Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Bundesgerichtshof (Saksamaa) 6. novembril 2018 – Elsevier Inc. versus Cyando AG

(kohtuasi C-683/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Bundesgerichtshof

Põhikohtuasja pooled

Kaebaja: Elsevier Inc.

Vastustaja: Cyando AG

Eelotsuse küsimused

1.    a)    Kas isik, kes osutab sisumajutusteenust (sharehosting), mis lubab kasutajatel teha autoriõigusega kaitstava sisuga faile üldsusele kättesaadavaks ilma õiguste omajate loata, tegeleb edastamisega direktiivi 2001/29/EÜ1 artikli 3 lõike 1 tähenduses, kui

–    üleslaadimine toimub automaatselt, ilma et teenuseosutaja seda eelnevalt jälgiks või kontrolliks,

–    teenuseosutaja viitab kasutustingimustes sellele, et autoriõigust rikkuvat sisu ei tohi lisada,

–    teenuse osutamisega teenib ta tulu,

–    teenust kasutatakse seaduslikeks rakendusteks, teenuseosutajale on aga teada, et kättesaadav on ka märkimisväärne hulk autoriõigust rikkuvat sisu (üle 9500 teose),

–    teenuseosutaja ei paku sisukorda ega otsingufunktsiooni, kuid tema loodavaid piiramatul arvul allalaadimislinke lisavad kolmandad isikud internetis olevatesse lingikogudesse, mis sisaldavad teavet failide sisu kohta ja võimaldavad teatava sisu otsingut,

–    makstes allalaadimiste eest tasu sõltuvalt nõudlusest, loob teenuseosutaja stiimuli laadida üles autoriõigusega kaitstavat sisu, mis on kasutajatele mujal kättesaadav vaid tasu eest

ja

–    failide anonüümse üleslaadimise võimaluse andmine suurendab tõenäosust, et kasutajad jäävad autoriõiguste rikkumise eest vastutusele võtmata?

b)    Kas see hinnang muutub, kui sisumajutusteenuse kaudu üleslaaditava sisu kogumahust moodustab 90–96% autoriõigusi rikkuv sisu?

2.    Juhul kui esimesele küsimusele vastatakse eitavalt:

Kas sisumajutusteenuse osutaja tegevus kuulub esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel direktiivi 2000/31/EÜ2 artikli 14 lõike 1 kohaldamisalasse?

3.    Juhul kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas tegelik teadmine ebaseaduslikust tegevusest või teabest ning teabe omamine faktide või asjaolude kohta, millest ilmneb ebaseaduslik tegevus või teave, peab direktiivi 2000/31/EÜ artikli 14 lõike 1 kohaselt olema seotud konkreetse ebaseadusliku tegevuse või teabega?

4.    Juhul kui teisele küsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas direktiivi 2001/29/EÜ artikli 8 lõikega 3 on kooskõlas, et õiguste omaja saab teenusepakkuja suhtes, kelle teenust, mis seisneb kasutaja pakutava teabe talletamises, on kasutaja kasutanud autoriõiguse või sellega kaasnevate õiguste rikkumiseks, taotleda kohtu ettekirjutust edasisest rikkumisest hoidumise kohta alles siis, kui pärast ilmsele õigusrikkumisele viitamist on selline õigusrikkumine uuesti toime pandud?

5.    Juhul kui esimesele ja teisele küsimusele vastatakse eitavalt:

Kas sisumajutusteenuse osutajat tuleb esimeses küsimuses kirjeldatud asjaoludel pidada rikkujaks direktiivi 2004/48/EÜ3 artikli 11 esimese lause ja artikli 13 tähenduses?

6.    Juhul kui viiendale küsimusele vastatakse jaatavalt:

Kas sellise rikkuja kohustus maksta vastavalt direktiivi 2004/48/EÜ artikli 13 lõikele 1 kahjuhüvitist võib sõltuda sellest, et rikkuja on nii enda toime pandud rikkumise kui ka kolmanda isiku toime pandud rikkumise puhul tegutsenud tahtlikult ja et ta teadis või oleks pidanud mõistlikult teadma, et kasutajad kasutavad platvormi konkreetsete rikkumiste toimepanekuks?

____________

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 22. mai 2001. aasta direktiiv 2001/29/EÜ autoriõiguse ja sellega kaasnevate õiguste teatavate aspektide ühtlustamise kohta infoühiskonnas, EÜT 2001, L 167, lk 10; ELT eriväljaanne 17/01, lk 230.

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2000. aasta direktiiv 2000/31/EÜ infoühiskonna teenuste teatavate õiguslike aspektide, eriti elektroonilise kaubanduse kohta siseturul, EÜT 2000, L 178, lk 1; ELT eriväljaanne 13/25, lk 399.

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta direktiiv 2004/48/EÜ intellektuaalomandi õiguste jõustamise kohta, ELT 2004, L 157, lk 45; ELT eriväljaanne 17/02, lk 32.