AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

13. veebruar 2007

Kohtuasi F‑62/06

Daniela Guarneri

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus – Siseriiklikele toetustele kohaldatav kattumise välistamise norm

Ese:      Hagi, mille esitas EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel D. Guarneri ja mille ese on esiteks nõue tühistada komisjoni 5. augusti 2005. aasta otsus, millega personalieeskirjade artikli 67 lõiget 2 kohaldades arvati hageja saadavast ülalpeetava lapse toetusest maha Belgia orvupension ja teiseks nõue tühistada ametisse nimetava asutuse 14. veebruari 2006. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata hageja kaebus 5. augusti 2005. aasta otsuse peale.

Otsus: Tühistada komisjoni 5. augusti 2005. aasta otsus osas, milles sellega arvatakse hagejale makstavast ülalpeetava lapse toetusest maha tema saadav Belgia orvupension. Jätta ülejäänud nõuded rahuldamata. Mõista kohtukulud välja komisjonilt. Nõukogu kui menetlusse astuja kannab ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

Ametnikud – Töötasu – Peretoetused – Ülalpeetava lapse toetus

(Personalieeskirjad, artikli 67 lõige 2)

Samalaadsete toetustena personalieeskirjade artikli 67 lõikes 2 ette nähtud kattumise välistamise normi kohaselt on käsitletavad ainult sellised toetused, mis on võrreldavad ja mida makstakse samal eesmärgil. Samalaadse toetusena kvalifitseerimisel on otsustav tegur asjaomaste toetustega taotletud eesmärk.

Belgia orvupensionil ei ole sama eesmärk kui personalieeskirjade artikli 67 lõike 1 punktis b ette nähtud ülalpeetava lapse toetusel. Belgia toetuse eesmärk ei ole mitte selliste tavapäraste kulutuste hüvitamine, mis on seotud laste ülalpidamise ja haridusega, vaid üleelanud lapsevanema selliste erikulude hüvitamine, mis tulenevad teise lapsevanema surmast, kes elusolevana osales selles ülalpidamises ja hariduses. Selle toetusega toetatakse orvuks jäänud laste erivajadusi ning tegemist on rahalise abiga isikule, kes peab üksi perekondlike kohustuste eest vastutama. Toetuse määramise alus ei ole lapse tegelik ülalpidamine, vaid eriline asjaolu, mis on seotud ohu realiseerumisega, st lapse ühe vanema surmaga.

(vt punktid 34, 42, 45 ja 46)

Viited:

13. oktoober 1977, kohtuasi 106/76: Deboeck vs. komisjon (EKL 1977, lk 1623, punkt 16); 13. oktoober 1977, kohtuasi 14/77: Emer vs. komisjon (EKL 1977, lk 1683, punkt 15).

11. juuni 1996, kohtuasi T‑147/95: Pavan vs. parlament (EKL AT 1996, lk I‑A‑291 ja II‑861, punkt 41); 15. jaanuar 2006, kohtuasi T‑33/04: Weißenfels vs. parlament (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑1 ja II‑A‑2‑1, punkt 47).