EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

11. detsember 2012

Kohtuasi F‑112/10

Cornelia Trentea

versus

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (FRA)

Avalik teenistus – FRA töötajad – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Teade vaba ametikoha kohta – Kandidatuuri tagasilükkamine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega C. Trentea palub Avaliku Teenistuse Kohtul esiteks tühistada Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (edaspidi „FRA” või „põhiõiguste amet”) otsused, millega lükati tagasi tema kandidatuur haldussekretäri ametikohale ja võeti nimetatud ametikohale tööle teine kandidaat, ning teiseks mõista põhiõiguste ametilt tema kasuks välja kahjuhüvitis.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja põhiõiguste ameti kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Menetlus – Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti poolt ajutise teenistuja töölevõtmine, et täita pikaajalist ametikohta – Kohustus algatada ja ammendada ametisisene töölevõtmise menetlus või töölevõtmise menetlus teistes liidu ametites enne menetluse algatamist väljaspool ametit – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 110; muude teenistujate teenistustingimused, artikli 2 punkt a ja artikli 12 lõige 5)

2.      Ametnikud – Teade vaba ametikoha kohta – Ese – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Ametisse nimetava asutuse või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Piirid – Vaba ametikoha teatega seatud tingimustest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

3.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Üksikasjalikud eeskirjad – Võimalus intervjueerida kandidaate kandideerimistaotluste läbivaatamise igas staadiumis

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

4.      Ametnikud – Huve kahjustav otsus – Kandidatuuri tagasilükkamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Valikukomitee menetluse konfidentsiaalsusest kinnipidamine

(Personalieeskirjad, artikli 25 teine lõik ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punkt c)

5.      Ametnikud – Vaba ametikoht – Kandidaatide teenete võrdlev hindamine – Ametisse nimetava asutuse või teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Vaba ametikoha teatega seatud tingimustest kinnipidamine – Kohtulik kontroll – Piirid – Ilmne hindamisviga – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 29)

1.      Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) otsuse 2009/3, mis käsitleb personalieeskirjade üldisi rakendussätteid ning puudutab põhiõiguste ametisse lepinguliste töötajate töölevõtmise ja töötamise korda, artikli 2 sätteid, mis näevad ette, et „[p]ikaajaliste ametikohtadega seotud töökohad võib täita ametisisese töölevõtmisega või töölevõtmisega muudest Euroopa Liidu ametitest enne töökohtade täitmist väljaspool ametit” ning et „[p]ikaajalise ametikohaga seotud vaba töökoha teate võib samal ajal avaldada ametis ja teistes Euroopa Liidu ametites enne avaldamist väljaspool ametit”, ei saa tõlgendada nii, et need panevad põhiõiguste ametile pikaajalise ametikohaga seotud töökoha täitmiseks kohustuse ametisisene või liidu teistes ametites asetleidev töölevõtmise menetlus algatada ja ammendada enne, kui algatatakse menetlus väljaspool ametit.

Verbi „võima” kasutamine annab üksnes tunnistust sellest, et põhiõiguste ametil on juhul, kui ta leiab, et pikaajalise ametikohaga seotud töökoha võib suure tõenäosusega täita ametisisese menetluse või töölevõtmise menetlusega liidu teistes ametites, õigus kasutada ühte või teist nendest menetlustest. Seega juhul, kui põhiõiguste amet vastupidi leiab, et kumbki töölevõtmise menetlus ei saa piisavalt tagada sellele eesmärgile jõudmist, võib ta kohe algusest peale kasutada väljaspool ametit töölevõtmise menetlust.

Lisaks, kui tõlgendada otsuse 2009/3 artiklit 2 nii, et see paneb põhiõiguste ametile enne väljaspool ametit töölevõtmise menetluse algatamist kohustuse ammendada töölevõtmise menetlus ametisiseselt või teistes liidu ametites, siis oleks see vastuolus selle sätte eesmärgiga, milleks on võimaldada põhiõiguste ametil, kelle koosseisu on kavas suurendada, võtta kiiresti tööle teenistujaid oma kõikide ülesannete täitmise võimaldamiseks.

(vt punktid 46 ja 47)

2.      Ühelt poolt on vaba ametikoha teate eesmärk informeerida huvitatud isikuid nii täpselt kui võimalik nende tingimuste laadist, millele vastamist eeldab täidetaval ametikohal töötamine, nii et neil isikutel oleks võimalik hinnata, kas neil on alust kandideerida, ja teisalt on selle teate eesmärk määrata kindlaks õiguslikud piirid, mille raames kavatseb teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus läbi viia kandidaatide teenete võrdleva hindamise. Teine eesmärk tähendab, et tuuakse välja piisavalt täpsed nõuded selleks, et oleks võimalik võrdlev hindamine läbi viia ja tehtud valikut põhjendada.

Sellega seoses ei tähenda asjaolu, et vaba ametikoha teade ei sisalda informatsiooni selle kohta, milline kaal antakse vastuvõtukriteeriumidele või kirjaliku ja suulise kaitse hindamismeetodile, et edukas kandidaat valiti tingimata ilma vastuvõtukriteeriume arvestamata, vaid see annab üksnes tunnistust sellest, et vaba ametikoha teatega seatud õiguslikus raamistikus soovis teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutus jätta valikukomiteele kaalutlusruumi igale vastuvõtukriteeriumile antava kaalu ning kirjalike või suuliste katsete korra suhtes.

(vt punktid 57 ja 58)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 19. veebruar 1998, kohtuasi T‑3/97: Campogrande vs. komisjon (punkt 100).

3.      Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõiguse raames peavad kandidaatide võrdleva hindamise üksikasjalike eeskirjade määratlemisel nimetatud asutus ja erinevad ülemused, kellega on asjaomase valikumenetluse käigus konsulteeritud, kandidaatide hindamise igas staadiumis kaaluma, kas selleks, et teha otsus täielikult informeerituna, on konkreetses staadiumis vaja koguda täiendavat teavet või hindamiselemente, intervjueerides kõiki või ainult mõnda kandidaati.

(vt punkt 62)

Viide:

Esimese Astme Kohus: 11. juuli 2007, kohtuasi T‑93/03: Konidaris vs. komisjon (punkt 107 ja seal viidatud kohtupraktika).

4.      Personalieeskirjade artikli 25 teises lõigus sätestatud põhjendamiskohustuse eesmärk on ühelt poolt pakkuda huvitatud isikule piisav selgitus võimaldamaks isikul hinnata tema huve kahjustava akti põhjendatust ning esitada hagi Avaliku Teenistuse Kohtule, ning teiselt poolt võimaldada sellel kohtul teostada kontrolli akti õiguspärasuse üle. Lisaks on põhiõiguste harta artikli 41 lõike 2 punktis c kinnitatud, et põhiõigus heale haldusele kätkeb „asutuste kohustust põhjendada oma otsuseid”.

Vaba ametikoha täitmiseks korraldatud töölevõtmise menetluses tuleb seda põhjendamiskohustust sobitada siiski valikukomitee menetluse konfidentsiaalsusega, millega on vastuolus nii valikukomitee üksikliikmete hoiakute avalikustamine kui ka kandidaate puudutavate isiklike või võrdlevate hinnangutega seotud teabe avaldamine.

(vt punktid 89 ja 90)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 15. september 2005, kohtuasi T‑132/03: Casini vs. komisjon (punkt 30 ja seal viidatud kohtupraktika); 14. november 2006, kohtuasi T‑494/04: Neirinck vs. komisjon (punkt 73).

5.      Ametissenimetamiseks või edutamiseks administratsioonile antud kaalutlusõiguse rakendamine eeldab, et viimane selgitab hoolsalt ja erapooletult välja iga kandidatuuri olulised asjaolud ning järgib kohusetundlikult vaba ametikoha teates nimetatud nõudeid, mistõttu ta on kohustatud kõrvale jätma kõik neile nõuetele mittevastavad kandidaadid. Teade vaba ametikoha kohta on tegelikult õiguslik raamistik, mille administratsioon ise enda jaoks kehtestab, ning ta peab sellest rangelt kinni pidama.

Mis puutub eduka kandidaadi valimisel tehtud võimaliku vea hindamisse, siis peab see viga olema ilmne ja ületama ulatusliku kaalutlusõiguse, mis vaba ametikoha teates seatud raamidega piiritletuna kuulub ametisse nimetavale asutusele kandidaatide teenete võrdleval hindamisel ja teenistuse huvide hindamisel. Liidu kohtu kontroll peab piirduma küsimusega, kas administratsioon jäi mõistlikkuse piiresse – arvestades asjaolusid, millele administratsioon oma hinnangu andmisel tugines – ning ega ta ei ole võimu ilmselt kuritarvitanud või kasutanud seda muul eesmärgil kui see, milleks talle anti. Seega ei või liidu kohus asendada ametisse nimetava asutuse hinnangut kandidaadi teenete ja kvalifikatsiooni kohta oma vastava hinnanguga, juhul kui ükski toimikus sisalduv asjaolu ei võimalda kinnitada, et nimetatud teeneid ja kvalifikatsiooni hinnates tegi administratsioon ilmse hindamisvea.

Sellega seoses tuleb aga märkida, et pelk asjaolu, et kandidaadil on ilmsed ja tunnustatud teened, ei välista teiste kandidaatide teenekamaks osutumise võimalust kandidaatide teenete võrdleva hindamise käigus. Samamoodi asjaolu, et kandidaat vastab vaba ametikoha teates sisalduvatele kõikidele kriteeriumitele, ei ole iseenesest piisav selle tõendamiseks, et administratsioon tegi ilmse hindamisvea.

(vt punktid 101, 102 ja 104)

Viited:

Euroopa Kohus: 30. oktoober 1974, kohtuasi 188/73: Grassi vs. nõukogu (punktid 26, 38 ja 41); 4. veebruar 1987, kohtuasi 324/85: Bouteiller vs. komisjon (punkt 6).

Esimese Astme Kohus: 18. september 2003, kohtuasi T‑73/01: Pappas vs. Regioonide komitee (punkt 54); 9. november 2004, kohtuasi T‑116/03: Montalto vs. nõukogu (punkt 65); 4. mai 2005, kohtuasi T‑30/04: Sena vs. EASA (punkt 80).

Avaliku Teenistuse Kohus: 6. mai 2009, kohtuasi F‑39/07: Campos Valls vs. nõukogu (punkt 43).