Language of document : ECLI:EU:F:2008:141

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS (kolmas koda)

12. november 2008(*)

Avalik teenistus – Tehniline abi – Pädevuse puudumise vastuväide – Vastuvõetamatuse vastuväide – Avaliku Teenistuse Kohtu pädevuse puudumine

Kohtuasjas F‑88/07,

mille ese on EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi,

Juan Luís Domínguez González, elukoht Gerona (Hispaania), esindaja: advokaat R. Nicolazzi Angelats, hiljem advokaadid R. Nicolazzi Angelats ja M.‑C. Oller Gil,

hageja,

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: J. Currall ja L. Lozano Palacios,

kostja,

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda),

kohtuotsuse tegemise ajal koosseisus: koja esimees P. Mahoney (ettekandja), kohtunikud I. Boruta ja H. Tagaras,

kohtusekretär: W. Hakenberg,

arvestades kirjalikus menetluses ja 18. juuni 2008. aasta kohtuistungil esitatut,

on teinud järgmise

määruse

1        Avaliku Teenistuse Kohtu kantseleisse 29. augustil 2007 saabunud hagiavalduses palub Juan Luís Domínguez González mõista Euroopa Ühenduste Komisjonilt tema kasuks välja 20 310,68 euro suurune hüvitis kahju eest, mis tekitati talle väidetavalt tema töölepingu lõpetamisega pärast töölevõtmisel läbiviidavat tervisekontrolli.

 Õiguslik raamistik

2        EÜ artikkel 253 näeb ette, et „Euroopa [Ühenduste] Kohtu pädevusse kuuluvad vaidlused, mis on seotud kahjude hüvitamisega [EÜ] artikli 288 teise lõigu põhjal”.

3        EÜ artikkel 236 sätestab, et „Euroopa Kohtu pädevusse kuuluvad ühenduse ning tema ametnike ja muude teenistujate vahelised vaidlused neis piirides ja neil tingimustel, mis on kindlaks määratud [Euroopa ühenduste ametnike] personalieeskirjades või teenistustingimustes”.

4        EÜ artiklis 238 on nähtud ette, et „Euroopa Kohtu pädevusse kuulub otsuse tegemine ühenduse poolt või nimel sõlmitud era- või avalik-õiguslikus lepingus sisalduva vahekohtuklausli alusel”.

5        EÜ artikkel 282 sätestab:

„Ühendusel on igas liikmesriigis kõige laialdasem õigus- ja teovõime, mis vastavalt selle riigi seadustele antakse juriidilistele isikutele; eriti võib ühendus omandada ja võõrandada vallas- ja kinnisvara ning olla kohtus hagejaks ja kostjaks. Sel eesmärgil esindab ühendust komisjon.”

6        EÜ artikli 288 teine lõik on järgmine:

„Lepinguvälise vastutuse korral heastab ühendus kõik oma institutsioonide või oma teenistujate poolt ülesannete täitmisel tekitatud kahjud vastavalt liikmesriikide seaduste ühistele üldprintsiipidele.”

7        Euroopa Kohtu põhikirja artikkel 46 sätestab:

„Ühenduste lepinguvälise vastutusega seotud asjade aegumistähtaeg on viis aastat vastutuse aluseks olevast sündmusest. [...]”

8        Euroopa Kohtu põhikirja lisa artikkel 1 näeb ette:

„Euroopa Liidu Avaliku Teenistuse Kohus [...] lahendab esimese astmena EÜ [asutamislepingu] artiklis 236 ja EA [artiklis] 152 osutatud vaidlusi ühenduste ja nende teenistujate vahel, kaasa arvatud kõikide organite või asutuste ning nende teenistujate vahelisi vaidlusi, mis on antud Euroopa Kohtu pädevusse.”

9        Euroopa ühenduste ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad” või „ametnike personalieeskirjad”) VII jaotises on artikkel 91, mis näeb ette, et „Euroopa [...] Kohtu jurisdiktsiooni alla kuuluvad kõik ühenduste ja käesolevate personalieeskirjadega hõlmatud isikute vahelised vaidlused [...]”.

10      Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste hageja lepingu sõlmimise hetkel kehtiva redaktsiooni (edaspidi „endised teenistustingimused” või ka „teenistustingimused”) artikkel 1 sätestas:

„Käesolevaid teenistustingimusi kohaldatakse ühenduste lepinguliste teenistujate suhtes.

Sellised teenistujad on:

– ajutised töötajad,

– abiteenistujad,

– kohalikud töötajad,

– erinõustajad.”

11      Endiste teenistustingimuste artikkel 2 nägi ette:

„Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „ajutised töötajad”:

a)      töötajad, kes on võetud ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu ja mille eelarvepädevad asutused on liigitanud ajutisteks;

b)      töötajad, kes on võetud ajutiselt alalistele ametikohtadele, mis kuuluvad iga institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu;

c)      töötajad, kes ei ole Euroopa ühenduste ametnikud ja kes on võetud tööle selleks, et nad abistaksid kas isikut, kes töötab Euroopa ühenduste asutamislepingutes või Euroopa ühenduste ühtse nõukogu ja ühtse komisjoni asutamislepingus ettenähtud ametikohal, või mõne ühenduste institutsiooni või organi valitud eesistujat või mõne Euroopa Parlamendi poliitilise fraktsiooni või regioonide komitee või majandus- ja sotsiaalkomitee gruppi;

d)      teenistujad, kes on võetud ajutiselt tööle teadusuuringute ja investeeringute eelarvest tasustatavatele alalistele ametikohtadele, mis kuuluvad asjaomase institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu.”

12      Endiste teenistustingimuste artikkel 3 sätestas:

„Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „abiteenistujad”:

a)      töötajad, kes on artiklis 52 sätestatud piirangute raames võetud tööle selleks, et nad täidaksid mõnes institutsioonis täis‑ või osalise tööajaga ülesandeid, kuid keda ei ole määratud ametikohale, mis kuulub selle institutsiooni eelarvele lisatud ametikohtade loetellu;

b)      töötajad, kes on pärast seda, kui ametnike ajutise ümberpaigutamise võimalused institutsioonis on läbi vaadatud, tööle võetud selleks, et nad asendaksid isikuid, kes ei ole hetkel võimelised oma kohustusi täitma: [...].”

13      Endiste teenistustingimuste artikkel 4 nägi ette:

„Käesolevate teenistustingimuste puhul tähendab „kohalik töötaja” vastavalt kohalikule tavale töölise või teenindaja ülesannete täitmiseks tööle võetud töötajat, kes on määratud kohale, mis ei sisaldu iga institutsiooni eelarveosale lisatud ametikohtade loetelus, ja keda tasustatakse eelarves selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast. Erandina võib kohalike töötajatena käsitada ka Euroopa Ühenduste Komisjoni pressi‑ ja teabetalituste juhtivat personali.

Väljaspool ühenduse liikmesriike asuvates teenistuskohtades võib kohalike töötajatena käsitada töötajaid, kes tegelevad esimeses lõigus nimetamata ülesannetega, mida teenistuse huvides ei saa määrata artikli 1 tähenduses muul ametikohal olevatele ametnikele ega teenistujatele.”

14      Endiste teenistustingimuste artikkel 5 sätestas:

„Käesolevate teenistustingimuste tähenduses on „erinõustaja” isik, kes oma erikvalifikatsioonist tulenevalt ja olenemata tasulisest tööst mõnes muus ametis, teeb kas korrapäraselt või kindlaksmääratud aja jooksul tööd selleks, et abistada mõnda Euroopa ühenduste institutsiooni, ja keda tasustatakse selle institutsiooni eelarves, mille teenistuses ta on, selleks otstarbeks ettenähtud assigneeringute kogusummast.”

15      Endiste teenistustingimuste artikkel 79 nägi ette:

„Kui käesoleva jaotise sätetest ei tulene teisiti, määrab kohalike töötajate teenistustingimused, eelkõige:

a)      töölevõtmise ja töölepingu lõpetamise viisi;

b)      puhkuse ja

c)      töötasu

iga institutsioon vastavalt selles kohas kehtivatele eeskirjadele ja tavadele, kus kohalikud töötajad oma kohustusi täitma asuvad.”

16      Endiste teenistustingimuste artikkel 81 oli järgmine:

1. Vaidlused institutsiooni ja liikmesriigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel esitatakse pädevale kohtule selles kohas kehtivate õigusaktide kohaselt, kus teenistuja oma kohustusi täidab.

2. Vaidlused institutsiooni ja kolmandas riigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel esitatakse vahekohtule vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud teenistuja lepingu vahekohtuklauslis.”

17      Euroopa ühenduste muude teenistujate teenistustingimuste pärast 1. maid 2004 kehtiva redaktsiooni (edaspidi „uued teenistustingimused” või „teenistustingimused”) artikli 122 kohaselt esitatakse vaidlused institutsiooni ja kolmandas riigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel vahekohtule vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud kohaliku töötaja lepingu vahekohtuklauslis.

18      Endiste teenistustingimuste artiklite 46, 73 ja 83 kohaselt kohaldatakse personalieeskirjade artikleid 90 ja 91 analoogia alusel ka ajutiste töötajate, abiteenistujate ja erinõustajate suhtes. Uute teenistustingimuste artiklitest 46, 73, 117 ja 124 tuleneb, et personalieeskirjade artikleid 90 ja 91 kohaldatakse analoogia alusel ka ajutiste töötajate, abiteenistujate, lepinguliste töötajate ja erinõustajate suhtes.

19      Euroopa Ühenduse kolmandate riikide huvides võetavate koostöömeetmete elluviimiseks ja humanitaar‑ või toiduabi raames töötava tehnilise personali tähtajalisi töölepinguid käsitlevate üldtingimuste (edaspidi „tehnilise personali töölepinguid käsitlevad üldtingimused”) artikkel 3 näeb ette:

„Lepinguosaline võetakse tööle tähtajalise töölepinguga vastavalt lepingutingimustele.

[...]

Arvestades tehnilise abi missiooni konteksti, isikute suurt arvu, kes tegelevad selle elluviimise ja rahastamisega, ning selle eesmärki – milleks on teatava aja jooksul abi asendamine adressaatriigi oma vahendite ja potentsiaaliga –, sisaldab tehnilise töötaja ametikoht kõigile teadaolevalt oma arengu ja kestuse poolest ajutist ja juhuslikku elementi, mis ei allu ei tööandja ega lepinguosalise kontrollile. Tehnilise töötaja ametikoht ei asetu seega tavalisse töökonteksti ning selle puhul võib sõlmida ainult tähtajalisi töölepinguid piiratud ajavahemikuks, mis ei pikene vaikival kokkuleppel, kusjuures eespool kirjeldatud asjaolud võivad vajadusel õigustada üksteisele järgnevate tähtajaliste lepingute sõlmimist.

Juhul, kui adressaatriigi tehnilise abi vajaduste ja ühenduse abiressursside muutus võimaldab sõlmida mitu lepingut erinevateks missioonideks, ükskõik missugused on nende järgnevuse rütm ja/või üksikasjad ning võimalike katkestuste kestus, ei kujunda lepinguosalise ametikohustuste näiline järjepidevus lepingut ümber tähtajatuks lepinguks. Lepinguosalised tunnistavad, et tehnilise abi missioon on mõlema suhtes ühtviisi eripärane ja juhuslik, ning nõustuvad sõnaselgelt mõjuga, mida see nende lepinguliste kohustuste laadile avaldab.

Lepinguosaline tunnistab eelkõige, et selles olukorras ei saa komisjon kui tööandja talle tagada alalist töökohta ning töötasude taseme puhul võetakse seda aspekti arvesse.

Eespool esitatuga nõustumine on lepingu oluline tingimus.

[...]” [Siin ja edaspidi on osundatud üldtingimusi tsiteeritud mitteametlikus tõlkes.]

20      Tehnilise personali töölepinguid käsitlevate üldtingimuste artikkel 8 oli sõnastatud järgmiselt:

„Lepinguosaline on kohustatud ilmuma komisjoni arstide juurde kõikideks tervisekontrollideks ja vaktsineerimisteks, mida komisjon võib nõuda. [...]

Komisjon võib käesoleva lepingu lõpetada, kui lepinguosaline tunnistatakse ebasobivaks täitma [ tehnilise töötaja] ametikohustusi.”

 Vaidluse aluseks olevad asjaolud

21      Hageja allkirjastas 30. juunil 1999 Euroopa Ühendusega, mida esindas komisjon, „töölepingu” „ tehnilise töötaja” ametikohustuste täitmiseks Kongo Vabariigis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis humanitaarabi raames, mida viib ellu Euroopa Ühenduse Humanitaaramet (ECHO).

22      Hageja töötas 1998. aasta 1. juulist kuni 1999. aasta 30. juunini Kolumbias samamoodi tehnilise töötajana.

23      Hageja 30. juunil 1999 sõlmitud töölepingule oli lisatud kolm lisa. I lisa sisaldas tehnilise personali töölepinguid käsitlevaid üldtingimusi, mida kohaldati vastavalt hageja töölepingu artiklile 3. II lisas kehtestati töölepinguga seotud rahalised tingimused ning III lisas täpsustati kõnesolevale isikule usaldatud missiooni ulatust.

24      Hageja töölepingu artikli 5 esimene lõik oli sõnastatud järgmiselt:

„Käesoleva lepingu suhtes kohaldatakse Belgia õigust ja eelkõige 3. juuli 1978. aasta töölepingute seadust, sealhulgas sätteid, mis käsitlevad lepingu lõpetamist ühe või teise lepinguosalise poolt.”

25      Hageja töölepingu artiklis 6 oli järgmine tingimus:

„Kõik vaidlused lepinguosaliste vahel või muud ühe poole nõuded teise poole vastu, mis on seotud käesoleva lepinguga ja mida ei lahendatud pooltevahelise kokkuleppega, esitatakse lahendamiseks Brüsseli kohtutele.”

26      Hageja töölepingu artikkel 7 nägi eelkõige ette, et tehnilise personali töölepinguid käsitlevate üldtingimuste artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

„Tervisekontroll: kui tervisekontroll komisjoni arstide juures annab negatiivse tulemuse, lõpetatakse tööleping kohe.”

27      Hageja töölepingu III lisas oli kindlaks määratud talle usaldatud missiooni ulatus. Selle lisa punkti 2.1 kohaselt olid hagejale antud üldisteks ülesanneteks Kongo Vabariigis ja Kongo Demokraatliku Vabariigi lääneosas valitseva üldise humanitaarolukorra ja elanikkonna vajaduste hindamine, ECHO nõustamine tema abi kavandamise osas ja komisjoni rahastatud kavade elluviimise sobiva järelevalve tagamine. Hageja eriülesannete hulka kuulusid analüüsi‑, vajaduste hindamise ja kavandamise ülesanded (III lisa punkt 2.2.1), valiku‑, järelevalve‑ ja koordineerimisülesanded (III lisa punkt 2.2.2) ning arengutegevusega kooskõlastamise ülesanded (III lisa punkt 2.2.3).

28      Hageja läks 1. juulil 1999 töölevõtmisel läbiviidavasse tervisekontrolli doktor G. juurde, kes on arst Medical Centre of Brussels’is.

29      Doktor G. esitas 9. juulil 1999 aruande, milles väljendas väga otseselt kahtlust, kas hageja on võimeline täitma ettenähtud missiooni Kongo Vabariigis ja Kongo Demokraatlikus Vabariigis, ning leidis ta olevat „sobimatu töötama niisugusel ametikohal, niisuguse aja vältel ja niisuguses kohas”.

30      Hageja saabus Kinshasasse (Kongo Demokraatlik Vabariik) 15. juulil 1999.

31      16. juulil 1999 helistati hagejale komisjonist, teatades talle, muid selgitusi jagamata, et ta peab kiiresti Brüsselisse tagasi pöörduma.

32      Hageja naasis Brüsselisse 20. juulil 1999. Samal päeval teatas komisjon talle, et tema tööleping lõpetatakse kohe selle lepingu artikli 7 ja tehnilise personali töölepinguid käsitlevate üldtingimuste artikli 8 alusel.

33      Hageja saatis 5. augustil 1999 välissuhete peadirektoraadi kolmandatele riikidele osutatava abi haldamise ühistalituse direktorile kirja, milles ta märkis, et edastas doktor G‑le kogemata mitte oma 1999. aasta veebruari elektrokardiogrammi, mis oli täiesti korras, vaid 1999. aasta jaanuari elektrokardiogrammi, st selle, mis tehti veidi peale tromboosi, mis tal 1998. aasta detsembris oli. Selle eksituse tõttu taotles hageja uut tervisekontrolli, mille puhul ta lubas esitada kõik uuringud ja hinnangud, mis leitakse olevat vajalikud.

34      Hageja saatis 18. augusti 1999. aasta kirjaga kaebuse Euroopa ombudsmanile. Viimane vahetas komisjoniga mitu kirja.

35      Euroopa ombudsman tegi 14. juuni 2001. aasta otsuses hageja kaebuse kohta järelduse, et asjaolu, et hageja tervisekontrolli ei viidud läbi enne temaga töölepingu sõlmimist, kujutab endast haldusomavoli. Ta märkis ka, et kuna komisjon keeldub maksmast hagejale ükskõik missugust hüvitist ja pidamast läbirääkimisi vaidluse lahendamiseks pooltevahelisel kokkuleppel, jääb üle ainult võimalus pöörduda pädeva kohtu poole. Ombudsmani sõnul võib ainult kohus „võtta poolte avaldused teatavaks, kuulata ära nende argumendid, analüüsida neid, lähtudes asjakohastest siseriiklikest õigusaktidest, ja hinnata kõiki erinevaid tõendeid kõikides vaidlusalustes faktilistes küsimustes.”

36      Hageja küsis 3. juulil 2001 nõu Belgia advokaadilt N‑ilt. Viimane vastas talle, et „töölepingut” käsitlev hagi tuleb esitada ühe aasta jooksul pärast lepinguliste suhete lõppu. Käesoleval juhul oleks N‑i sõnul pidanud hagi esitama hiljemalt 19. juulil 2000.

37      Hageja pöördus 29. juulil 2002 Euroopa Parlamendi petitsioonikomisjoni poole.

38      Parlamendi petitsioonikomisjoni esimees saatis 9. oktoobril 2003 ombudsmanile kirja, milles märkis, et petitsioonikomisjoni liikmed avaldasid imestust selle kohta, et ombudsman leidis, et tegemist on haldusomavoli juhtumiga, kuid komisjon ei järginud ombudsmani soovitust püüda jõuda vaidluse osas pooltevahelisele kokkuleppele ning ECHO juhtkond ei pakkunud seejärel petitsioonikaebuse esitajale tööd.

39      Hageja pöördus 20. mail 2005 Euroopa Inimõiguste Kohtu poole.

40      Euroopa Inimõiguste Kohtu kantselei teatas 8. juunil 2005 hagejale, et on pädev läbi vaatama üksnes Euroopa Nõukogu liikmesriikide vastu esitatud hagisid ja mitte ühenduse institutsioonide vastu esitatud hagisid. Euroopa Inimõiguste Kohtu kantselei soovitas niisiis hagejal pöörduda Euroopa Kohtusse.

41      Kirja peale, mille hageja saatis Euroopa Kohtu kantseleile kuupäeval, mis ei ole teada, teatas viimane hagejale 21. detsembri 2005. aasta kirjaga, et ühenduse avalikule teenistusele spetsialiseerunud kohus on Avaliku Teenistuse Kohus.

 Menetlus ja poolte nõuded

42      Komisjon esitas kodukorra artikli 78 alusel eraldi dokumendina Avaliku Teenistuse Kohtusse 28. jaanuaril 2008 saabunud pädevuse puudumise ja vastuvõetamatuse vastuväite.

43      Hageja saatis oma märkused pädevuse puudumise ja vastuvõetamatuse vastuväite kohta 22. veebruaril 2008 faksiga (originaal esitati sama aasta 25. veebruaril).

44      Kodukorra artikkel 78 sätestab, et kui pool palub Avaliku Teenistuse Kohtul lahendada vastuväide või menetlusküsimus, mis ei puuduta kohtuvaidluse sisu, esitab ta oma taotluse eraldi dokumendiga. Esimees määrab kohe pärast taotluse esitamist tähtaja, mille jooksul vastaspool võib kirjalikult esitada oma nõuded ning faktilised ja õiguslikud argumendid. Taotluse edasine menetlus on suuline, kui Avaliku Teenistuse Kohus ei otsusta teisiti.

45      Käesoleval juhul leidis Avaliku Teenistuse Kohus, et taotluse põhjal, mille komisjon kodukorra artikli 78 alusel esitas, tuleb korraldada kohtuistung.

46      Hageja palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        mõista komisjonilt tema kasuks välja 20 310,68 euro suurune hüvitis kahju eest, mille talle väidetavalt põhjustas tema töölepingu lõpetamine;

–        mõista kohtukulud välja komisjonilt.

47      Komisjon palub Avaliku Teenistuse Kohtul:

–        jätta hagi vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata;

–        jätta hageja kohtukulud tema enda kanda.

 Õiguslik käsitlus

 Poolte argumendid

48      Komisjon arvab esiteks, et Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev hagi läbi vaatama. Institutsiooni ja hageja töösuhtele kohaldatakse Belgia õigusakte ja selle osas on pädevad Brüsseli kohtud. Kohtuistungil esitas komisjon 23. aprilli 2008. aasta otsuse kohtuasjas M. vs. komisjon, mille tegi Tribunal de travail de Bruxelles’i (Brüsseli töökohus) 18. koda ja milles hageja, kes oli võetud tööle tehnilise töötajana ECHO elluviidava humanitaarabi raames, taotles oma tähtajalise tehnilise töötaja lepingu ümberkvalifitseerimist tähtajatuks töölepinguks. Tribunal de travail de Bruxelles analüüsis vaidluse sisu, samamoodi nagu ta oli juba teinud teistes tehniliste töötajate algatatud kohtuasjades, mis näitab, et ta tunnistab ennast seda tüüpi vaidluste osas pädevaks.

49      Komisjon leiab teiseks, et hagi on ilmselgelt vastuvõetamatu, sest esitati liiga hilja, kuna hageja tööleping lõpetati 20. juulil 1999 ja käesolev hagi esitati 29. augustil 2007.

50      Hageja väidab esitaks, et teda tuleb pidada teenistujaks teenistustingimuste tähenduses. Ta arvab, et tingimus, mille kohaselt kohaldatakse tema lepingu suhtes Belgia õigust, on „ebaõiglane”. Ta leiab, et tema hagi tuleks kvalifitseerida lepinguvälise vastutusega seotud hagiks, sest sellega taotletakse ühenduse institutsiooni tekitatud kahju hüvitamist. Seega on Avaliku Teenistuse Kohus selle osas pädev, ilma et see piiraks Brüsseli kohtute pädevust, mis on sätestatud tema 30. juunil 1999. aastal allkirjastatud töölepingus.

51      Teiseks vaidlustab hageja komisjoni argumendi, mille kohaselt esitati hagi liiga hilja. Ta väidab nimelt, et see, et ta pöördus ombudsmani, parlamendi petitsioonikomisjoni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu poole, peatas hagi esitamise tähtaja. Niisiis esitas ta oma lepinguvälise vastutusega seotud hagi Euroopa Kohtu põhikirja artiklis 46 sätestatud viieaastase tähtaja jooksul.

 Avaliku Teenistuse Kohtu hinnang

52      Isegi kui käesoleval juhul on tõsiseid kahtlusi, kas hagi on vastuvõetav, ei saa Avaliku Teenistuse Kohus seda küsimust analüüsida, arutamata kõigepealt, kas ta on pädev.

53      Käesoleval juhul tuleneb hageja ja komisjoni vahel sõlmitud tehnilise töötaja töölepingu artiklitest 5 ja 6, et selle lepingu suhtes kohaldatakse Belgia õigust ja selle puhul on pädevad Brüsseli kohtud.

54      Kuna Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus põhineb avalikul huvil (Esimese Astme Kohtu 17. juuni 1998. aasta otsus kohtuasjas T‑174/95: Svenska Journalistförbundet vs. nõukogu, EKL 1998, lk II‑2289, punkt 80; Esimese Astme Kohtu 10. juuli 2002. aasta määrus kohtuasjas T‑387/00: Comitato organizzatore del convegno internazionale vs. komisjon, EKL 2002, lk II‑3031, punkt 36), ei saa seda küsimust siiski lahendada nii, et lähtutakse ainult kõnesolevast töölepingust.

55      Lisaks tuleb Avaliku Teenistuse Kohtu pädevust hinnates võtta arvesse õigusnorme, mis kehtivad kuupäeval, mil ta oma otsuse teeb.

56      Avaliku Teenistuse Kohtu pädevus on nähtud ette ja määratletud EÜ artiklis 236 ja EA artiklis 152, Euroopa Kohtu põhikirja lisa artiklis 1, ametnike personalieeskirjade artiklis 91 ning uute teenistustingimuste artiklites 46, 73, 117 ja 124.

57      EÜ artikkel 236 näeb ette, et Euroopa Kohtu pädevusse kuuluvad ühenduse ning tema ametnike ja muude teenistujate vahelised vaidlused neis piirides ja neil tingimustel, mis on kindlaks määratud personalieeskirjades või teenistustingimustes.

58      Personalieeskirjade artikli 91 kohaselt, mis paikneb nende eeskirjade VII jaotises, kuuluvad Euroopa Kohtu jurisdiktsiooni alla kõik ühenduste ja personalieeskirjadega hõlmatud isikute vahelised vaidlused.

59      Endiste teenistustingimuste artiklite 46, 73 ja 83 ning uute teenistustingimuste artiklite 46, 73 ja 124 järgi kohaldatakse personalieeskirjade VII jaotist, mis käsitleb edasikaebamist, analoogia alusel ka teiste teenistujate suhtes peale kohalike töötajate.

60      Endiste teenistustingimuste artikli 81 lõikest 2 ja uute teenistustingimuste artiklist 122 tuleneb, et vaidlused institutsiooni ja kolmandas riigis oma ametiülesandeid täitva kohaliku töötaja vahel esitatakse vahekohtule vastavalt tingimustele, mis on ette nähtud teenistuja lepingu vahekohtuklauslis.

61      On aga selge, et hageja ei ole ametnik ega muu personalieeskirjades nimetatud isik ega ole sõlminud komisjoniga teenistuja lepingut.

62      Kohtuistungil väitis hageja siiski, et Belgia õiguse kohaldamine tema lepingu suhtes kujutab endast „ebaõiglast tingimust” ning hoolimata sellest tingimusest tuleks teda pidada teenistujaks endiste teenistustingimuste tähenduses.

63      Vaatamata sellele, et hagejale esitati kohtuistungi esialgses ettekandes vastav küsimus, ei täpsustanud ta, missuguse kategooria teenistujana oleks teda pidanud tema arvates tööle võtma. Tuleb siiski tõdeda, et hageja saab nõuda üksnes mõne muu teenistuja staatust kui kohalik töötaja, sest kohaliku töötaja staatus ei võimalda pidada pädevaks Avaliku Teenistuse Kohut ja taotleda ühenduse õiguse kohaldamist endiste teenistustingimuste artikli 81 lõike 2 ja uute teenistustingimuste artikli 122 alusel.

64      Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt võivad oma huve kahjustava otsuse ühenduse kohtus vaidlustada mitte ainult isikud, kellel on ametniku või mõne muu teenistuja staatus peale kohaliku töötaja oma, vaid ka need, kes taotlevad niisugust staatust (Euroopa Kohtu 11. märtsi 1975. aasta otsus kohtuasjas 65/74: Porrini jt, EKL 1975, lk 319, punkt 13; 5. aprilli 1979. aasta otsus kohtuasjas 116/78: Bellintani jt vs. komisjon, EKL 1979, lk 1585, punkt 6; 20. juuni 1985. aasta otsus kohtuasjas 123/84: Klein vs. komisjon, EKL 1985, lk 1907, punkt 10, ja Esimese Astme Kohtu 19. juuli 1999. aasta otsus kohtuasjas T‑74/98: Mammarella vs. komisjon, EKL AT 1999, lk I‑A‑151 ja II‑797, punkt 16).

65      See kohtupraktika selgitab, et ühenduse kohus on pädev vähemalt analüüsima esiteks, kas ta on tõesti pädev tegema otsust hagi vastuvõetavuse ja põhjendatuse kohta.

66      Seega tuleb nimetatud pädevuse analüüsimiseks kontrollida, kas hagejat võis tõesti pidada isikuks, keda on nimetatud personalieeskirjades, või muuks teenistujaks kui kohalik töötaja.

67      Nagu eespool öeldud, taotleb hageja muu teenistuja kui kohaliku töötaja staatust, isegi kui ta ei vaidlusta, et ei sõlminud komisjoniga teenistuja lepingut.

68      Kuna EÜ artikli 236, Euroopa Kohtu põhikirja lisa artikli 1, ametnike personalieeskirjade artikli 91, endiste teenistustingimuste artiklite 46, 73 ja 83 ning uute teenistustingimuste artiklite 46, 73 ja 124 koostoime tõttu viib endiste teenistustingimuste artiklite 1, 2, 3 ja 5 kohaldamisala kostjaks oleva institutsiooni poolne võimalik rikkumine selleni, et vaidluse osas ei ole pädev ühenduse kohus, kuid kohtualluvust käsitlevad eeskirjad on – nagu eespool meenutatud – avalikul huvil põhinevad, tuleb isegi omal algatusel kontrollida, kas käesoleval juhul ei eiranud komisjon nende artiklite kohaldamisala.

69      Selles osas tuleb kõigepealt meenutada, et jättes arvestama väga erilised ja korralikult põhjendatud juhtumid, asetuvad Euroopa ühenduste ja nende personali liikmete töösuhted personalieeskirjade ja teenistustingimuste raamistikku. Euroopa Kohus on nimelt piiranud võimalust võtta töötajaid tööle lepinguga, mis ei kuulu teenistustingimuste kohaldamisalasse, määratledes selle võimaluse puhul siduvad tingimused (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Klein vs. komisjon, ja Euroopa Kohtu 11. juuli 1985. aasta otsus kohtuasjas 43/84: Maag vs. komisjon, EKL 1985, lk 2581).

70      Lisaks on kohtupraktikas täpsustatud, et personalieeskirjad ja teenistustingimused ei kujuta endast ammendavat regulatsiooni, mis keelab isikuid tööle võtta väljaspool nendega kehtestatud õiguslikku raamistikku. Vastupidi, võimalus, mille EÜ artiklid 282 ja 238 jätavad ühendusele selleks, et sõlmida lepingulisi suhteid, mille suhtes kohaldatakse mõne liikmesriigi õigust, laieneb töö‑ või teenuste osutamise lepingute sõlmimisele. Selles olukorras saab isiku töölevõtmist lepinguga, milles viidatakse sõnaselgelt siseriiklikule seadusele, pidada õigusvastaseks ainult juhul, kui kostjaks olev institutsioon määras asjaomase isiku töötingimused kindlaks mitte vastavalt teenistuse huvidele, vaid selleks, et vältida personalieeskirjade või teenistustingimuste kohaldamist, pannes sellega toime menetluse kuritarvitamise (vt eespool viidatud kohtuotsus Mammarella vs. komisjon, punktid 39 ja 40 ja seal viidatud kohtupraktika).

71      Seega tuleb kõigepealt kindlaks teha, kas hageja ja komisjoni töösuhe võis kõnesoleva isiku lepingu allkirjastamise kuupäeval kuuluda ühte kolmest lepingu kategooriast, mille suhtes kohaldatakse ühenduse õigust ja mille puhul on teenistustingimuste kohaselt pädev ühenduse kohus (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus Mammarella vs. komisjon), st ühte kolmest järgmisest kategooriast: esiteks ajutised töötajad, teiseks abiteenistujad ja kolmandaks erinõustajad.

72      Selles osas tuleb võtta arvesse, et personalieeskirjad sisaldavad täpset terminoloogiat, mille kohaldamine analoogia alusel sõnaselgelt nimetamata juhtumite suhtes on välistatud, ning samamoodi on teenistustingimustega (eespool viidatud kohtuotsus Klein vs. komisjon, punkt 23 ja seal viidatud kohtupraktika).

73      Esiteks iseloomustab ajutise töötaja staatust eelkõige see, et ta töötab ühenduse haldusaparaadis alalisel ametikohal (eespool viidatud kohtuotsus Maag vs. komisjon, punkt 17 ja seal viidatud kohtupraktika).

74      Nagu täpsustab aga sõnaselgelt tehnilise personali töölepinguid käsitlevate üldtingimuste artikkel 3, on kolmandatele riikidele osutatava humanitaarabi missioonid arengu ja kestuse poolest ajutised ja juhuslikud.

75      Komisjon võis seega täie õigusega asuda seisukohale, et ajutise töötaja leping ei kujuta endast sobivat õiguslikku raamistikku, et võtta tööle kaastöötajaid, kellele usaldatakse ajutisi ja juhuslikke humanitaarabi missioone.

76      Teiseks ei saa abiteenistujate tegelik teenistusaeg koos lepingu pikendamisest tuleneva ajaga endiste teenistustingimuste artikli 52 kohaselt ületada selle ajutise töö kestust, mida teenistuja peab tegema, kui ta võeti tööle selleks, et asendada ametnikku või ajutist töötajat, kes ei saa ajutiselt oma ametikohustusi täita, ega ühte aastat kõikidel muudel juhtudel.

77      Kohtupraktikas on täpsustatud, et abiteenistuja lepingu eritunnuseks on tema teenistussuhte ajaline ajutisus, sest sellist lepingut võib kasutada ainult ajutise asendamise tagamiseks või ajutiste või erivajadusest tingitud või täpsemalt määratlemata haldusülesannete täitmise võimaldamiseks. Kuna selle korra eesmärk on tagada see, et ajutine personal täidab laadi või töötaja puudumise tõttu ajutised ametikohustused, ei saa seda kuritarvitada selleks, et usaldada alalised ametikohustused pikkade perioodide kestel ühele isikule (eespool viidatud kohtuotsus Maag vs. komisjon, punktid 18 ja 19 ja seal viidatud kohtupraktika).

78      Esiteks ei taga hageja aga ajutiselt oma ametikohustusi mitte täita suutva ametniku või ajutise töötaja ajutist asendamist ning teiseks ei saa vaatamata sellele, et mõned tehnilise abi missioonid kolmandates riikides võivad olla ajutised või kiireloomulistest vajadustest tingitud, välistada, et muud ametikohustused nõuavad sekkumist, mille kestus ületab ühe aasta.

79      Seega võis komisjon õiguspäraselt asuda seisukohale, et ajutise töötaja leping ei kujuta endast sobivat õiguslikku raamistikku selleks, et võtta tööle kaastöötajaid, kellele ta usaldab teatavad humanitaarabimissioonid.

80      Kolmandaks on endiste teenistustingimuste V jaotises ette nähtud võimalus võtta tööle erinõustajaid.

81      Nimetusest „erinõustaja” endast tuleneb, et asjaomane isik peab tegema nõustamistööd.

82      Hageja ametikoha kirjeldusest, mis on toodud tema töölepingu III lisas, ilmneb aga, et kõnealusele isikule usaldatud ametikohustused olid üldisemad ja ületasid nõustamistöö piirid. Üks osa kõnesoleva isiku ametikohustusi seisnes nimelt vaatlemises, koordineerimises ja kavandamises.

83      Lisaks sätestab endiste teenistustingimuste artikkel 5, et erinõustaja võetakse tööle „erikvalifikatsioonist tulenevalt ja olenemata tasulisest tööst mõnes muus ametis”.

84      Kohtutoimikust ei ilmne aga, et hagejal oleks olnud erikvalifikatsioon.

85      Seega ei saa komisjonile ette heita, et ta leidis, et erinõustajate suhtes kohaldatav õiguslik raamistik ei sobi hageja töölevõtmiseks humanitaarabimissiooni raames.

86      Niisiis ei olnud endistes teenistustingimustes ette nähtud kolme muud tüüpi teenistuja lepingu hulgas peale kohaliku töötaja lepingu mingit piisavalt paindlikku võimalust, mis oleks rahuldanud komisjoni personalivajadused, et teatavad missioonid humanitaarabi raames kolmandatele riikidele saaksid täidetud.

87      Selleks et kontrollida, kas komisjon ei kuritarvitanud menetlust, ei piisa siiski selle tuvastamisest, et ta võis õiguspäraselt asuda seisukohale, et teenistustingimustes ette nähtud erinevat tüüpi lepingud, mille osas on pädev ühenduse kohus, ei sobinud nende kaastöötajate olukorras, kellele ta soovib usaldada teatavad humanitaarabimissioonid, vaid teiseks tuleb ka kontrollida, kas hagejale pakutud töötingimused vastavad minimaalsetele sotsiaalnõuetele, mis kehtivad igas õigusriigis.

88      Selles osas tuleneb eelkõige töölepingu suhtes kohaldatavatest rahalistest tingimustest, et hageja töötasu taset võis pidada üsna kõrgeks, sest kui leping oleks täidetud, oleks kõnesolev isik saanud põhipalka 5442,98 eurot kuus. Tehnilise personali töölepinguid käsitlevate üldtingimuste artiklis 3 on muide sõnaselgelt täpsustatud, et võttes arvesse tehnilise abi missiooni omadusi, võib komisjon mitte olla võimeline tagama teisele lepinguosalisele alalist töökohta ning seda aspekti võetakse arvesse töötasude taseme puhul. Kuigi hageja leping oleks täidetud, oleks ta saanud lisaks perekonnapeahüvitist, ülalpeetava lapse toetust, hüvitist töötingimuste eest ja kindlasummalist päevaraha ajutise eluaseme jaoks. Tal oleks olnud ravikindlustus ja pensionikindlustus. Ta võis oma õigusi kaitsta siseriiklikus kohtus, sest tema leping sisaldas tingimust, mille kohaselt on pädevad Brüsseli kohtud. Selles osas tuleb rõhutada, et nagu komisjon kohtuistungil väitis, tunnistab Tribunal de travail de Bruxelles ennast niisuguse tingimuse olemasolu korral tõesti pädevaks läbi vaatama hagisid, mille on esitanud tehnilised töötajad nende tehnilise töötaja töölepingu täitmise kohta. Lõpuks kohustavad hageja tööleping ja tehnilise personali töölepinguid käsitlevad üldtingimused teda minema töölevõtmisel läbiviidavasse tervisekontrolli ning seda tagatist on tarvis seda enam, et kõnesolev isik pidi täitma missiooni kolmandas riigis.

89      Selles kontekstis ei saa hageja töölepingut, mille suhtes kohaldatakse Belgia seadust ja mille puhul on pädevad Brüsseli kohtud, analüüsida nii, nagu oleks see sõlmitud mitte vastavalt teenistuse huvidele, vaid selleks, et vältida personalieeskirjade või teenistustingimuste kohaldamist. Hageja töölevõtmist töölepingu alusel, mille suhtes kohaldatakse Belgia seadust, ei saa seega pidada menetluse kuritarvitamiseks, mille tagajärg oli see, et rikuti kohtualluvuse eeskirju.

90      Esitatud põhjendustest tuleneb niisiis, et võttes arvesse EÜ artiklit 236, Euroopa Kohtu põhikirja lisa artiklit 1, ametnike personalieeskirjade artiklit 91, endiste teenistuseeskirjade artikleid 46, 73 ja 83 ning uute teenistuseeskirjade artikleid 46, 73 ja 124, ei ole Avaliku Teenistuse Kohus pädev hagi läbi vaatama.

 Kohtukulud

91      Kodukorra artikli 122 kohaselt kohaldatakse selle II jaotise 8. peatükki, mis käsitleb kohtukulusid, ainult nende kohtuasjade suhtes, mis algatati Avaliku Teenistuse Kohtus alates nimetatud kodukorra jõustumisest, mis toimus 1. novembril 2007. Kohtuasjade suhtes, mis olid selles kohtus pooleli enne seda kuupäeva, kohaldatakse edasi mutatis mutandis Esimese Astme Kohtu kodukorra vastavaid sätteid.

92      Esimese Astme Kohtu kodukorra artikli 87 lõike 2 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Sama kodukorra artikli 88 alusel kannavad institutsioonid ühenduste ja nende teenistujate vahelistes vaidlustes siiski ise oma kohtukulud.

93      Kuna kohtupraktikas on täpsustatud, et oma huve kahjustava otsuse võivad ühenduse kohtus vaidlustada mitte ainult isikud, kellel on ametniku või mõne muu teenistuja staatus peale kohaliku töötaja oma, vaid ka need, kes taotlevad niisugust staatust, tuleb tõdeda, et viimaste suhtes kohaldatakse samuti Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklit 88.

94      Kuna hageja on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud jätta kummagi poole enda kanda.

Esitatud põhjendustest lähtudes

AVALIKU TEENISTUSE KOHUS (kolmas koda)

otsustab:

1.      Avaliku Teenistuse Kohus ei ole pädev hagi läbi vaatama.

2.      Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kuulutatud 12. novembril 2008 Luxembourgis.

Kohtusekretär

 

      Kolmanda koja esimees

W. Hakenberg

 

      P. Mahoney

Käesoleva kohtulahendi ning selles viidatud ja kohtulahendite kogumikus veel avaldamata ühenduste kohtute lahendite tekstid on kättesaadavad Euroopa Kohtu Interneti-leheküljel aadressil www.curia.europa.eu.


* Kohtumenetluse keel: hispaania.