EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS
(teine koda)
19. veebruar 2013
Kohtuasi F‑17/11
BB
versus
Euroopa Komisjon
Avalik teenistus – Lepinguline töötaja – Tähtajalise lepingu pikendamata jätmine – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise nõue
Ese: ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BB palub esiteks tühistada otsuse jätta tema lepingulise töötaja leping pikendamata, mille tegi Euroopa Komisjoni teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus ja mis vaikimisi nähtub 28. aprilli 2010. aasta teatisest ja millest anti suuliselt teada 7. mail 2010, ja kaebuse rahuldamata jätmise otsuse ning teiseks palub hüvitada temale tekitatud varaline ja mittevaraline kahju.
Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja üks kolmandik hageja kohtukuludest. Jätta kaks kolmandikku BB kohtukuludest tema enda kanda.
Kokkuvõte
1. Ametnikud – Lepingulised töötajad – Töölevõtmine – Tähtajalise lepingu pikendamine – Administratsiooni kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid
(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 85 lõige 1)
2. Ametnikud – Lepingulised töötajad – Administratsiooni hoolitsemiskohustus – Hea halduse põhimõte – Ulatus – Kohtulik kontroll – Piirid
3. Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kandmine – Õigluse nõude arvesse võtmine – Kohtukulude osaliselt väljamõistmine kohtumenetluse võitnud poolelt
(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 87 lõige 1 ja artikkel 88)
1. Tähtajalise lepinguga ajutisel teenistujal ei ole üldjuhul mingit õigust lepingu pikendamisele, kuna see on üksnes võimalus, mis sõltub eeldusest, et pikendamine on teenistuse huvidega kooskõlas.
Nimelt erinevalt ametnikest, kellele personalieeskirjad tagavad töösuhte stabiilsuse, kohaldatakse ajutistele teenistujatele teistsugust korda, mis põhineb asjaomase institutsiooniga sõlmitud töölepingul. Muude teenistujate teenistustingimuste artikli 85 lõikest 1 nähtub, et institutsiooni ja teenistustingimuste artiklis 3a viidatud lepingulise töötaja, kes on võetud tööle tähtajaliselt, vahelise töösuhte kestus määratakse kindlaks just nimelt poolte vahel sõlmitud lepingus määratud tingimustes.
Kuigi administratsioonil on ulatuslik kaalutlusõigus lepingute pikendamise valdkonnas, siis ei vähenda see niisuguse kaalutlusõiguse alusel vastu võetud akti peale esitatud tühistamishagi menetleva Avaliku Teenistuse Kohtu teostatavat õiguspärasuse kontrolli, mis avaldub mitmes aspektis. Mis puudutab nõuet tühistada lepingulise töötaja lepingu pikendamata jätmise otsus, mis on isikut kahjustav meede, siis liidu kohtu kontroll peab piirduma selle kontrollimisega, kas otsuse aluseks olla võinud teenistuse huvide hindamisel ei tehtud ilmset hindamisviga ja ei kuritarvitatud võimu ning selle kontrollimisega, kas ei ole rikutud hoolitsemiskohustust, mis administratsioonil lasub siis, kui ta peab tegema otsuse lepingu pikendamise kohta, mis seob teda ja ühte tema teenistujat.
Järelikult tuleb Avaliku Teenistuse Kohtul hageja esitatud väidete alusel kontrollida, kas administratsioon on teinud vaidlustatud otsuses arvesse võetud asjaolude hindamisel ilmselge vea. Järelikult tuleb Avaliku Teenistuse Kohtul hageja esitatud väidete alusel kontrollida, kas administratsioon on teinud vaidlustatud otsuses arvesse võetud asjaolude hindamisel ilmselge vea. Selleks aga et administratsiooni ulatusliku kaalutlusõiguse olemasolul teha kindlaks, kas administratsioon on teinud asjaolude hindamisel ilmselge vea, mis õigustaks niisuguse hinnangu alusel tehtud otsuse tühistamist, peavad tõendid, mille esitamise kohustus on hagejal, olema piisavad, et administratsiooni antud hinnang muutuks ebausutavaks.
(vt punktid 57–60)
Viited:
Esimese Astme Kohus: 12. detsember 1996, kohtuasi T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (punkt 59); 17. oktoober 2002, liidetud kohtuasjad T‑330/00 ja T‑114/01: Cocchi ja Hainz vs. komisjon (punkt 82); 6. veebruar 2003, kohtuasi T‑7/01: Pyres vs. komisjon (punkt 64); 12. veebruar 2008, kohtuasi T‑289/03: BUPA jt vs. komisjon (punkt 221).
Avaliku Teenistuse Kohus: 27. november 2008, kohtuasi F‑35/07: Klug vs. EMEA (punkt 68); 23. november 2010, kohtuasi F‑8/10: Gheysens vs. nõukogu (punkt 75); 15. aprill 2011, liidetud kohtuasjad F‑72/09 ja F‑17/10: Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet (punkt 41); 13. juuni 2012, kohtuasi F‑105/11: Davids vs. komisjon (punkt 36); 13. juuni 2012, kohtuasi F‑63/11: Macchia vs. komisjon (punktid 47 ja 49), mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑368/12 P.
2. Hoolitsemiskohustus ja hea halduse põhimõte tähendavad muu hulgas seda, et kui pädev asutus otsustab ametniku või teenistuja olukorra üle, isegi kui ta teeb seda ulatusliku kaalutlusõiguse raames, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis võivad tema otsust mõjutada; ta peab sellise otsuse tegemisel arvestama mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase ametniku või teenistuja huve. Võttes konkreetselt arvesse institutsioonide kaalutlusõiguse ulatust teenistuse huvide hindamisel, peab liidu kohtu kontroll siiski piirduma küsimusega, kas pädev asutus jäi mõistlikkuse piiresse ega kasutanud oma kaalutlusõigust ilmselgelt vääralt.
(vt punkt 61)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Macchia vs. komisjon (punkt 50 ja seal viidatud kohtupraktika).
3. Kodukorra artikli 87 lõike 1 alusel, ilma et see piiraks kodukorra teise osa kaheksanda peatüki teiste sätete kohaldamist, kannab kaotaja pool kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Siiski võidakse poolelt kodukorra artikli 88 kohaselt, isegi kui asi lahendatakse tema kasuks, kohtukulud tervikuna või osaliselt välja mõista, kui see on õigustatud tema käitumise tõttu, eriti juhul, kui ta on kohtu arvates tekitanud teisele poolele kulusid põhjendamatult või pahatahtlikult.
Kodukorra artiklit 88 ei kohaldata üksnes juhtudel, mil administratsioon tekitas hagejale põhjendamatuid ja pahatahtlikke kulusid. Nii peab kohtumenetluse võitnud institutsioon kandma enda kohtukulud ja temalt mõistetakse välja hageja kohtukulud, kui ta järjekindlalt viitab hagi vastuvõetamatusele juba mitu aastat aegunud kohtupraktika alusel, ilma et ta oleks isegi püüdnud selgitada põhjuseid, mis sundisid teda mööda vaatama Euroopa Kohtu uuest kohtupraktikast, ning mille tõttu Avaliku Teenistuse Kohus pidi otsustama esiteks, et vaja on teist seisukohtade esitamist ning teiseks, et pooled on vaja kutsuda kohtuistungile selle kohtupraktika kohta seisukohti väljendama, mis tingimata tõi hagejale kaasa täiendavaid esindamise kulusid, mida oleks saanud vältida.
(vt punktid 85, 87 ja 88)
Viide:
Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Daake vs. Siseturu Ühtlustamise Amet.