ega kohus neist kõrvale kalduda.

43      Käesoleval juhul on teatis hagiavalduse kohta avaldatud 10. juulil 2004 (ELT C 179, lk 18). ECIS-i menetlusse astumise avaldus on esitatud Esimese Astme Kohtu kantseleisse 17. detsembril 2004. On ilmselge, et see avaldus on esitatud pärast kodukorra artikli 115 lõikes 1 ette nähtud kuuenädalase tähtaja möödumist; seda tähtaega on seoses suurte vahemaadega pikendatud sama kodukorra artikli 102 lõike 2 alusel kümne päeva võrra.

44      Seega võib ECIS nõuda üksnes kodukorra artikli 116 lõikes 6 ette nähtud menetlusõigusi.

45      ECIS leiab siiski, et CCIA loobumine on ettenägematu asjaolu või vääramatu jõud.

46      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teine lõik näeb ette, et tähtaja möödumise tagajärjel ei piirata kellegi õigusi, kui asjaomane pool tõestab ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.

47      Menetlustähtaegu puudutavate sätete täpne järgimine vastab õiguskindluse nõudele ja vajadusele hoida õigusemõistmise käigus ära diskrimineerimist või meelevaldset kohtlemist (vt Euroopa Kohtu 12. juuli 1984. aasta otsus kohtuasjas 209/83: Ferriera Valsabbia v. komisjon, EKL 1984, lk 3089, punkt 14, ja Euroopa Kohtu 18. jaanuari 2005. aasta määrus kohtuasjas C‑325/03 P: Zuazaga Meabe v. Siseturu Ühtlustamise Amet, EKL 2005, lk I‑403, punkt 16).

48      Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teist lõiku, mis näeb ette erandi nimetatud põhimõttest ja mida tuleb seega tõlgendada kitsalt, kohaldatakse kohustuslikele menetlustähtaegadele, mille möödumine toob kaasa sellistest hagi esitamist puudutavatest õigustest ilmajäämise, mis olid füüsilisel või juriidilisel isikul olemas kuni selle tähtaja lõpuni (Euroopa Kohtu 2. märtsi 1967. aasta otsus liidetud kohtuasjades 25/65 ja 26/65: Simet jt v. ülemamet, EKL 1967, lk 39, 52) või menetlusse astumise avaldust puudutavatest õigustest ilmajäämise (Esimese Astme Kohtu esimese koja esimehe 22. märtsi 1994. aasta määrus liidetud kohtuasjades T‑244/93 ja T‑486/93: TWD Textilwerke Deggendorf v. komisjon, EKL 1995, lk II‑2265, punktid 18‑20).

49      Kuna Euroopa Kohtu põhikirja artikli 45 teist lõiku kohaldatakse ka kodukorra artikli 115 lõikes 1 ette nähtud kuuenädalasele tähtajale, mille möödumine ei too kaasa menetlusse astumise õigusest ilmajäämist, vaid nagu käesoleval juhul, menetlusse astuja menetlusõiguste piiramise, võib vastavalt väljakujunenud kohtupraktikale kalduda menetlustähtaegu puudutavatest ühenduse õigusnormidest kõrvale üksnes täiesti erakorraliste asjaolude puhul ehk ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolul (eespool viidatud kohtuotsus Ferriera Valsabbia v. komisjon, punkt 14 ja eespool viidatud määrus Zuazaga Meabe v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 16).

50      Ettenägematute asjaolude ja vääramatu jõu mõisted hõlmavad esiteks objektiivset elementi, mis on huvitatud isiku jaoks seotud tavapäratute ja tahtele allumatute sündmustega, ja teiseks subjektiivset elementi, mis kohustab huvitatud isikut vältima tavapäratu sündmuse tagajärgi, võttes tarvitusele asjakohased meetmed, ning eriti tähelepanelikult järgima menetluse kulgu ja pidama kinni hoolsuskohustusest (Euroopa Kohtu 15. detsembri 1994. aasta otsus kohtuasjas C‑195/91 P: Bayer v. komisjon, EKL 1994, lk I‑5619, punkt 32, ja eespool viidatud kohtuotsus Zuazaga Meabe v. Siseturu Ühtlustamise Amet, punkt 25).

51      Käesoleval juhul võib CCIA loobumine olla ECIS-i tahtele allumatu sündmus, kuigi nagu ta isegi möönab, mõlemasse ühendusse kuulub samu liikmeid.

52      Siiski ei ole see tavapäratu sündmus. Igal menetlusse astujal on alati õigus loobuda menetlusse astumisest, nagu igal hagejal on alati vastavalt kodukorra artiklile 99 õigus loobuda hagist. Seega ei ole menetlusse astumisest loobumine tavapäratu. Lisaks ei ole ükski ECIS-e nimetatud faktilistest asjaoludest selline, mis annaks aluse pidada CCIA loobumist käesolevas asjas ebatavaliseks. Kui CCIA-laadne ühendus osaleb kolmanda isikuna haldusmenetluses eesmärgiga veenda komisjoni konkurentsieeskirjade rikkumise faktis, kui komisjon teeb selle kohta otsuse, kui konkurentsieeskirju rikkunud isik nõuab sellise otsuse tühistamist ja kui asjassepuutuv isik astub oma huvide esindamiseks kohtumenetlusse, siis ei saa pidada tavapäratuks, kui ta otsustab lõpuks muuta oma strateegiat, lahendada vaidlus hagejaga kohtuväliselt ning, juhul kui ta peab seda asjakohaseks, rahalise hüvituse vastu.

53      Samuti ei tõenda ECIS ega püüagi tõsiselt tõendada, et ta on täitnud kohustuse vältida selle sündmuse tagajärgi asjakohaste meetmete tarvituselevõtmisega.

54      Seega ei ole ECIS tõendanud ettenägematute asjaolude või vääramatu jõu olemasolu.

55      Lõpetuseks leiab ECIS, et CCIA loobumine on erakorraline asjaolu.

56      Isegi kui arvestada, et menetlusse astujal, kes on esitanud menetlusse astumise avalduse pärast kodukorra artikli 115 lõikes 1 ette nähtud kuuenädalase tähtaja möödumist, võib teatud erakorralistel asjaoludel olla muid kui sama kodukorra artikli 116 lõikega 6 talle antud menetlusõigusi, tuleb pidada meeles, et ECIS-i esitatud faktiliste asjaolude põhjal ei saa CCIA loobumist pidada ei tavapäratuks ega erakorraliseks.

57      Eeltoodust tuleneb, et ECIS õigused on ette nähtud kodukorra artikli 116 lõikes 6.

58      Kuna ECIS-i taotlust osaleda kirjalikus menetluses ei saa tõlgendada kui nõuet õiguse saamiseks, vaid kui avaldust valmisoleku kohta alluda menetlust korraldavatele meetmetele, millega Esimese Astme Kohus võib temalt kodukorra artikli 64 lõike 3 punkti b alusel küsida kirjalikku arvamust vaidluse teatud aspektide kohta, siis tuleb märkida, et Esimese Astme Kohtu neljas koda on see, kes õige aja saabudes kaalub sellise meetme vajalikkust.

 Kohtukulud

59      Kodukorra artikli 87 lõige 1 näeb ette, et kohtuotsuses või määruses, millega lõpetatakse asja menetlus, lahendatakse kohtukulude jaotamine.

60      Käesolevas kohtumenetluse staadiumis tuleb sedastada, et kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

Esitatud põhjendustest lähtudes

NELJANDA KOJA ESIMEES

teeb määruse, millega otsustab:

1.      European Committee for Interoperable Systemsil lubatakse astuda menetlusse T‑201/04 komisjoni nõuete toetuseks.

2.      European Committee for Interoperable Systems võib talle edastatud kohtuistungi ettekande alusel esitada oma märkused suulise menetluse ajal.

3.      Kohtukulude kandmine otsustatakse edaspidi.

28. aprillil 2005 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

       Esimees

H. Jung

 

       H. Legal


* Kohtumenetluse keel: inglise.