Kohtuasi C-94/05

Emsland-Stärke GmbH

versus

Landwirtschaftskammer Hannover

(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesverwaltungsgericht)

Ühine põllumajanduspoliitika – Määrus (EÜ) nr 97/95 – Tärklist tootvatele ettevõtjatele makstavad lisatasud – Maksmise tingimused – Sanktsioonid – Proportsionaalsus – Määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 – Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse

Kohtuotsuse kokkuvõte

1.        Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Teravili – Kartulitärklise tootmise kvoodid

(Komisjoni määrus nr 97/95, muudetud määrusega nr 1125/96, artikli 1 punktid d ja e, artikli 4 lõige 5 ja artikli 13 lõige 4)

2.        Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Teravili – Kartulitärklise tootmise kvoodid

(Komisjoni määrus nr 97/95, muudetud määrusega nr 1125/96, artikkel 1, artikli 4 lõige 5 ja artikli 13 lõige 4)

3.        Põllumajandus – Ühine turukorraldus – Teravili – Kartulitärklise tootmise kvoodid

(Nõukogu määrus nr 2988/95, artikli 5 lõige 1; komisjoni määrus nr 97/95, muudetud määrusega nr 1125/96, artikli 13 lõige 4)

1.        Määruse nr 97/95, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, kohaldamaks määrust nr 1766/92 kartulitootjatele makstavate miinimumhindade ja kompenseerivate maksete suhtes ning määrust nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem, artikli 13 lõikes 4 sätestatud sanktsiooni kohaldatakse ka tärklist tootva ettevõtja suhtes, kes ostab kartuleid vahendajalt, kes hangib neid kas otse või kaudselt kartulitootjatelt, ja seejuures ei ole vajalik, et tärklist tootev ettevõtja oleks talle määratud alamkvooti ületanud, ning seda ka juhul, kui pooled nimetavad kõnealust kartulite ostmise ja tarnimise lepingut „külvieelseks lepinguks” ning pädev siseriiklik ametiasutus on selle lepingu nimetatud määruse artikli 4 lõike 2 alusel heaks kiitnud, kuid sama määruse artikli 1 punktide d ja e mõttes seda külvieelseks lepinguks pidada ei saa.

(vt punkt 41 ja resolutiivosa punkt 1)

2.        Määruse nr 97/95, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, kohaldamaks määrust nr 1766/92 kartulitootjatele makstavate miinimumhindade ja kompenseerivate maksete suhtes ning määrust nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem, artikli 13 lõige 4 koosmõjus nimetatud määruse artikliga 1 ja artikli 4 lõikega 5, millega sätestatakse sanktsiooni – mis ei ole kindla määraga, vaid sõltub toimepandud rikkumise ulatusest ja raskusest – kohaldamine kõigil juhtudel, kus tärklist tootev ettevõtja võtab vastu kartulitarne, mis ei ole kartulitootjaga sõlmida tuleva külvieelse lepinguga hõlmatud, on selge ja täpne säte, millega kehtestatud sanktsiooni võib pidada tõhusaks ja hoiatavaks ning eesmärgi realiseerimiseks sobivaks ning see ei ületa eesmärgi saavutamiseks vajalikku.

Võttes arvesse selles artiklis sätestatud tootjate kaitsmise eesmärgi olulisust ja arvestades ühenduse institutsioonidele kõnealuses valdkonnas kuuluvat kaalutlusõigust, ei saa nimetatud artiklis sätestatud hoiatava ja tõhusa sanktsiooni määramist tärklist tootvale ettevõtjale, kes taotleb lisatasu maksmist ning kes on tahtlikult või tahtmatult esitanud oma lepingupartnerist kartulitootja kohta valeandmeid, põhjendamatuks või ebaproportsionaalseks pidada.

(vt punktid 45 ja 55–58)

3.        Asjaolu, et pädev siseriiklik ametiasutus oli teadlik, et tärklist tootev ettevõtja ostis kartuleid vahendajalt, kes hankis neid otseselt või kaudselt tootjatelt, ei mõjuta rikkumise kvalifitseerimist hooletusest põhjustatud rikkumisena määruse nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide kaitse kohta artikli 5 lõike 1 tähenduses ega selle kaudu nimetatud tärklist tootva ettevõtja suhtes määruse nr 97/95, milles sätestatakse üksikasjalikud eeskirjad, kohaldamaks määrust nr 1766/92 kartulitootjatele makstavate miinimumhindade ja kompenseerivate maksete suhtes ning määrust nr 1868/94, millega kehtestatakse kartulitärklise tootmise kvoodisüsteem, artikli 13 lõikes 4 sätestatud sanktsiooni kohaldamist.

(vt punkt 64 ja resolutiivosa punkt 4)