Language of document :

8. novembril 2019 esitatud hagi – Euroopa Komisjon versus Ungari

(kohtuasi C-821/19)

Kohtumenetluse keel: ungari

Pooled

Hageja: Euroopa Komisjon (esindajad: M. Condou-Durande, J. Tomkin ja A. Tokár)

Kostja: Ungari

Hageja nõuded

Komisjon palub Euroopa Kohtul:

a)    tuvastada, et:

Ungari on rikkunud kohustusi, mis talle tulenevad direktiivi 2013/32/EL artikli 33 lõikest 2, sest ta lisas kõnealuses direktiivis sõnaselgelt nimetatud varjupaigataotluste vastuvõetamatuse alustele uue aluse;

Ungari on rikkunud kohustusi, mis talle tulenevad direktiivi 2013/32/EL artikli 8 lõikest 2, artikli 12 lõike 1 punktist c ja artikli 22 lõikest 1 ning direktiivi 2013/33/EL artikli 10 lõikest 4, sest ta võttis vastu meetmed, mille kohaselt kujutab endast süütegu korraldustegevus, mille eesmärk on võimaldada isikutel, kes ei vasta riigisiseses varjupaigaalastes õigusnormides ette nähtud kriteeriumidele, algatada varjupaigamenetlus, ja millega nähakse ette sellises süüteos süüdistatavate või süüdi mõistetud isikute suhtes piiravate meetmete võtmine;

b)    mõista kohtukulud välja Ungarilt.

Väited ja peamised argumendid

Sellest peale, kui 2015. aastal suurenes äkitsi varjupaigataotluste arv, on Ungari muutnud mitu korda oma varjupaigasüsteemi. 2018. aastal muudeti oluliselt Ungari varjupaigaõigust käsitlevaid õigusnorme. Ungari parlament kiitis 20. juunil 2018 heaks 2018. aasta VI seaduse, millega muudetakse teatavaid seadusi seoses ebaseadusliku sisserände vastaste meetmetega (az egyes törvényeknek a jogellenes bevándorlás elleni intézkedésekkel kapcsolatos módosításáról szóló, 2018. Évi VI. törvény) ja Ungari põhiseaduse seitsmenda muudatuse. Seda seadusandlike meedete kogumit tuntakse ka „Stop Soros“ seaduse nime all. Nende muudatustega piirati veelgi enam nende isikute ringi, kelle varjupaigaõigust võidakse tunnustada, kuivõrd varjupaigaseaduse muudatuse kohaselt loetakse taotlus vastuvõetamatuks, kui taotleja on sisenenud Ungari territooriumile sellisest riigist, kus teda ei ole taga kiusatud ega olnud ka tagakiusamise otsest ohtu. Samamoodi muudeti ka karistusseadustikku (Büntető Törvénykönyv). Selle tulemusel kujutab endast süütegu korraldustegevus, mille eesmärk on võimaldada algatada varjupaigamenetlus isikutel, keda ei kiusata rassi, rahvuse, teatavasse sotsiaalsesse rühma kuulumise, usu või poliitiliste tõekspidamiste tõttu taga või kellel ei ole põhjendatud hirmu otsese tagakiusamise ees nende päritoluriigis, elukohariigis või muus riigis, kust ta on tulnud Ungarisse.

Kuivõrd komisjon leidis, et 2018. aastal kehtestatud õigusnormid on vastuolus liidu õigusega, algatas ta Ungari suhtes liikmesriigi kohustuste rikkumise menetluse. Kuivõrd väited, mille Ungari esitas kohtueelse haldusmenetluse raames, ei hajutanud komisjoni kahtlusi, otsustas viimane esitada Euroopa Kohtule hagi.

____________