EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

26. märts 2015

Kohtuasi F‑41/14

CW

versus

Euroopa Parlament

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamisaruanne – Ilmsed hindamisvead – Võimu kuritarvitamine – Psühholoogiline ahistamine – Otsus, millega antakse üks teenetepunkt

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega CW esitas käesoleva hagi, mille ese on sisuliselt esiteks nõue tühistada 2012. aasta hindamisaruanne redaktsioonis, mis viidi lõpule Euroopa Parlamendi ametisse nimetava asutuse 24. mai 2013. aasta otsusega (edaspidi „2012. aasta hindamisaruanne”), ning teiseks parlamendi suulise tõlke ja konverentside peadirektoraadi peadirektori 24. juuni 2013. aasta otsus, millega talle anti 2012. aasta eest üks teenetepunkt.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta CW kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja Euroopa Paralamendi kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Haiguspuhkus – Nõusolekuta viibimine teenistuskohast eemal – Tagajärjed – Administratsiooni poolt märkuse lisamine asjaomase ametniku hindamisaruandesse – Lubatavus

(Personalieeskirjad, artikkel 43 ja artikli 60 teine lõik)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Ametniku puudumine – Täiendava põhipuhkuse päeva saamine töövõimetust puudutavate valeandmete esitamise abil – Lubamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 43 ja 60)

3.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Ülemuste korralduste täitmise kohustus – Ulatus – Piirid – Korduvalt allumatust üles näidanud ametniku keeldumine täita korraldust vabandada oma üksuse juhataja ees – Lubamatus

(Personalieeskirjad, artikkel 21a)

4.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Psühholoogilise ahistamise olemasolu – Hindamisaruande õigusvastasus – Ahistamise ja aruandes sisalduvate negatiivsete hinnangute vahelise seose vajadus

(Personalieeskirjad, artiklid 12a, 24, 43, 90 ja 91)

5.      Ametnikud – Psühholoogiline ahistamine – Mõiste – Hindamisaruanne, mis sisaldab negatiivseid kommentaare, kuid ei ole ametnikku halvustavad – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, artikli 12a lõige 3 ja artikkel 43)

1.      Personalieeskirjade artikli 60 teise lõigu sõnastus on selge, sõnaselge ning see ei näe ette vaevuse laadiga, nagu psühholoogilist või psühhiaatrilist tüüpi probleem, seotud erandi tegemise võimalust kohustusest saada eelnev nõusolek, kui ametnik soovib haiguspuhkuse veeta mujal kui kohas, kus ta töötab.

Järelikult sõltumata asjaolust, et viibimine teenistuskohast eemal on lühiajaline ning on kooskõlas arstliku soovitusega, on ametisse nimetaval asutusel õigus tõdeda, et ametnik, kes ei saanud eelnevat nõusolekut, ei täitnud personalieeskirjade asjakohast sätet haiguspuhkuse ajal mujal kui kohas, kus ta töötab, viibimise kohta, ning järelikult on tegemist loata puudumisega.

Seega isegi kui hindamisaruande eesmärk on hinnata ametniku sooritust kogu aasta jooksul, ei takista miski nimetatud asutusel märkida ära ühekordset sündmust, eelkõige kui see on seotud personalieeskirjadest otse tuleneva selge ja konkreetse eeskirja rikkumisega, ning kui asjaomane ametnik arvab, et ta ei olnud kohustatud eelnevat nõusolekut saama. Neil asjaoludel ei ole hindamisaruandesse tehtud märkus mitte üksnes kooskõlas personalieeskirjade sätte, eelkõige artikliga 43, vaid sel võib samuti olla õiguspärane eesmärk asjaomast isikut teavitada ja vältida asjaomase personalieeskirjade normi rikkumise kordumist. Sellega seoses ei ole märkuse puhul, millega tuletatakse meelde eeskirjade järgimise valdkonnas ametniku poolt saavutamisele kuuluvaid eesmärke, kuidagi tegemist ilmse hindamisveaga, kuna hindamisaruandega püütakse just saavutada hinnatud ametniku tööalase käitumise hindamise eesmärki.

Pealegi ei vabasta haiguspuhkuse aluseks olev keeruline tööalane olukord igal ametnikul või teenistujal lasuvast kohustusest järgida personalieeskirjade artikli 60 teist lõiku.

(vt punktid 53–56 ja 80)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Österholm vs. komisjon, T‑190/02, EU:T:2004:191, punkt 39.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Morgan vs. Siseturu Ühtlustamise Amet, F‑26/13, EU:F:2014:180, punkt 57 ja seal viidatud kohtupraktika, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑683/14 P.

2.      Ei saa lubada, et ametnik või teenistuja teeskleb haigeks olemist ning saab nii täiendava haiguspäeva. Lisaks on täiesti õiguspärane. et administratsioon hoolitseb, muu hulgas tehes seda tüüpi rikkumisega seotud märkuse hindamisaruandesse, selle eest, et ametnikud ja teenistujad kasutavad oma põhipuhkust nõuetekohastel tingimustel.

(vt punkt 64)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus CQ vs. parlament, F‑12/13, EU:F:2014:214, punkt 118.

3.      Personalieeskirjade artikli 21a ülesehitusest ilmneb, et kui ametnik saab korraldused, mida ta peab ebatavaliseks või tõenäoliselt suuri raskusi tekitavateks, teatab ta sellest viivitamata oma vahetule ülemusele, ning vajaduse korral, kui vahetu ülemus kinnitab korraldusi, vahetult kõrgemale ülemusele. Nii peab ametnik selle sätte kohaselt korralduse, mille vastavalt on tema ülemused uuesti andnud või kinnitanud, ellu viima, välja arvatud siis, kui see on ilmselgelt seadusvastane või on vastuolus asjakohaste ohutusnormidega.

Sellises kontekstis, kui ametnik on korduvalt näidanud üles allumatust, võib tema ülemuse korraldus, et ta vabandaks oma üksuse juhataja ees, isegi kui selline tegutsemisviis ei vasta tingimata töövaldkonnas inimsuhete korraldamise heale praktikale, endast kujutada administratsiooni õiguspärast sammu, mille eesmärk on tagada, et iga ametnik või teenistuja täidab selliseid personalieeskirjade norme nagu personalieeskirjade artikkel 21a, mis on mõeldud selleks, et võimaldada iga üksuse haldustegevuse nõuetekohast toimimist vastastikuse usalduse õhkkonnas, ja jääda selle sammu raames administratsiooni kaalutlusõiguse piiridesse.

(vt punktid 70 ja 72)

4.      Kõik asjaomase teenistuja huve kahjustavad otsused, mis ahistamisega seoses tehakse, ei ole vaid seetõttu, et ametniku või teenistuja psühholoogiline ahistamine on tõendamist leidnud, õigusvastased. Nimelt ei saa psühholoogilise ahistamise olemasolule selle olemuse tõttu põhimõtteliselt tugineda nende tühistamisnõuete põhjendamiseks, mis on suunatud personalieeskirjade artikli 24 kohase abitaotluse rahuldamata jätmise peale. Siiski võib väitele väidetava ahistamise kohta erandina tugineda sellise huve kahjustava akti nagu hindamisaruanne õiguspärasuse kontrolli raames, kui ilmneb, et asjaomase ahistamise ja sellise aruandes sisalduvate negatiivsete hinnangute vahel on seos.

(vt punkt 89)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused Menghi vs. ENISA, F‑2/09, EU:F:2010:12, punkt 69, ja CF vs. EASA, F‑40/12, EU:F:2013:85, punkt 79.

5.      Kui ametniku hindamisaruandes sisalduvad konkreetsed kommentaarid ja hinnangud ei ületa asjaomase isiku enda suhtes halvustava või solvava kriitika läve, siis sellistena ei saa neid pidada tõenditeks, et hindamisaruande koostamise eesmärk oli psühholoogiline ahistamine.

(vt punkt 90)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtuotsus Magone vs. komisjon, T‑73/05, EU:T:2006:127, punkt 80.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsused N vs. parlament, F‑26/09, EU:F:2010:17, punkt 86, ja CW vs. parlament, F‑48/13, EU:F:2014:186, punkt 129.