AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

6. mai 2009

Kohtuasi F‑137/07

Giovanni Sergio jt

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Õigused ja kohustused – Ühinemisvabadus – Komisjoni ning ametiühingute ja kutseliitude kokkuleppe protokoll – Lähetust puudutavad üksikotsused/teenistusest vabastamine protokolli alusel – Isikut kahjustav meede – Õigus esitada hagi – Ametnik, kes tegutseb enda, mitte ametiühingu nimel – Vastuvõetamatus – Kaebuse rahuldamata jätmisest teatamine hagejate advokaadile – Hagi esitamise tähtaja algus

Ese:      EÜ artikli 236 ja Euratomi artikli 152 alusel esitatud hagi, milles G. Sergio ja ülejäänud neli komisjoni ametnikku paluvad esiteks tühistada ametiühingute ja kutseliitude (AKL) ning komisjoni personali ja halduse peadirektoraadi kokkuleppe protokolli, mis käsitles vahendite eraldamist töötajate esindamiseks 2006. aastal; teiseks tühistada ametiühingute Alliance ja Fédération de la fonction publique européenne esindajaid puudutavad teenistusest vabastamise üksikotsused, mis põhinevad 2006. aasta protokollil ja AKL representatiivsust käsitlevatel reeglitel, kolmandaks tühistada personali ja halduse peadirektoraadi peadirektori 14. novembri 2006. aasta otsus, millega ennistati R. Marquez-Garcia oma algsesse peadirektoraati; lisaks taotlevad hagejad, et komisjonilt mõistetaks välja sümboolne üks euro esiteks neile kui Union syndicale fédérale’i esindajatele mittevaralise ja poliitilise kahju hüvitamiseks ja teiseks neile kui ametnikele või teenistujatele tekitatud mittevaralise kahju ning teenistuskäigule põhjustatud kahju hüvitamiseks.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejatelt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Institutsioonide ja ametiühingute ning kutseliitude vaheline kokkulepe, millega neile organisatsioonidele eraldatakse soodustusi nende representatiivsuse põhjal – Välistamine – Otsus, millega ühe organisatsiooni poolt kokkuleppe alusel määratud ametnikule ei võimaldata ametiühingu lähetust – Hõlmamine

(EÜ artiklid 230 ja 236; personalieeskirjad, artiklid 10c, 24b, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Õigused ja kohustused – Ametiühinguõigus – Piirid – Administratsiooni kohustus teha ametiühingute esindajatele püsiv ja kehtestatud erand kohustusest töötada oma talitustes – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 24 b)

3.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Ametiühingu või kutseliidu esindaja esitatud tühistamishagi – Nõuded tühistada teise organisatsiooni liikmetele „ametiühingu lähetust” võimaldav otsus

(Personalieeskirjad, artikli 24b, 90 ja 91)

4.      Ametnikud – Hagi – Põhjendatud huvi – Administratsiooni piiratud pädevus – Otsus ennistada oma talitusse ametnik, kes oli ametiühingu lähetuses, kuid kes ei ole enam oma ametiühingu poolt määratud – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

5.      Ametnikud – Hagi – Tähtaeg – Tähtaja algus – Advokaadi poolt mitme ametniku nimel esitatud kaebus

(Euroopa Kohtu põhikiri, artikli 19 kolmas ja neljas lõik, I lisa artikli 7 lõige 1; personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

1.      Institutsiooni ja ametiühingute ning kutseliitude vahelise kokkuleppe, millega neile organisatsioonidele eraldatakse nende representatiivsuse põhjal soodustusi, näiteks „ametiühingu lähetuste” võimalus, toetuste andmine ja välise personali kasutamine, ainus eesmärk on reguleerida administratsiooni ja nende organisatsioonide omavahelised töösuhted, kuna see ei kuulu institutsiooni ja ametniku vahelise individuaalse töösuhte sfääri, vaid selle institutsiooni ja käsitletud organisatsiooni vaheliste suhete sfääri. Ehkki selline kokkulepe võib kahjustada mõne käsitletud organisatsiooni funktsionaalseid huve, ei saa see siiski mõjutada organisatsiooni kuuluvate ametnike individuaalset olukorda, nimelt personalieeskirjade artikli 24b alusel antud ametiühinguõiguste individuaalset kasutamist või sellise õiguse kasutamist, mis tuleneb institutsiooni ja ametiühingute ning kutseliitude vahelisest kokkuleppest.

Järelikult ei puuduta selline kokkulepe enda nimel tegutsevat ametnikku otseselt. Selles valdkonnas puudutatakse individuaalselt vaid ametiühinguid ja kutseliite ning seega võivad vaid need kasutada EÜ artikli 230 alusel antud õiguskaitsevahendeid, et kaitsta oma funktsionaalseid huve. Vaid siis, kui üks nendest organisatsioonidest sellise kokkuleppe tagajärjel nõrgeneb, võib selle mõju intensiivsust arvestades – organisatsiooni liikmetel takistatakse nende ametiühinguõiguste nõuetekohast kasutamist – järeldada, et enda nimel tegutsevad ametnikud võivad tugineda sellisele põhjendatud huvile, mis tugineb sellise organisatsiooni nõrgenemisele, kuhu nad kuuluvad.

Olukorras, kus ühele sellistest organisatsioonidest võimaldatakse viidatud kokkuleppega lähetus ja kui ta määrab sinna lähetusse nimeliselt ühe ametniku, kahjustab siiski ametisse nimetava asutuse võimalik otsus, millega ei võimaldata sellele ametnikule lähetust, nimetatud ametnikku ja selle peale võib ametnik esitada tühistamishagi EÜ artikli 236 alusel; seda hagi ei saa aga esitada kokkuleppe enda peale.

(vt punktid 51, 52, 56, 79 ja 81–84)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 6. mai 2004, kohtuasi T–34/03: Hecq vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑143 ja II‑639, punkt 46).

2.      Kuigi ametiühinguvabadus on üks tööõiguse üldpõhimõtteid, mis tähendab eelkõige, et ametiühingute esindajad on teenistusest vabastatud, et osaleda institutsioonidega toimuvatel kohtumistel, siis ei saa selle sisu ulatuda nii kaugele, et see hõlmaks institutsioonide kohustuse teha ametiühingute esindajatele püsiv ja kehtestatud erand kohustusest töötada oma talitustes, et keskenduda personali esindamise ülesannetele. Ametniku võimalus tugineda individuaalsele õigusele saada „ametiühingu lähetust”, mis võimaldaks tal vaidlustada „ametiühingu lähetusi” võimaldavat meedet, sõltub seega sellise õiguse olemasolu kehtestavatest erisätetest.

(vt punktid 61 ja 62)

3.      Ametiühingusse või kutseliitu kuuluvate ametnike esitatud hagi raames esitatud nõuded tühistada otsused, mis võimaldavad mõnda teise organisatsiooni kuuluvate ametnike või teenistujate „ametiühingu lähetusi”, tuleb vastuvõetamatuse tõttu jätta läbi vaatamata. Kuna sellised otsused ei ole adresseeritud hagejatele, siis ei muuda nad ilmselgelt nende olukorda ametnike või teenistujatena. Lisaks ei ole need otsused piiranguks nende individuaalse ametiühinguvabaduse kasutamisele, kuna nende mõjul küll piiratakse hagejate võimalusi saada „ametiühingu lähetust”, kuid nende otsustega põhimõtteliselt ei välistata nende mis tahes õigust sellisele lähetusele. Järelikult ei mõjuta need otsused hagejate huve otseselt ja vahetult, muutes oluliselt nende õiguslikku olukorda ametnike või teenistujatena.

(vt punktid 92–95)

4.      Institutsioonil on kohustus ennistada oma talitusse ametnik, kes ei ole enam ametiühingu poolt määratud mõnele lähetusele, mis on sellele organisatsioonile võimaldatud protokolliga, mis käsitleb vahendite jagamist ametiühingute ja kutseliitude vahel. Järelikult on vastuvõetamatud kõik väited, mis on sellise ennistamisotsuse kohta esitatud, kuna on täidetud piiratud pädevust käsitlevad tingimused, st ametiühing ei määranud kõnealust ametnikku organisatsioonile võimaldatud lähetuse alusel. Nimelt ei ole huvitatud isikul sellises olukorras mingit õigustatud huvi vaidlustatud otsuse tühistamiseks, kuna selle tulemuseks oleks vaid uus ja tühistatud otsusega sisuliselt identne otsus.

(vt punktid 103 ja 104)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 12. detsember 1996, kohtuasi T‑99/95: Stott vs. komisjon (EKL AT 1996, lk II‑2227, punktid 31 ja 32).

5.      Kui ilmneb selgelt, et advokaat on esitanud ametnike või teenistujate nimel kaebuse, võib administratsioon õigustatult järeldada, et nimetatud advokaat on selle kaebuse kohta tehtud otsuse adressaat. Kui enne administratsiooni vastuse teatamist ei esitata administratsioonile vastupidist teavet, loetakse advokaadile teatamist tema poolt esindatud ametnikele või teenistujatele teatamiseks, ja seega hakkab sellest alates kehtima personalieeskirjade artikli 91 lõikes 2 sätestatud kolmekuuline tähtaeg.

Kui advokaat on esitanud kaebuse mitme ametniku või teenistuja nimel, siis on institutsiooni poolt oma vastuse teatamine nimetatud advokaadile õiguskindluse tagatiseks sellele institutsioonile, aga ka hagejate advokaadile, kellel on nüüd üks kuupäev, et määrata kindlaks tähtaeg, mis tal on võimaliku hagi esitamiseks nende ametnike või teenistujate nimel, keda ta esindab.

Väitmaks, et nende hagi ei ole hilinemisega esitatud, ei saa hagejad tõhusalt tugineda advokaadi asukohariigi siseriikliku õiguse sätetele volituste kohta, mille kohaselt advokaadile antud volitused menetlusdokumendi, eelkõige kaebuse esitamiseks ei tähenda sugugi, et esinevad volitused olla sellele kaebusele antud vastuse adressaadiks, kuna ametniku esitatud halduskaebusele ei ole kehtestatud ühtegi vorminõuet ning personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 sätted ei nõua, et sellise kaebuse esitamisel peab ametnikku esindama advokaat.

Kuigi kohtusse pöördumise korral Euroopa Kohtu põhikirja artikli 19 kolmanda ja neljanda lõigu kohaselt, mida sama põhikirja lisa artikli 7 lõike 1 alusel kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtule, peab „[p]ooli […] esindama advokaat [ning] [m]enetluse poolt võib kohtus esindada või abistada üksnes advokaat, kellel on õigus esineda liikmesriigi või muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi kohtus”, siis ei ole personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sellist viidet liikmesriikide õigusele tehtud.

Lõpuks ei saa personalieeskirjade sätete, mis käsitlevad eelnevat kaebust, mille ametnik peab ametisse nimetavale asutusele esitama enne, kui ta saab kohtusse pöörduda, kohaldamine sõltuda sellest, kuidas siseriiklikud õiguskorrad määratlevad volituste mõistet, sest vastasel juhul kahjustataks ühenduse õiguse ühetaolisuse ja ametnike võrdse kohtlemise põhimõtteid.

Igal juhul kui ametnikud näitavad initsiatiivi, et neid kaebuse esitamisel esindaks advokaat, ja kui nad ei ole administratsioonile täpsustanud, et see advokaat ei ole kaebusele antava vastuse adressaat, siis peavad need ametnikud veenduma – arvestades esindust käsitlevaid siseriiklike sätteid –, et nende advokaadil on õigus saada vastus nende nimel esitatud kaebusele.

(vt punktid 125, 126 ja 131–134)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 9. detsember 2008, kohtuasi F‑144/07: Efstathopoulos vs. parlament (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 37).