AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(esimene koda)
15. juuni 2010
Kohtuasi F‑35/08
Dimitrios Pachtitis
versus
Euroopa Komisjon
Avalik konkurss EPSO/AD/77/06 – Eelvaliku testides saadud tulemuste põhjal kirjalikule katsele mittelubamine – EPSO pädevus
Ese: EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega D. Pachtitis palub tühistada esiteks Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) 31. mai 2007. aasta otsus, millega talle teatati, et ta ei sooritanud avaliku konkursi EPSO/AD/77/06 eelvaliku teste edukalt, teiseks EPSO 6. detsembri 2007. aasta otsus, millega lükati tagasi tema kaebus 31. mai 2007. aasta otsuse peale, ja kolmandaks kõik nendega seonduvad aktid.
Otsus: Tühistada EPSO 31. mai 2007. aasta ja 6. detsembri 2007. aasta otsused, millega jäeti hageja välja avaliku konkursi EPSO/AD/77/06 eelvaliku testil 110 parima tulemuse saavutanud kandidaadi nimekirjast. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja hageja kohtukulud. Menetlusse astuja Euroopa andmekaitseinspektor kannab ise oma kohtukulud.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Kaebuse tagasilükkamise sõnaselge otsus – Varasema otsuse läbivaatamise järel tehtud otsus – Vastuvõetavus
(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)
2. Euroopa Personalivaliku Amet (EPSO) – Pädevus – Konkursi eelvaliku testide sisu kindlaksmääramine ja nende testide parandamine – Väljaarvamine
(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 7; Euroopa Parlamendi, nõukogu, komisjoni, Euroopa Kohtu, kontrollikoja, majandus- ja sotsiaalkomitee, regioonide komitee ja Euroopa ombudsmani otsus nr 2002/620, artikkel 2)
3. Ametnikud – Konkurss – Mõiste – Valikvastustega eelvaliku testidest koosnev esialgne faas – Hõlmamine
(Personalieeskirjad, III lisa)
1. Tagasilükkamise otsusega, sõltumata sellest, kas see on kaudne või otsene, ja kui see on selge ja lihtne, nimelt vaid kinnitatakse toimingut või tegevusetust, mille peale kaebaja on kaebuse esitanud, ning see ei ole iseseisev vaidlustatav akt. Nii on see juhul, kui akt ei sisalda ühtegi uut asjaolu võrreldes varasema isikut kahjutava meetmega ja mida sellega järelikult ei asendata. Kaebust sõnaselgelt tagasilükkav otsus võib oma sisust tulenevalt mitte olla vaidlustatud meedet pelgalt kinnitav.
Nii on juhul, kui kaebust tagasilükkava otsusega on hageja olukord uute õiguslike ja faktiliste asjaolude põhjal uuesti läbi vaadatud või kui see muudab või täiendab esialgset otsust. Niisugustel juhtudel on kaebuse tagasilükkamise otsus selline akt, mille üle teostab liidu kohus kontrolli, või käsitleb seda isegi isikut kahjustava meetmena, mis asendab viimati nimetatut.
(vt punktid 37–39)
Viited:
Euroopa Kohus: 28. mai 1980, liidetud kohtuasjad 33/79 ja 75/79: Kuhner vs. komisjon (EKL 1980, lk 1677, punkt 9); 10. detsember 1980, kohtuasi 23/80: Grasselli vs. komisjon (EKL 1980, lk 3709, punkt 18); 16. juuni 1988, kohtuasi 371/87: Progoulis vs. komisjon (EKL 1988, lk 3081, punkt 17).
Esimese Astme Kohus: 27. juuni 2000, kohtuasi T‑608/97: Plug vs. komisjon (EKL AT 2000, lk I‑A‑125 ja II‑569, punkt 23); 12. detsember 2002, liidetud kohtuasjad T‑338/00 ja T‑376/00: Morello vs. komisjon (EKL AT 2002, lk I‑A‑301 ja II‑1457, punktid 34 ja 35); 2. märts 2004, kohtuasi T‑14/03: Di Marzio vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑43 ja II‑167, punkt 54); 10. juuni 2004, kohtuasi T‑258/01: Eveillard vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑167 ja II‑747, punkt 31); 14. oktoober 2004, kohtuasi T‑389/02: Sandini vs. Euroopa Kohus (EKL AT 2004, lk I‑A‑295 ja II‑1339, punkt 49); 7. juuni 2005, kohtuasi T‑375/02: Cavallaro vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑151 ja II‑673, punktid 63–66).
Avaliku Teenistuse Kohus: 9. september 2008, kohtuasi F‑18/08: Ritto vs. komisjon (EKL AT 2009, lk I‑A‑1‑281 ja II‑A‑1‑1495, punkt 17).
2. Personalieeskirjade III lisast nähtub eelkõige, et konkursimenetluse eeskirjad tuginevad ametisse nimetava asutuse ja konkursikomisjoni pädevuse jagamise põhimõttele. See personalieeskirjadel põhinev kahevalitsus, mis on haldusvõimu enesepiirangu väljendus, viitab samal ajal personalieeskirjade seadusandja tahtele mitte jätta liidu personali valikumenetluse läbipaistvuse säilitamise huvides tundlikku personalivaliku ülesannet üksnes administratsioonile, vaid näha ette, et selles osaleb konkursikomisjoni kaudu ka administratsiooni hierarhia‑väliseid isikuid ja eelkõige personali esindajaid.
Pädevuse jagamist ei mõjutanud Euroopa Personalivaliku Ameti (EPSO) asutamine, kuna otsuse 2002/620 EPSO asutamise kohta artiklis 2 on sõnaselgelt ette nähtud, et EPSO täidab ametisse nimetava asutuse personalivaliku volitusi konkursi osas. Samuti tuleneb personalieeskirjade III lisa artiklist 7, et ametnike töölevõtmise konkursside toimumise suhtes on EPSO ülesanded põhiliselt korralduslikud. Sellega seoses ei kuulu konkursi raames esitatavate küsimuste teemade valik ega ka hindamine EPSO pädevusse.
Kokkuvõttes tuleb tõdeda, et kuigi EPSO‑le usaldatud ülesanded on niisugused, mille tõttu see organ on oluline osaline liidu personalivaliku poliitika kindlaksmääramisel ja elluviimisel, siis mis puutub seevastu ametnike töölevõtmise konkursi toimumisse, olenemata sellest, et EPSO on küll tähtis niivõrd, kui ta abistab konkursikomisjoni, jääb ta igal juhul täiendavaks võrreldes konkursikomisjoniga, mida ei saa EPSO-ga asendada
Seetõttu tuleb tühistada otsus, millega EPSO kõrvaldas konkursilt kandidaadi põhjendusel, et tema eelvaliku testil saadud hinded olid ebapiisavad. Kuigi vastab tõele, et eelvaliku teste, mis koosnesid valikvastustega küsimustest, parandas arvuti ja sellest tulenevalt põhineb see automatiseeritud menetlusel ilma subjektiivse hindamise võimaluseta, siis sellegipoolest oli selle automatiseeritud menetluse kohta vaja teha sisulisi otsuseid eelvaliku testides esitatud küsimuste raskusastme ja teatud küsimuste neutraliseerimise kohta. Seni kuni personalieeskirju ei ole selliselt muudetud, et EPSO‑l oleks pädevus ülesanneteks, mis on seotud katsete sisu kindlaksmääramise ja nende parandamisega, on nende ülesannete puhul ilmselgelt tegemist selliste ülesannetega, mida tavaliselt täidab konkursikomisjon.
(vt punktid 50, 56–58, 63, 65 ja 70)
3. Konkursimenetluses, mille tulemusel kõrvaldatakse üle 90% kandidaatidest mitte vormilistel põhjustel, vaid seetõttu, et nad ei vastanud testidel piisavalt hästi, on osa konkursi põhiolemusest. See, et eelvaliku testidel on „konkursi” olemus, on seda ilmsem, et kõnealustel testidel ei piisanud keskmise tulemuse saamisest, vaid teise faasi jõudmiseks pidi saavutama nendes testides kõige paremad tulemused. Niisugune esialgse faasi testide võrdlev laad on omane konkursi mõistele kui sellisele.
(vt punktid 61 ja 62)
Viited:
Euroopa Kohus: 4. juuli 1996, kohtuasi C‑254/95 P: parlament vs. Innamorati (EKL 1996, lk I‑3423, punkt 28).
Esimese Astme Kohus: 2. mai 2001, liidetud kohtuasjad T‑167/99 ja T‑174/99: Giulietti jt vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑93 ja II‑441, punkt 81).