AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS (kolmas koda)

8. mai 2008

Kohtuasi F‑6/07

Risto Suvikas

versus

Euroopa Liidu Nõukogu

Avalik teenistus – Ajutised teenistujad – Menetlusküsimus – Konfidentsiaalsed dokumendid – Ebaseaduslikult saadud dokumendid – Dokumentide toimikust eemaldamine – Töölevõtmine – Vaba ametikoht – Kandidatuuri õigusvastane kõrvalejätmine – Tühistamine – Kahju hüvitamise hagi – Töölesaamine võimaluse kaotamine – Ex aequo et bono hindamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles R. Suvikas palub esiteks tühistada nõukogu lepingute sõlmimise pädevusega asutuse 20. veebruari 2006. aasta otsus jätta ta nõukogu/B/024 ajutiste teenistujate valikumenetluses väljaselgitatud parimate kandidaatide nimekirja kandmata ja teiseks mõista välja kahjuhüvitis talle väidetavalt tekitatud varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus: Jätta kohtutoimikust välja R. Suvikase esitatud dokumendid, mis sisalduvad hagiavalduse lisades A 14−A 16. Tühistada lepingu sõlmimise pädevusega asutuse 20. veebruari 2006. aasta otsus jätta R. Suvikas nõukogu/B/024 ajutiste teenistujate valikumenetluses väljaselgitatud parimate kandidaatide nimekirja kandmata. Mõista nõukogult kahju hüvitamiseks R. Suvikase kasuks välja 20 000 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Mõista kohtukulud välja nõukogult.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Menetlusdokumentide vastuvõetavus – Hindamine dokumendi esitamise ajal – Taotlus lahendada menetlusküsimus – Vastuvõetavus igas menetlusstaadiumis

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 114; Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 78)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Menetluse konfidentsiaalsus – Ulatus

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 6)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Menetlus – Valiku nõuandekomitee kaalutlusõigus – Piirid – Teatega vaba ametikoha kohta seatud tingimustest kinnipidamine

4.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Menetlus – Teenete hindamine

5.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Töölevõtmine – Menetlus – Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse kaalutlusõigus – Piirid – Töölevõtmise teadaandes seatud tingimuste ja kaalutlusõiguse kasutamiseks kehtestatud menetluseeskirjade järgimine

6.      Ametnikud – Hagi – Tühistamisotsus – Mõju

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

7.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Võimalus mõista kohtu omal algatusel kostjast institutsioonilt välja hüvitis

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1)

8.      Ametnikud – Hagi – Täielik pädevus – Kandidatuuri tagasilükkamise tõttu võimaluse kaotamisega seonduva varalise kahju hüvitamine

(Personalieeskirjad, artikli 91 lõige 1; Muude teenistujate teenistustingimused, artikli 47 punkt b, alapunkt ii)

9.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise hagi – Vaidlustatud ebaseadusliku akti tühistamine – Mittevaralise kahju adekvaatne hüvitamine

(Personalieeskirjad, artikkel 91)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 78 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus juhul, kui tal palutakse lahendada menetlusküsimus, seda teha põhistatud määrusega või liita küsimuse põhikohtuasjaga, on menetlusnorm, mida kohaldatakse selle jõustumise kuupäevast kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate asjade suhtes, ei kehti sama nende normide kohta, mille põhjal Avaliku Teenistuse Kohus võib selle artikli alusel teha otsuse kõnealuse küsimuse vastuvõetavuse kohta ja mida tuleb kohaldada nimetatud taotluse esitamise kuupäeval kehtinud redaktsioonis, kuna need määravad selle, kas küsimuse lahendamise taotlus on vastuvõetav.

Kui tegemist on enne Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra jõustumiskuupäeva esitatud taotlusega lahendada menetlusküsimus, on küsimuse vastuvõetavuse tingimusi kehtestavateks normideks need, millele viitas Esimese Astme Kohtu kodukorra, mis on mutatis mutandis kohaldatav Avaliku Teenistuse Kohtu suhtes, artikkel 114. Kõnealune artikkel 114 on nimelt see säte, mis vastab Esimese Astme Kohtu kodukorras Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklile 78. Järelikult tuleb sellisel juhul kohaldada esiteks kodukorra artiklis 78 osundatud menetlusnormi ja teiseks vastuvõetavust käsitlevaid norme, millele viitas Esimese Astme Kohtu kodukorra artikkel 114.

Kuna menetlusküsimus, mida tuleb eristada hagi vastuvõetamatuse vastuväitest, võib tekkida igas menetlusstaadiumis, peab sellise küsimuse lahendamise taotlust olema võimalik esitada samuti igas menetlusstaadiumis.

(vt punktid 49–51 ja 54)

2.      Konkursikomisjoni menetluse konfidentsiaalsuse põhimõte loodi selleks, et tagada konkursikomisjoni iseseisvus ja komisjoni menetluse objektiivsus ning selle põhimõtte eesmärk on ka kaitsta kandidaatide õigustatud huvi, et nende võimeid ja oskusi ei avalikustataks. Seega on nimetatud põhimõtte järgimisega vastuolus see, kui avaldatakse konkursikomisjoni liikmete isiklikke arvamusi ning paljastatakse teavet konkursikomisjoni poolt kandidaatidele antud isiklikku laadi või võrdlevate hinnangute kohta.

Sellegipoolest, kuigi valikukomitee või selle üksikute liikmete võrdlevad hinnangud on komitee menetluse konfidentsiaalsuse tõttu salajased, ei kehti sama väljaspool valikumenetlust koostatud dokumentide puhul, mis iseenesest ei kuulu valiku nõuandekomitee kogu menetluse kui sellise hulka, vaid on koostatud ühe komiteeliikme isiklikul algatusel. Nende puhul ei kehti tingimata sama konfidentsiaalsuse tase, mis valikukomitee võrdlevate hinnangute puhul, mis keelab viimaste esitamise Avaliku Teenistuse Kohtus. Eespool nimetatud dokumentide hankimise ebaseaduslikkus või seaduslikkus on seetõttu asjaolu, mida tuleb arvesse võtta.

Sellega seoses tuleb kohtuasja toimikust välja jätta dokumendid, mille on koostanud komiteeliige väljaspool valikumenetlust ja millest osa on ta saanud kolmandalt isikult, hankides need ise ilma loata.

(vt punktid 57, 58, 60, 61, 64–66 ja 71)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 7. veebruar 2001, kohtuasi T‑118/99: Bonaiti Brighina vs. komisjon (EKL AT 2001, lk I‑A‑25 ja II‑97, punkt 46); 5. aprill 2005, kohtuasi T‑336/02: Christensen vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑75 ja II‑341, punktid 23, 24 ja 26)

3.      Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse poolt ajutiste teenistujate töölevõtmiseks loodud valiku nõuandekomiteel on teatav kaalutlusruum oma menetluse korraldamiseks, seda siiski tingimusel, et jäädakse piiridesse, mis on seatud teates vaba ametikoha kohta. Sellega seoses ei takista miski komiteel tegutsemast etappides, jättes kandidaadid välja progressiivselt vastavalt kriteeriumidele, mis on kindlaks määratud teates vaba ametikoha kohta. Nii ei tähenda pelgalt see, et valikukomitee hindas teates vaba ametikoha kohta kindlaks määratud kriteeriumide põhjal kandidaatide intervjuu tulemusi kahes järjestikuses etapis iseenesest, et valikumenetluses oleks tehtud viga.

(vt punktid 88–90)

4.      Konkursi raames tuleb konkursikomisjonil hinnata asjaolusid, mille kohta kandidaadid teavad, et neid hinnatakse ja milleks võivad olla kvalifikatsioonide kohta esitatud dokumendid, eksamid, milles kandidaadid osalesid või hindamisaruanded, millega kandidaadid on saanud tutvuda ja kommenteerida. See moodustab konkursimenetluse nõuetelevastavuse tagatise ja kaitse igasuguse meelevaldsuse vastu, sest kandidaadid on teadlikud kõikidest asjaoludest, mida konkursikomisjon on hinnanud, ja saavad seega hõlpsalt seda hinnangut vaidlustada, kui nad leiavad, et see ei ole õige. Seevastu, kui konkursikomisjon tugineb vähemalt osaliselt sellistele asjaoludele nagu ülemuselt saadud teave või arvamus, millest asjaomased kandidaadid ei ole teadlikud, puudub neil igasugune kaitse kolmandate isikute kinnituste eest, mis võivad olla täielikult õiged, aga võivad mis iganes põhjusel olla ka väärad. Sellega, kui kandidaadil ei ole võimalik esitada oma seisukohta seoses tema ülemuse arvamusega tema kohta, mida konkursikomisjon on arvesse võtnud, rikutakse konkursimenetluses järgitavat põhimõtet, mis õigustab kandidaadi kohta tehtud eksamile mittelubamise otsuse tühistamist.

Konkursikomisjoni eeskujul ei saa teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse loodud valiku nõuandekomitee samadel põhjustel tugineda hinnagu andmisel isegi osaliselt sellistele asjaoludele, nagu ülemuselt saadud teave või arvamus, millest asjaomased kandidaadid ei ole teadlikud ja mille osas ei ole neil olnud võimalik esitada oma seisukohta. Ülemustega konsulteerimine, isegi kui seda teeb üks komitee liige enda nimel, muudab kogu komitee tegevuse ebaseaduslikuks.

(vt punktid 93, 94 ja 97)

Viited:

Euroopa Kohus: 11. märts 1986, kohtuasi 293/84: Sorani jt vs. komisjon (EKL 1986, lk 967, punktid 17–20); kohtuasi 294/84: Adams jt vs. komisjon (EKL 1986, lk 977, punktid 22–25)

5.      Teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse laia kaalutlusõiguse kasutamine eeldab igal juhul seda, et järgitakse maksimaalselt kõiki asjakohaseid norme, st mitte ainult vaba ametikoha teadet, vaid ka võimalikke menetlusnorme, mis sellele ametiasutusele kaalutlusõiguse teostamiseks on kehtestatud.

Pealegi ei või see, et nimetatud asutusel on lai kaalutlusõigus, kaasa tuua tema otsuse ettevalmistavas menetluses tehtud rikkumise peitmist. Seega muudab kõnealune asutus ebaseadusliku ettevalmistava menetluse lõpus oma otsust tehes selle otsuse ebaseaduslikuks, kui ta jätab võtmata meetmed ettevalmistavas menetluses tuvastatud rikkumise hüvitamiseks.

(vt punktid 101–103)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 18. september 2003, kohtuasi T‑73/01: Pappas vs. Regioonide komitee (EKL AT 2003, lk I‑A‑207 ja II‑1011, punkt 53)

6.      Kui tühistatakse teenistuslepingute sõlmimise pädevusega asutuse otsus jätta kandidaadi nimi ebaseaduslikus ajutiste teenistujate valikumenetluses parimate kandidaatide nimekirja kandmata, oleks selle tulemusel kandidaatide nimekirja enda ning sellesse kantud kandidaatide vabadele ametikohtadele kinnitamise otsuse tühistamine liigne sanktsioon asjaomase institutsiooni rikkumisele. Nimelt oleks ajutiseks teenistujaks saanud väljavalitud kandidaatide ametissenimetamisest tulenevate õiguste ära võtmine vaid sel põhjusel, et töölevõtmise menetlus oli ebaseaduslik, vastuolus proportsionaalsuse ja õiguspärase ootuse kaitse põhimõtetega ega oleks ka teenistuse huvides.

(vt punktid 109, 111 ja 122)

7.      Kui asjaomaste huvide kaalumisel selgub, et teenistuse ja kolmandate isikute huvid takistavad tühistatud otsuse tagajärjel sellele järgnenud otsuste tühistamist, võib ühenduse kohus selle tagamiseks, et tühistamisotsusel on hageja huvide suhtes kasulik mõju, kasutada talle rahalistes vaidlustes antud täielikku pädevust ja mõista isegi omal algatusel kostjast institutsioonilt välja kahjuhüvitise. Kohus võib ka kutsuda asjaomast institutsiooni üles kaitsma adekvaatselt hageja huve, püüdes leida tema olukorrale õiglase lahenduse.

(vt punkt 127)

Viited:

Euroopa Kohus: 5. juuni 1980, kohtuasi 24/79: Oberthür vs. komisjon (EKL 1980, lk 1743, punkt 14); 6. juuli 1993, kohtuasi C‑242/90 P: komisjon vs. Albani jt (EKL 1993, lk I‑3839, punkt 13)

Esimese Astme Kohus: 23. veebruar 1994, liidetud kohtuasjad T‑18/92 ja T‑68/92: Coussios vs. komisjon (EKL AT 1994, lk I‑A‑47 ja II‑171, punkt 107)

8.      Kui Avaliku Teenistuse Kohtul tuleb lahendada rahaline vaidlus kodukorra artikli 91 lõike 1 teise lause tähenduses, rahaliste vaidluste puhul täielik pädevus, mille raames ta võib, kui selleks on alust, mõista omal algatusel kostjalt välja hüvitise tema eksimuse tõttu tekkinud kahju eest ning sellisel juhul hinnata tekkinud kahju ex aequo et bono kohtuasja kõiki asjaolusid arvestades. Kui Avaliku Teenistuse Kohus tuvastab kahju, on ta lisaks ainsana pädev taotluse raames hindama selle kahju hüvitamise viisi ja ulatust, võttes arvesse, et selleks, et apellatsioonkohus saaks teostada kohtulikku kontrolli Esimese Astme Kohtu otsuste üle, peavad need otsused olema piisavalt põhistatud ja juhul, kui tegemist on kahju hindamisega, peavad neis olema välja toodud kriteeriumid, mida on arvestatud väljamõistetud kahjusumma kindlaksmääramisel.

Selleks et määrata kindlaks õiglase kompensatsiooni summat, mis tuleb maksta ebaseaduslikus valikumenetluses osalenud kandidaadile, kes kaotas töölevõtmise võimaluse, tuleb esiteks teha kindlaks kandidaadi töötasu kaotus, määrates kindlaks erinevuse selle töötasu vahel, mida talle oleks makstud töölesaamise korral ja pärast õigusrikkumist tegelikult saadava töötasu vahel, ning teiseks hindama protsentuaalselt tema töölesaamise võimalust, et kaaluda selliselt arvutatud töötasu kaotust.

Kui siiski eriliste asjaolude tõttu nagu see, mil määral ei ole kindel tuvastatud ebaseaduslikkuse mõju asjaomase kandidaadi kandidatuuri tagasilükkamisele, ei ole Avaliku Teenistuse Kohtul võimalik kindlaks määrata matemaatilist koefitsienti, mis väljendaks võimaluse kaotamist, tuleb asjaomase isiku kasuks välja mõista kindlasummaline hüvitis selle võimaluse kaotuse hüvitamiseks.

Nimetatud hüvitise summa arvestamisel ei või võtta iseenesestmõistetavana seda, et kui hageja oleks valikumenetluse edukalt läbinud, oleks temaga sõlmitud kuueaastane ajutise teenistuja leping. Nimelt on institutsioonil muude teenistujate teenistustingimuste artikli 47 punkti 3 alapunkti ii alusel võimalus lõpetada tähtajaline ajutise teenistuja leping tingimusel, et ta järgib nimetatud sättes kehtestatud etteteatamistähtaega. Lisaks, kui hageja oleks tööle võetud, ei oleks tal olnud õigust nõuda lepingu pikendamist veel kaheks aastaks pärast esialgse nelja-aastase ajavahemiku möödumist.

(vt punktid 133–135 ja 142–145)

Viited:

Euroopa Kohus: 21. veebruar 2008, kohtuasi C‑348/06 P: komisjon vs. Girardot (EKL 2008, lk I‑833, punkt 45 ja viidatud kohtupraktika ning punkt 58 ja viidatud kohtupraktika)

Esimese Astme Kohus : 6. juuni 2006, kohtuasi T‑10/02: Girardot vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑129 ja II‑A‑2‑609)

9.      Ametniku poolt vaidlustatud haldusorgani akti tühistamine on iseenesest adekvaatne hüvitus ning üldjuhul, kui asjaomases aktis puudub ilmselgelt negatiivne hinnang hageja võimetele, mis võiks viimast kahjustada, on see piisav, et heastada igasugune mittevaraline kahju, mis viimasel võis tühistatud akti tõttu tekkida.

(vt punkt 151)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 26. jaanuar 1995, kohtuasi T‑60/94: Pierrat vs. Euroopa Kohus (EKL AT 1995, lk I‑A‑23 ja II‑77, punkt 62); 19. märts 1997, kohtuasi T‑21/96: Giannini vs. komisjon (EKL AT 1997,lk I‑A‑69 ja II‑211, punkt 35)