Language of document : ECLI:EU:F:2013:84

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

19. juuni 2013

Kohtuasi F‑8/12

BY

versus

Euroopa Lennundusohutusamet (EASA)

EASA töötajad – Ajutine teenistuja – Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamine – Hoolitsemiskohustus – Põhjus, mis ei ole seotud ametialaste raskustega – Psühholoogiline ahistamine – Haigus – Kahju hüvitamise nõue

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega BY palub hüvitada kahju, mis väidetavalt tekitati Euroopa Lennundusohutusameti (EASA või edaspidi „amet”) tegevdirektori 10. juuni 2011. aasta otsusega vabastada ta teenistusest alates 15. detsembrist 2011 ja psühholoogilise ahistamisega, mille ohver ta ametis töösuhtes olles oli.

Otsus:      Mõista Euroopa Lennundusohutusametilt BY kasuks välja summa, mis vastab üheksa kuu netotöötasule, mida viimane sai teenistusest vabastamisele eelneval perioodil. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta Euroopa Lennundusohutusameti kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja BY kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Ebapädevuse tõttu teenistusest vabastamine – Hoolitsemiskohustus – Kohustus võtta arvesse ametniku raskuste meditsiinilist laadi – Ulatus

(Personalieeskirjad, artikkel 24)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajatu lepingu ülesütlemine – Etteteatamistähtaja arvutamine – Asjaomase isiku haiguspuhkusega arvestamine

(Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkti c alapunkt i)

3.      Ametnikud – Institutsioonide lepinguväline vastutus – Tingimused – Kahju – Hindamiskriteeriumid

(ELTL artikkel 340)

4.      Ametnike hagid – Kahju hüvitamise nõue – Vaidlustatud õigusvastase akti tühistamine – Õigusvastasusest eraldiseisev mittevaraline kahju, mida ei ole võimalik tühistamisega täielikult hüvitada

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Administratsioonil on hoolitsemiskohustus, kui on kahtlus, et ametniku raskused oma ametiülesannete täitmisel on meditsiinilist laadi, ning see kohustus seisneb selles, administratsioon peab tegema pingutusi selle kahtluse hajutamiseks enne ametniku ametist vabastamise otsuse tegemist.

Lisaks on hoolitsemiskohustusest tulenevad administratsiooni kohustused oluliselt suuremad, kui tegemist on sellise ametniku erilise olukorraga, kelle puhul esineb kahtlusi tema vaimse tervise suhtes ning seetõttu ka tema võime suhtes oma huve adekvaatselt kaitsta.

Kui administratsioonil on piisavalt sellist teavet, mis võimaldas eeldada, et ametnikule etteheidetav käitumine võib vähemalt osaliselt olla tingitud välisest põhjusest, eriti väidetavatest psühholoogilise ahistamise asjaoludest või meditsiinilistest põhjustest, on ta enne teenistusest vabastamise otsuse vastuvõtmist kohustatud tegema kõik võimaliku veendumaks, et see ei ole nii. See tähendab miinimumnõudena, et psühholoogilist ahistamist käsitlevat abitaotlust puudutava haldusjuurdluse tulemused on administratsioonile teada.

(vt punktid 34, 35 ja 38)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 26. veebruar 2003, kohtuasi T‑145/01: Latino vs. komisjon (punkt 93).

Avaliku Teenistuse Kohus: 28. oktoober 2010, kohtuasi F‑92/09: U vs. parlament (punktid 65 ja 67); 17. veebruar 2011, kohtuasi F‑119/07: Strack vs. komisjon (punkt 85).

2.      Mis puudutab etteteatamistähtaja arvutamist ajutise teenistuja lepingu ülesütlemisel muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti c alapunkti i alusel, siis administratsioon peab võtma arvesse asjaomase isiku haiguspuhkust, mistõttu etteteatamistähtaeg hakkab kulgema alles pärast seda puhkust, ilma et etteteatamistähtaja edasilükkamine ületaks kolme kuud.

(vt punktid 40 ja 49)

3.      Mis puudutab varalise kahju tekitamist ametnikule seetõttu, et teenistusest vabastamise otsus oli õigusvastane, siis selle kahju hindamiseks tuleb võtta arvesse juhtumi kõiki asjaolusid, eelkõige toimepandud rikkumise olemust ja iga asjaolu, sealhulgas õigusvastase otsuse järgselt aset leidnud asjaolu, mille tagajärjel hüvitatav kahju suureneb või väheneb.

(vt punkt 46)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 26. oktoober 2006, kohtuasi F‑1/05: Landgren vs. ETF (punkt 95).

4.      Õigusvastase akti tühistamise puhul, mis toimub algusest peale, võib iseenesest olla tegemist kahju adekvaatse hüvitamisega ning see võib olla põhimõtteliselt piisav, et hüvitada kogu mittevaraline kahju, mille see akt võis põhjustada, kui hageja ei tõenda, et tal on tekkinud mittevaraline kahju, mis on tühistamise aluseks olevast rikkumisest eraldiseisev ja mis ei ole akti tühistamisega täielikult hüvitatav. Sama peab kehtima liidu kohtu poolt haldusakti õigusvastaseks tunnistamise puhul, kui hageja ei ole ametlikult nõudnud nimetatud akti tühistamist, piirdudes kahju hüvitamise väidetega.

(vt punkt 52)

Viited:

Euroopa Kohus: 9. juuli 1987, liidetud kohtuasjad 44/85, 77/85, 294/85 ja 295/85: Hochbaum ja Rawes vs. komisjon (punkt 22); Euroopa Kohus: 7. veebruar 1990, kohtuasi C‑343/87: Culin vs. komisjon (punktid 27 ja 28).

Esimese Astme Kohus: 9. november 2004, kohtuasi T‑116/03: Montalto vs. nõukogu (punkt 127); 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (punkt 131).

Avaliku Teenistuse Kohus: 8. mai 2008, kohtuasi F‑6/07: Suvikas vs. nõukogu (punkt 151); eespool viidatud kohtuasi U vs. parlament (punkt 95).