Kreeka Vabariigi 26. veebruaril 2020 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (teine koda) 19. detsembri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-295/18: Kreeka Vabariik versus Euroopa Komisjon

(kohtuasi C-107/20 P)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Kreeka Vabariik (esindajad: E. Tsaousi, A. Vasilopoulou ja E. Krompa)

Teine menetlusosaline: Euroopa Komisjon

Apellandi nõuded

Apellant palub rahuldada tema esitatud apellatsioonkaebus ja tühistada Üldkohtu 19. detsembri 2019. aasta otsus kohtuasjas T-295/18, millega jäeti rahuldamata Kreeka Vabariigi 7. mail 2018 esitatud hagi, millega viimane vaidlustas komisjoni 27. veebruari 2018. aasta rakendusotsuse 2018/304/EL, nõudes, et rahuldataks nimetatud hagi ja tühistataks komisjoni otsus osas, milles Euroopa Liidu rahastamisest jäeti välja teatavad Kreeka Vabariigi tehtud kulutused kogusummas (bruto) 17 869 131,75 eurot (mõju eelarvele 14 857 076,98 eurot) mis kanti ja deklareeriti EAFRD raames seoses meetmetega 125A, 321 ja 322 (brutosumma 15 631 043,52 eurot ja mõju eelarvele 12 618 988,75 eurot) ning meetmega 123A (summas 2 238 088,23 eurot) ning summa 588 103,59 eurot [kulude eest], mis tehti EAFRD raames järelkontrollide eest (eelarveaastatel 2011-2014).

Väited ja peamised argumendid

Apellant põhjendab oma apellatsioonkaebust kuue väitega. Esimesed viis väidet käsitlevad EAFRD raames tehtud kulutuste osas määratud finantskorrektsioonide tühistamise nõuete tagasilükkamist.

Apellatsioonkaebuse esimese väite kohaselt tõlgendati ja kohaldati vääralt määruse (EL) 1306/2013 artikli 52 lõiget 4 ning moonutati hagi ulatust ja selle lisa A23; samuti väidab apellant, et vaidlustatud kohtuotsuse põhistus oli puudulik ja kohatu.

Apellatsioonkaebuse teise väite kohaselt puudus vaidlustatud kohtuotsusel põhjendus; tõlgendati ja kohaldati vääralt ne bis in idem põhimõtet ja Üldkohus jättis kodukorra artiklit 76 rikkudes tegemata otsuse Kreeka Vabariigi väidete kohta, mis käsitlevad komisjonipoolset õiguskindluse põhimõtte, hea halduse põhimõtte, õiguspärase ootuse kaitse põhimõtte ja proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist.

Apellatsioonkaebuse kolmanda väite kohaselt on vaidlustatud kohtuotsuses vääralt kohaldatud ja tõlgendatud määruse (EÜ) nr 1698/2005 artikli 71 lõikeid 2 ja 3, määruse (EÜ) nr 1974/2006 artiklit 43 ja määruse (EL) nr 65/2011 artikli 24 lõike 2 punkti b, ning põhjendatud ebapiisavalt ja sobimatult hagi kolmanda väite tagasilükkamist.

Apellatsioonkaebuse neljanda väite kohaselt on vääralt tõlgendatud ja kohaldatud ELTL artiklit 296 koostoimes rakendusmääruse 908/2014 artiklitega 36 ja 40 ning vaidlustatud kohtuotsust on ebapiisavalt, puudulikult ja vastuoluliselt põhjendatud seoses selle väite tagasilükkamisega, mis puudutas komisjonipoolset proportsionaalsuse põhimõtte ja hea halduse põhimõtte rikkumist.

Apellatsioonkaebuse viiendas väites tuuakse esile, et Üldkohus jättis kodukorra artiklit 76 rikkudes tegemata otsuse väidete kohta, milles Kreeka Vabariik käsitles komisjonipoolset proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist seoses finantskorrektsiooniga, mida kohaldati meetmete 321, 322 ja 123A osas.

Kuuenda väite kohaselt, mis puudutab EAFRD raames tehtud kulutuste osas määratud finantskorrektsiooni tühistamise nõuete tagasilükkamist, on vääralt kohaldatud ELTL artiklis 296 ette nähtud põhjendamiskohustust, moonutatud kokkuvõtliku raporti sisu ja esitatud ebapiisav põhjendus.

____________