EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(kolmas koda)

13. juuni 2012

Kohtuasi F‑63/10

BL

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Endine ametnik – Sotsiaalkindlustus – Õnnetus – Personalieeskirjade artikli 73 rakendamise menetluse lõpetamine – Õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse eeskirjade uue redaktsiooni juurde kuuluva skaala ajaline kohaldamine – Menetluse kestus

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega Euroopa Komisjoni endine ametnik BL palub eelkõige tühistada 28. oktoobri 2009. aasta otsus, millega ametisse nimetav asutus lõpetas Euroopa Liidu ametnike personalieeskirjade (edaspidi „personalieeskirjad”) artikli 73 alusel algatatud menetluse ning määras tema füüsilise ja psüühilise puude (edaspidi „puue”) ulatuseks 6%.

Otsus: Tühistada 28. oktoobri 2009. aasta otsus. Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 2500 eurot. Jätta hagi ülejäänud osas rahuldamata. Jätta komisjoni kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja hageja kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Sotsiaalkindlustus – Õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustus – Töövõimetus – Hüvitis – Õigus maksmisele – Tingimused – Tervisliku seisundi stabiliseerumine

(Personalieeskirjad, artikkel 73; eeskirjad õnnetusjuhtumi- ja kutsehaiguskindlustuse kohta, artikli 19 lõige 3)

2.      Institutsioonide aktid – Ajaline kohaldamine – Liidu ametnike õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse eeskirjadele lisatud skaala – Kehtiva skaala kohaldamine tervisliku seisundi stabiliseerumise kuupäeval – Pärast seda kuupäeva kehtestatud uue skaala kohaldamine – Õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine

(Personalieeskirjad, artikkel 73; eeskirjad õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse kohta, artikkel 30)

1.      Personalieeskirjade artiklis 73 on sätestatud, et ametnik on „teenistusse asumise päevast alates” kindlustatud kutsehaiguse‑ ja tööõnnetuseriski vastu. Nimetatud sättes on ka ette nähtud, et kõnealuste riskide puhul „makstakse” ametnikule hüvitist.

Sellegipoolest, kuigi liidu seadusandja on kehtestanud kutsehaiguse‑ ja tööõnnetuseriski kindlustuse süsteemi, on institutsioonid personalieeskirjade artikli 73 lõike 1 alusel seadnud asjaomaste hüvitiste ja seega nende väljamakse saamise õigusele eeltingimuseks teatava arvu nõuete täitmise.

Nii võib ametnike õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse ühiseeskirjade artikli 19 lõike 3 kohaselt teha otsuse puude astme kohta alles pärast kindlustatud isiku tervisliku seisundi stabiliseerumist, kusjuures kindlustatud isiku seisund on stabiliseerunud, kui tema vigastused on kinnistunud nii, et need ei näi enam paranevat või kergenevat, ja ravi ei ole põhimõtteliselt enam näidustatud, välja arvatud vigastuse süvenemise ärahoidmiseks. Eeltoodu tähendab, et õigus personalieeskirjade artikli 73 lõike 2 punktis c ette nähtud hüvitisele püsiva osalise töövõimetuse korral tekib alles siis, kui tervislik seisund on stabiliseerunud. Samuti on kindlustatud isikul alles sellest kuupäevast õigus tema füüsilise ja psüühilise puude astme kindlaksmääramisele.

(vt punktid 46–49)

Viited:

Euroopa Kohus: 14. juuli 1981, kohtuasi C‑186/80: Suss vs. komisjon (punkt 15).

Esimese Astme Kohus: 21. mai 1996, kohtuasi T‑148/95: W vs. komisjon (punkt 36).

Avaliku Teenistuse Kohus: 17. veebruar 2011, kohtuasi F‑119/07: Strack vs. komisjon (punkt 88).

2.      Kuna liidu ametnike personalieeskirjade artikli 73 alusel algatatud menetluses on kindlustatud isiku olukord seoses tema õigusega puude astme kindlaksmääramisele täielikult välja kujunenud siis, kui tema tervislik seisund on stabiliseerunud, tuleb kindlustatud isiku suhtes kohaldada stabiliseerumise kuupäeval kehtivat puuete hindamistabelit.

Kui kohaldamisele kuuluva puuete raskusastme hindamistabeli väljaselgitamise puhul asjakohaseks kuupäevaks pidada kuupäeva, mil ametisse nimetav asutus tegi otsuse-eelnõu, millega fikseeris kindlustatud isiku puude astme ja sellele vastava ühekordse summa, nagu tuleneb uute liidu ametnike õnnetusjuhtumi‑ ja kutsehaiguskindlustuse ühiseeskirjade artiklist 30, võib see viia selleni, et isikute suhtes, kelle tervislik seisund stabiliseerus samal ajal, kohaldatakse erinevaid eeskirju vastavalt sellele, kui kiirelt administratsioon nende toimikuid läbi vaatas, kusjuures oleks ka omavoli oht.

Eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes järeldub, et eeskirjade artiklis 30 – niivõrd kui sellega on ette nähtud, et nendele eeskirjadele lisatud skaala on juhul, kui ei ole tehtud puude astet määravat ametisse nimetava asutuse otsuse-eelnõud, kohaldatav õnnetuse läbi elanud või kutsehaiguse all kannatavate kindlustatud isikute suhtes, kelle tervislik seisund stabiliseerus enne eeskirjade jõustumist 1. jaanuaril 2006 – on nende kindlustatud isikutega seoses silmas peetud olukordi, mis on täielikult välja kujunenud endistele kindlustuseeskirjadele lisatud puuete hindamistabeli kehtivusajal. Eeskirjade artikliga 30 on järelikult selles suhtes antud eeskirjade lisas olevale hindamistabelile tagasiulatuv jõud.

Kohaldades uutele eeskirjadele lisatud puuete hindamistabelit kindlustatud isikute suhtes, kes elasid läbi õnnetuse või said kutsehaiguse ja kelle tervislik seisund stabiliseerus enne uute eeskirjade jõustumist 1. jaanuaril 2006, kahjustati paratamatult nende kindlustatud isikute õiguspärast ootust. Nii tuleb uued eeskirjad tunnistada õigusvastaseks niivõrd, kui nendega on ette nähtud neile lisatud skaala kohaldamine õnnetuse läbi elanud või kutsehaiguse all kannatavate kindlustatud isikute suhtes, kelle tervislik seisund stabiliseerus enne uute eeskirjade jõustumist.

(vt punktid 50, 54, 56, 60 ja 62)

Viide:

Euroopa Liidu Üldkohus: 18. oktoober 2011, kohtuasi T‑439/09: Purvis vs. parlament (punktid 39 ja 40).