Language of document :

26. oktoobril 2020 esitatud hagi – Poola Vabariik versus Euroopa Parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu

(kohtuasi C-553/20)

Kohtumenetluse keel: poola

Pooled

Hageja: Poola Vabariik (esindaja: B. Majczyna)

Kostjad: Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu

Hageja nõuded

tühistada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta määruse (EL) 2020/1054, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 561/2006 maksimaalse ööpäevase ja iganädalase sõiduaja, minimaalsete vaheaegade ning ööpäevaste ja iganädalaste puhkeperioodide miinimumnõuete osas ning määrust (EL) nr 165/2014 sõidumeerikute abil positsioneerimise osas1 , artikli 1 punkti 6 alapunkt d;

mõista kohtukulud välja Euroopa Parlamendilt ja Euroopa Liidu Nõukogult.

Teise võimalusena juhul, kui Euroopa Kohus on seisukohal, et määruse 2020/1054 vaidlustatud säte ei ole ülejäänud määrusest ilma selle sisu muutmata eraldatav, palub Poola Vabariik tühistada määrus 2020/1054 tervikuna.

Väited ja peamised argumendid

Poola Vabariik esitab määruse 2020/1054 vaidlustatud sätte kohta järgmised etteheited:

1) etteheide, et rikutud on proportsionaalsuse põhimõtet (ELL artikli 5 lõige 4), kuna juhtide puhkekohad on määratud meelevaldselt;

2) etteheide, et rikutud on ELL artikli 91 lõiget 2, kuna kõnealused meetmed võeti, ilma et arvesse oleks võetud nende mõju teatud piirkondade elatustasemele ja tööhõivele, samuti transpordiobjektide haldamisele;

3) etteheide, et rikutud on ELTL artiklit 94, kuna kõnealused meetmed võeti ilma vedajate majanduslikku olukorda arvesse võtmata;

4) etteheide, et rikutud on õiguskindluse põhimõtet, kuna kõnealune säte on sõnastatud ebatäpselt ning ei võimalda kindlaks teha sellest tulenevaid kohustusi;

5) väide, et rikutud on ELTL artiklit 11 ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 37, kuna arvesse ei ole võetud keskkonnakaitse nõudeid.

Poola Vabariik väidab eelkõige, et vaidlustatud säte rikub proportsionaalsuse põhimõtet. Kuna kriteeriumid, mis võimaldavad kindlaks määrata juhtide puhkekoha, on sobimatud, siis rikuti määrusest 561/2006 tulenevat juhi puhkeperioodi vaba kasutamise põhimõtet. Lisaks on autoveoettevõtjatele pandud liigne koormus, millel on negatiivne mõju mitte ainult üksikute ettevõtjate, eriti väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate olukorrale ning transporditeenuste turule, vaid ka looduskeskkonnale. Vaidlustatud sätte kohaldamise negatiivset mõju tunnevad eelkõige ettevõtjad riikidest, mis asuvad väljaspool Euroopa Liidu keskosa. Peale selle ei ole vastuvõetud säte juhtide olukorda arvestades objektiivselt põhjendatud. See ei kajasta ka reguleeritud teenuste eripära.

____________

1 ELT 2020, L 249, lk 1.