EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

23. oktoober 2012

Kohtuasi F‑57/11

Gustav Eklund

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Töölevõtmine – Avalik konkurss – Reservnimekirja kandmine – Reservnimekirja kantud isikule tööpakkumise tegemine – Konkursile lubamise tingimused – Pärast diplomi saamist omandatud töökogemus– Konkursikomisjoni ja ametisse nimetava asutuse vastav pädevus – Tööpakkumise vastuvõtmine – Tööpakkumise tagasivõtmine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega G. Eklund palub tühistada komisjoni 5. augusti 2010. aasta otsus tunnistada kehtetuks tema nõusolek võtta vastu ametniku ametikoht tehnilise assistendina, mida komisjon pakkus talle elektronpostiga edastatud 30. juuli 2010. aasta kirjas sisalduvas otsuses, ning võtta see pakkumine tagasi.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnike hagid – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Tööpakkumise tagasivõtmine – Väljaarvamine – Otsus tunnistada kandidaadi poolt tööpakkumise vastuvõtmine kehtetuks – Hõlmamine

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Konkurss – Konkursikomisjon – Sõltumatus – Piirid – Õigusvastaste otsuste tegemine – Ametisse nimetava asutuse kohustused – Kohtulik kontroll

3.      Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Konkursile lubamise tingimused – Töökogemus – Mõiste – Õpiaeg – Väljaarvamine

(Personalieeskirjad, III lisa artikkel 5)

1.      Kandidaadile adresseeritud tööpakkumine tema ametisse nimetamiseks ametnikuna on tahteavaldus, millele on vajadusel lisatud informatsiooninõue, ning see ei tekita õigusi. Nimelt toimub ametniku ametisse nimetamine ainult personalieeskirjade ettenähtud viisil ja tingimustel. Tahteavaldus on aga ettevalmistav akt, mida ei saa tühistamishagi raames vaidlustada, mistõttu selle tagasivõtmise tühistamist ei saa taotleda, kuna akti, mis õigusi ei tekita, võib igal hetkel tagasi võtta.

Seevastu otsus tunnistada kehtetuks kandidaadi nõusolek tööpakkumisega ja võtta see pakkumine tagasi lõpetab menetluse, mille tulemusel võib ametniku ametisse nimetada, ning seega on olemuselt tegemist isikut kahjustava meetmega. Seega on sellise otsuse peale esitatud tühistamisnõuded vastuvõetavad.

(vt punktid 30, 31, 66 ja 97)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 30. september 2010, kohtuasi F‑41/05: Jacobs vs. komisjon (punkt 44); 30. september 2010, kohtuasi F‑20/06: De Luca vs. komisjon (punkt 37); 14. detsember 2010, kohtuasi F‑25/07: Bleser vs. Euroopa Kohus (punkt 54); 14. aprill 2011, kohtuasi F‑113/07: Šimonis vs. komisjon (punktid 44 ja 45).

Euroopa Liidu Üldkohus: 12. mai 2011, liidetud kohtuasjad T‑267/08 ja T‑279/08: Région Nord‑Pas‑de‑Calais vs. komisjon (punkt 190); 14. detsember 2011, kohtuasi T‑563/10 P: De Luca vs. komisjon.

2.      Võttes arvesse konkursikomisjonide sõltumatust, ei ole ametisse nimetaval asutusel pädevust tühistada või muuta konkursikomisjoni tehtud otsuseid. Ametisse nimetaval asutusel tuleb oma ülesandeid täites siiski hoiduda õigusvastaste otsuste tegemisest. Talle ei peaks seega olema siduv konkursikomisjoni otsus, mille õigusvastasus võib tagajärjena kaasa tuua ka tema enda otsuste õigusvastasuse. Seetõttu peab ametisse nimetav asutus enne isiku ametnikuks nimetamist kontrollima, kas ta täidab sellekohased tingimused. Kui konkursikomisjon lubab ekslikult kandidaadil konkursil osaleda ja kannab ta seejärel reservnimekirja, tuleb ametisse nimetaval asutusel järelikult keelduda selle kandidaadi nimetamisest põhistatud otsusega, mis võimaldab Avaliku Teenistuse Kohtul hinnata selle põhjendatust.

Siiski tuleb konkursiteate sätteid silmas pidades võtta ka arvesse, et konkursikomisjonil on ulatuslik kaalutlusõigus selle kindlaksmääramiseks, kas kandidaatide varasem töökogemus võimaldab neil täita konkursile lubamise tingimusi selle kogemuse laadi ja kestuse kui ka tihedama või nõrgema seose osas, mis sellel võib täidetaval ametikohal esitatavate nõudmistega olla. Seetõttu peab konkursikomisjoni otsuste nõuetekohasuse kontrollimisel ametisse nimetav asutus piirduma selle kontrollimisega, et nimetatud kaalutlusõiguse kasutamisel ei ole konkursikomisjon teinud ilmset viga.

Sellega seoses saab viga olla ilmne juhul, kui selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt administratsiooni ulatuslikule kaalutlusõigusele kehtestatud tingimusi. Seega selleks, et teha kindlaks, et faktiliste asjaolude hindamisel on tehtud ilmne hindamisviga, mis õigustab otsuse tühistamist, on vaja näidata, et vaidlusaluses otsuses antud hinnang ei ole veenev. Teisisõnu, ilmset hindamisviga ei ole, kui vaidlustatud hinnangut saab pidada tõeseks või kehtivaks.

Neid põhimõtteid tuleb pidada kohaldatavateks samuti siis, kui liidu kohus kontrollib konkursikomisjoni otsuseid ja ametisse nimetava asutuse otsuseid, kui viimane kontrollib enne isiku ametnikuks nimetamist, kas ta täidab selleks nõutud tingimusi.

(vt punktid 49–52)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. oktoober 1986, kohtuasi 142/85: Schwiering vs. kontrollikoda (punktid 19 ja 20); 20. veebruar 1992, kohtuasi C‑345/90 P: Parlament vs. Hanning (punkt 22).

Avaliku Teenistuse Kohus: 22. mai 2008, kohtuasi F‑145/06: Pascual‑García vs. komisjon (punkt 55 ja seal viidatud kohtupraktika); 29. september 2011, kohtuasi F‑80/10: AJ vs. komisjon (punkt 34).

3.      Töölevõtmise reservnimekirja koostamiseks korraldatud avalikul konkursil ei saa pärast diplomi saamist omandatud töökogemusena võtta arvesse õpiaega ja seda sõltumata õpingute tasemest, kuna õpingute kaudu saadakse teadmisi, mitte oskusi, kui just konkursiteates ei sätestata teisiti. On selge, et ajavahemikke, mil kandidaat õppis samaaegselt töötamisega, võib võtta arvesse, kuid sellisel juhul läheb töökogemusena arvesse tehtud töö, ilma et samaaegsed õpingud, mis on teisejärgulised ja täiendavad, takistasid nende ajavahemike arvessevõtmist.

(vt punkt 54)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 6. november 1997, kohtuasi T‑101/96: Wolf vs. komisjon (punkt 71).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Pascual‑García vs. komisjon (punkt 66).