EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

26. juuni 2013

Kohtuasi F‑106/11

BM

versus

Euroopa Keskpank (EKP)

Avalik teenistus – EKP töötajad – Distsiplinaarmenetlus – Distsiplinaarkaristus – Kirjalik noomitus

Ese:      Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli Euroopa Keskpankade Süsteemi ja Euroopa Keskpanga põhikirja kohta artikli 36.2 alusel esitatud hagi, millega Euroopa Keskpanga (EKP) töötaja BM palub esiteks tühistada personali, eelarve ja organisatsiooni peadirektoraadi (edaspidi „personali peadirektoraat”) peadirektori asetäitja 15. aprilli 2011. aasta otsus, millega tehti talle kirjalik noomitus, ning teiseks tasuda talle tekitatud mittevaralise kahju eest 10 000 euro suurune summa.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta BM kohtukulud tema enda kanda ning mõista temalt välja Euroopa Keskpanga kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Kohustus viia läbi juurdlus enne distsiplinaarmenetluse algatamist – Puudumine

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artikkel 8.3.2; Euroopa Keskpanga juhatuse haldusringkiri nr 1/2006)

2.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Alusetult saadu tagastamine – Heale usule tuginemine sellise teenistuja poolt, kes ei teavitanud liidu peretoetustega samalaadsetest toetustest – Lubamatus

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 21; Euroopa Keskpanga ametieeskirjad, artiklid 0.4.3 ja 3.3.2)

3.      Ametnikud – Euroopa Keskpanga teenistujad – Distsiplinaarmeetmed – Distsiplinaarkaristus – Proportsionaalsuse põhimõte – Mõiste – Pädeva ametiasutuse kaalutlusõigus – Kohtulik kontroll – Piirid

(Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimused, artikkel 45)

1.      Ükski kohaldatav säte ei Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimustes või ametieeskirjades ega halduslikke sisejuurdlusi käsitlevas keskpanga juhatuse haldusringkirjas ei näe ette, et distsiplinaarmenetlusele peab eelnema halduslik sisejuurdlus selle ringkirja tähenduses.

(vt punkt 31)

2.      Euroopa Keskpanga töötaja, kes on rikkunud oma ametialaseid kohustusi, jättes keskpangale teatamata, et ta saab keskpanga poolt talle makstud peretoetustega samalaadseid toetusi, ei saa distsiplinaarkaristuse vältimiseks tugineda heale usule. Igal juhul peab tavapäraselt hoolas teenistuja tundma tema töötasu reguleerivaid norme.

(vt punktid 45 ja 63)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 1. veebruar 1996, kohtuasi T‑122/95: Chabert vs. komisjon (punkt 32); 1. aprill 2004, kohtuasi T‑312/02: Gussetti vs. komisjon (punkt 106).

3.      Mis puudutab Euroopa Keskpanga teenistujaid, siis proportsionaalsuse põhimõtte kohaldamine distsiplinaarvaldkonnas sisaldab kahte aspekti. Esiteks kuulub sobiva karistuse valik pädevale asutusele, kui on tuvastatud teenistuja kohta välja toodud asjaolude asetleidmine, ning liidu kohus ei saa seda valikut kritiseerida, välja arvatud juhul, kui määratud karistus on ebaproportsionaalne võrreldes ametniku kohta välja toodud asjaoludega. Teiseks määratakse karistus kindlaks üldise hinnangu põhjal, mille nimetatud asutus annab iga üksikjuhtumi kõikidele konkreetsetele faktilistele ja muudele asjaoludele, kusjuures Euroopa Keskpanga töötajate teenistustingimustes ei ole tema töötajate suhtes nähtud ette kindlat suhet selles toodud distsiplinaarkaristuste ja teenistujate toime pandavate erinevat liiki rikkumiste vahel ega ole täpsustatud, missugust osa peab karistuse valikul etendama raskendavate või kergendavate asjaolude esinemine. Seega on liidu kohus pädev arutama kõiki faktilisi ja õiguslikke küsimusi, mis on talle lahendamiseks esitatud vaidluse lahendamisel, mis distsiplinaarkaristuse puhul eeldab, et tal on eelkõige pädevus hinnata süüteo vastavust karistusele. Nende põhimõtete alusel piirdub liidu kohtu kontroll seega selle hindamisega, kas määratud karistus ei ole ebaproportsionaalne teenistuja kohta välja toodud asjaoludega ning kas keskpank kaalus raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid sobival viisil.

(vt punktid 51 ja 52)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 15. mai 2012, kohtuasi T‑184/11 P: Nijs vs. kontrollikoda (punkt 85).