EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
21. märts 2019(*)
Liikmesriigi kohustuste rikkumine – Direktiiv 1999/31/EÜ – Artikli 14 punktid b ja c – Jäätmete ladestamine prügilasse – Olemasolevad prügilad – Rikkumine
Kohtuasjas C‑498/17,
mille ese on ELTL artikli 258 alusel 17. augustil 2017 esitatud liikmesriigi kohustuste rikkumise hagi,
Euroopa Komisjon, esindajad: G. Gattinara, F. Thiran ja E. Sanfrutos Cano,
hageja,
versus
Itaalia Vabariik, esindaja: G. Palmieri, keda abistas avvocato dello Stato G. Palatiello,
kostja,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president E. Regan (ettekandja), kohtunikud C. Lycourgos, E. Juhász, M. Ilešič ja I. Jarukaitis,
kohtujurist: Y. Bot,
kohtusekretär: ametnik R. Schiano,
arvestades kirjalikku menetlust ja 22. novembri 2018. aasta kohtuistungil esitatut,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Euroopa Komisjon palub oma hagiavalduses Euroopa Kohtul tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole kooskõlas nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta (ELT 1999, L 182, lk 1; ELT eriväljaanne 15/04, lk 228) artikli 7 punktiga g ja artikliga 13 võtnud kõiki vajalikke meetmeid niisuguste prügilate võimalikult kiireks sulgemiseks, mis ei ole vastavalt selle direktiivi artiklile 8 saanud tegevuse jätkamiseks luba, või kuna ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid tagamaks niisuguste prügilate vastavus selle direktiivi nõuetele, mis on saanud loa tegevust jätkata – arvestades selle direktiivi I lisa punktis 1 sätestatud tingimusi –, on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 1999/31 artikli 14 punktidest b ja c tulenevaid kohustusi seoses järgmiste prügilatega: Avigliano (Serre Le Brecce), Ferrandina (Venita), Genzano di Lucania (Matinella), Latronico (Torre), Lauria (Carpineto), Maratea (Montescuro), Moliterno (Tempa La Guarella), mõlemad Potenza (Montegrosso-Pallareta) prügilad, Rapolla (Albero in Piano), Roccanova (Serre), Sant’Angelo Le Fratte (Farisi), Campotosto (Reperduso), Capistrello (Trasolero), Francavilla (Valle Anzuca), L’Aquila (Ponte delle Grotte), Andria (D’Oria G.& C. Snc), Canosa (CO.BE.MA), Bisceglie (CO.GE.SER), Andria (F.lli Acquaviva), Trani (BAT-Igea Srl), Torviscosa (äriühing Caffaro); Atella (Cafaro), Corleto Perticara (Tempa Masone), Marsico Nuovo (Galaino), Matera (La Martella), Pescopagano (Domacchia), Rionero in Volture (Ventaruolo), Salandra (Piano del Governo), San Mauro Forte (Priati), Senise (Palomabara), Tito (Aia dei Monaci), Tito (Valle del Forno), Capestrano (Tirassegno), Castellalto (Colle Coccu), Castelvecchio Calvisio (Termine), Corfinio (Cannucce), Corfinio (Case querceto), Mosciano S. Angelo (Santa Assunta), S. Omero (Ficcadenti), Montecorvino Pugliano (Parapoti), San Bartolomeo in Galdo (Serra Pastore), Trivigano (varem Cava Zof), ja Torviscosa (La Valletta).
Õiguslik raamistik
2 Direktiivi 1999/31 artiklis 1 „Üldine eesmärk“ on sätestatud:
„1. [Nõukogu 15. juuli 1975. aasta] direktiivi 75/442/EMÜ [jäätmete kohta (EÜT 1975, L 194, lk 39; ELT eriväljaanne 15/01, lk 23)], eelkõige selle artiklite 3 ja 4 nõuete täitmist silmas pidades on käesoleva direktiivi eesmärk jäätmeid ja prügilaid käsitlevate rangete tehniliste ja käitamist reguleerivate nõuete abil ette näha meetmed, menetlused ja juhised, et vältida või võimaluste piires vähendada kogu prügila elutsükli jooksul jäätmete ladestamisest tuleneda võivat negatiivset mõju prügilat ümbritsevale keskkonnale, eelkõige pinnavee, põhjavee, pinnase reostust ja õhu saastamist, ning maailma keskkonnale üldiselt, sealhulgas kasvuhooneefekt, ja ka kõiki neist mõjudest tulenevaid ohtusid inimeste tervisele.
2. Prügilate tehniliste näitajate osas sisaldab käesolev direktiiv asjakohaseid tehnilisi nõudeid prügilatele, mille suhtes kohaldatakse [nõukogu 24. septembri 1996. aasta] direktiivi 96/61/EÜ [saastuse kompleksse vältimise ja kontrolli kohta (EÜT 1996, L 257, lk 26; ELT eriväljaanne 15/03, lk 80)], et esitada nimetatud direktiivi üldnõuded konkreetses vormis. Direktiivi 96/61/EÜ asjakohased nõuded loetakse täidetuks, kui käesoleva direktiivi nõuded on täidetud.“
3 Direktiivi 1999/31 artiklis 7 „Loa taotlemine“ on ette nähtud:
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilaloa taotlus sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:
[…]
g) sulgemis- ja järelhoolduskava;
[…]“.
4 Nimetatud direktiivi artiklis 8 „Loa tingimused“ on täpsustatud:
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et:
a) pädev asutus ei anna enne välja prügilaluba, kui ta on veendunud, et:
i) ilma et see piiraks artikli 3 lõigete 4 ja 5 kohaldamist, peab prügila projekt vastama kõikidele käesoleva direktiivi, sealhulgas lisade, asjakohastele nõuetele;
ii) prügila haldamise eest vastutab füüsiline isik, kes on tehniliselt pädev prügilat haldama; prügila käitajate ja personali kutsealane ja tehniline väljaõpe ja koolitamine on tagatud;
iii) prügila käitamisel rakendatakse vajalikke meetmeid õnnetuste vältimiseks ja nende tagajärgede piiramiseks;
iv) loataotleja on enne jäätmete ladestamistoimingute alustamist liikmesriikide määratud korras esitanud või peab esitama rahalise tagatise või muu sarnase tagatise, millega tagatakse, et täidetakse käesoleva direktiivi sätete kohaselt väljaantud loast tulenevad kohustused (sealhulgas järelhooldust käsitlevad sätted) ja järgitakse artiklis 13 nõutud sulgemiskorda. Seda tagatist või samaväärset tagatist hoitakse nii kaua, kui see on vajalik prügila kasutamise ja järelhoolduse ajal artikli 13 punkti d kohaselt. Liikmesriigid võivad omal valikul teatavaks teha, et seda punkti ei kohaldata püsijäätmeprügilate suhtes;
b) prügila projekt on kooskõlas direktiivi 75/442/EMÜ artiklis 7 nimetatud asjakohase jäätmekavaga või -kavadega;
c) enne kõrvaldamistoimingute alustamist kontrollib pädev asutus prügilat, et kindlaks teha, kas see vastab asjakohastele loatingimustele. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust.“
5 Direktiivi 1999/31 artiklis 13 „Sulgemine ja järelhooldus“ on sätestatud:
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et vajaduse korral loa kohaselt:
a) alustatakse prügila või selle osa sulgemist,
i) kui loas nimetatud asjakohased tingimused on täidetud,
[või]
ii) pädeva asutuse loal käitaja taotlusel
või
iii) pädeva asutuse põhjendatud otsusega;
b) võib prügila või selle osa lugeda lõplikult suletuks, kui pädev asutus on teinud lõpliku kohapealse kontrolli, hinnanud kõiki käitaja esitatud aruandeid ja andnud käitajale loa prügila sulgeda. See ei vähenda mingil määral käitaja vastutust;
[…]“.
6 Direktiivi artikkel 14 „Olemasolevad prügilad“ on sõnastatud järgmiselt:
„Liikmesriigid võtavad meetmeid, millega tagatakse, et prügilad, millele on antud luba või mis tegutsevad käesoleva direktiivi ülevõtmise ajal, ei või tegutsemist jätkata, kui allpool esitatud meetmed ei ole võimalikult kiiresti ja hiljemalt kaheksa aasta möödumisel artikli 18 lõikega 1 ette nähtud kuupäevast rakendatud:
a) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikes 1 sätestatud kuupäeva prügila käitaja koostab ja esitab pädevatele asutustele kinnitamiseks prügila vastavusse viimise kava, milles on artiklis 8 loetletud andmed, ja kõik parandusmeetmed, mida käitaja peab vajalikuks, et täita käesoleva direktiivi nõudeid, välja arvatud I lisa punkti 1 nõuded;
b) prügila vastavusse viimise kava esitamise järel teevad pädevad asutused lõpliku otsuse, kas käitamist võib nimetatud kava ja käesoleva direktiivi alusel jätkata. Liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et artikli 7 punkti g ja artikli 13 kohaselt sulgeda nii kiiresti kui võimalik prügilad, millele ei ole antud artikli 8 kohaselt luba tegevust jätkata;
c) heakskiidetud prügila vastavusse viimise kava alusel kinnitavad pädevad asutused vajalikud tööd ja kehtestavad kava täitmiseks vajalikku üleminekuaja. Kõik olemasolevad prügilad peavad vastama käesoleva direktiivi nõuetele, välja arvatud I lisa [punkti 1] nõuded, kaheksa aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ette nähtud kuupäeva;
d) i) ühe aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artikleid 4, 5 ja 11 ning II lisa ohtlike jäätmete prügilate suhtes;
ii) kolme aasta jooksul pärast artikli 18 lõikega 1 ettenähtud kuupäeva kohaldatakse artiklit 6 ohtlike jäätmete prügilate suhtes.“
7 Direktiivi artikli 18 „Ülevõtmine“ lõikes 1 on sätestatud:
„Liikmesriigid jõustavad käesoleva direktiivi täitmiseks vajalikud õigusnormid hiljemalt kahe aasta möödumisel direktiivi jõustumisest. Liikmesriigid teavitavad sellest viivitamata komisjoni.
[…]“.
8 Direktiiv 1999/31 jõustus artiklis 19 sätestatu kohaselt 16. juulil 1999.
Kohtueelne menetlus
9 Pärast kirjavahetust Itaalia ametivõimudega saatis komisjon 28. veebruaril 2012 Itaalia Vabariigile ELTL 258 alusel ametliku kirja, milles ta viitas selle riigi 102-le prügilale, mis tegutsevad direktiivi 1999/31 artiklit 14 rikkudes.
10 Itaalia ametivõimud osutasid oma 11. mai ja 8. juuni 2012. aasta kirjas 46 olemasolevale prügilale artikli 14 tähenduses.
11 Komisjon saatis 22. novembril 2012 põhjendatud arvamuse, millele Itaalia Vabariik vastas 24. jaanuaril 2013, 3. märtsil ja 4. juulil 2014.
12 Võttes arvesse teatud ebatäpsusi, mis esinesid Itaalia ametivõimude vastustes, ja pärast 2. detsembri 2014. aasta kohtuotsuse komisjon vs. Itaalia (C‑196/13, EU:C:2014:2407) vastuvõtmist, milles Euroopa Kohus tuvastas, et Itaalia Vabariik on teatavate olemasolevate prügilatega seoses rikkunud ELTL artikli 260 lõikest 1 tulenevaid kohustusi, saatis komisjon 19. juunil 2015 täiendava põhjendatud arvamuse, milles täpsustas, mille poolest erinevad käesolevas kohtuasjas kõne all olev rikkumismenetlus ja see, mis oli aluseks mainitud kohtuotsusele. Komisjon märkis selles, et mainitud kohtuasi käsitles pädevate asutuste kohustust võtta iga kõne all oleva prügila kohta vastu otsus, mille ese on vastavalt direktiivi 1999/31 artiklile 14 kas loa andmine prügilate tegevuse jätkamiseks või nende sulgemine. Ta täpsustas, et käesolevas kohtuasjas kõnealune menetlus käsitleb seevastu üksnes nn lõpetamiskohustusi, st kohustusi rakendada meetmeid, mille puudutatud liikmesriik on juba vastu võtnud ja mille ese on olenevalt prügilast, kas prügilale antud luba tegevuse jätkamiseks või selle sulgemine. Komisjoni sõnul seisnevad need lõpetamiskohustused seega olenevalt prügilast kas selle sulgemiseks vajalike meetmete võtmises vastavalt kõnealuse direktiivi artikli 14 punkti b teisele lausele või vajalike meetmete võtmises, et viia prügilad, mis on saanud artikli 14 punkti c alusel loa tegevuse jätkamiseks, direktiivi nõuetega kooskõlla.
13 Pärast täiendava põhjendatud arvamuse esitamist andis komisjon Itaalia Vabariigile sellele vastamiseks aega 19. oktoobrini 2015; Itaalia Vabariik tegi seda 20. oktoobri 2015. aasta, 9. septembri 2016. aasta, 13. jaanuari ja 12. aprilli 2017. aasta kirjas.
14 Itaalia Vabariik esitas oma 9. septembri 2016. aasta vastuses täieliku nimekirja olemasolevatest prügilatest, mis olid jagatud maakondade järgi, ja nimetas neli muud olemasolevat prügilat, mis ei ole käesoleva kohtumenetluse esemeks, sest neid ei olnud nimetatud ametlikus kirjas.
15 Silmas pidades Itaalia Vabariigi 13. jaanuari ja 12. aprilli 2017. aasta vastust täiendavale põhjendatud arvamusele, märkis komisjon, et kuus prügilat on direktiiviga 1999/31 kooskõlla viidud.
16 Kuna komisjon leidis, et 44 prügilat ei ole jätkuvalt direktiiviga 1999/31 kooskõlas, esitas ta käesoleva hagi.
Hagi
Poolte argumendid
17 Komisjon tuletas meelde, et direktiivi 1999/31 artikli 14 kohaselt on liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, et olemasolevad prügilad, st need, millele on antud luba või mis tegutsesid enne 16. juulit 2001, võivad pärast 16. juulit 2009 tegutsemist jätkata üksnes siis, kui direktiivi artikli 14 punktides b ja c esitatud meetmed on võimalikult kiiresti rakendatud. See artikkel kehtestas niisiis üleminekukorra, mille eesmärk oli tagada, et olemasolevad prügilad viiakse kiiresti mainitud direktiivi nõuetega kooskõlla.
18 Komisjon täpsustab, et käesolev rikkumismenetlus puudutab üksnes lõpetamiskohustusi, mille ese on olemasolevate prügilate sulgemiseks vajalike meetmete võtmine hiljemalt 16. juuliks 2009 vastavalt direktiivi 1999/31 artikli 14 punkti b teisele lausele või vajalike meetmete võtmine, et viia olemasolevad prügilad, mis on saanud artikli 14 punkti c alusel loa tegevuse jätkamiseks, direktiivi nõuetega kooskõlla.
19 Esiteks tuleb komisjoni sõnul märkida olemasolevate prügilate kohta, mis ei ole direktiivi 1999/31 artikli 14 punkti b teise lause kohaselt saanud luba tegevuse jätkamiseks, et Itaalia Vabariik oleks pidanud nende sulgemiseks võtma vajalikud meetmed võimalikult kiiresti ja hiljemalt 16. juuliks 2009 vastavalt direktiivi artikli 7 punktile g ja artiklile 13.
20 Teiseks on nende olemasolevate prügilate kohta, mis on saanud loa tegevuse jätkamiseks, direktiivi artikli 14 punktis c ette nähtud, et kui vastavusse viimise kava on heaks kiidetud ja seega on antud luba tegevust jätkata, peavad pädevad asutused tagama, et kõik need prügilad vastaksid selle direktiivi nõuetele hiljemalt 16. juulil 2009.
21 Komisjon märgib siinkohal, et Itaalia ametivõimude võetud meetmed on teataval määral ebaselged, sest kõigepealt otsustasid need asutused võtta vastu vastavusse viimise kava ja seega lubada asjaomase prügila tegevuse jätkamist, enne kui nad seejärel otsustasid prügila sulgeda. Mõistet „vastavusse viimine“ kasutati isegi nende prügilatega seoses, mille kohta oli tehtud sulgemisotsus. Käesoleva hagi esemeks olevast 44 prügilast 22 puhul ei ole seega võimalik üheselt määratleda, kas tegemist on sulgemise või tegevuse jätkamisega.
22 Kõigil neil juhtudel, s.t 44 kõne all oleva prügila puhul on komisjoni hinnangul jäetud kas tegemata 19. oktoobriks 2015 – mis on täiendavas põhjendatud arvamuses kindlaks määratud tähtaeg – vajalikud tööd niisuguste prügilate direktiiviga 1999/31 kooskõlla viimiseks, mille tegevus pidi jätkuma, või on jäetud võtmata vajalikud meetmed nende prügilate sulgemiseks, mille käitamisluba ei ole uuendatud; see on vastuolus direktiivi artikli 14 punktidega b ja c.
23 Itaalia Vabariik vaidleb komisjoni argumentidele vastu. Direktiivi artikli 14 punktidest b ja c tuleneva kohustuse väidetava rikkumise kohta – mis seisneb olemasolevate prügilate nõuetega kooskõlla viimise või sulgemise kohta lõpliku otsuse vastu võtmata jätmises ning Itaalia ametivõimude võetud meetmete ebaselguses – märgib Itaalia Vabariik esiteks, et pädevad ametiasutused võtsid vastu lõpliku otsuse, mis näeb ette 22 prügilast 18 sulgemise, samas kui nelja ülejäänud prügila kohta, mis asuvad Puglia maakonnas, tegid nad lõpliku otsuse, milles otsustati, et need prügilad tuleb sama direktiivi sätetega kooskõlla viia, ja teiseks väidab ta, et ülejäänud 22 prügila puhul, mida komisjon nimetas, ei vaidlusta komisjon pädevate ametivõimude vastu võetud lõplikke sulgemismeetmete kehtivust, vaid üksnes seda, et on rikutud kohustust lõpetada sulgemiseks vajalikud tööd enne kindlaks määratud tähtaja, 16. juuli 2009 möödumist.
24 Mitmel juhul otsustasid pädevad asutused esmalt, et prügila tuleb vastavusse viia ning lubasid selle tegevust jätkata, enne kui nad seejärel otsustasid prügila lõplikult sulgeda, sest ette nähtud tähtaja jooksul oli prügila jäetud vastavusse viimata või oli tegevus lakanud. Asjaomase prügila lõplik sulgemine oleks sellisel juhul toimunud ühes ainsas õigusaktis – milles oli heaks kiidetud nii vastavusse viimise kui ka sulgemise kava – ette nähtud sätteid rakendades, ja see selgitab Itaalia ametivõimude viidatud otsuste väidetavat ebaselgust; see ebaselgus on samas üksnes formaalne.
Euroopa Kohtu hinnang
25 Direktiivi 1999/31 artikli 14 kohaselt olid liikmesriigid kohustatud võtma meetmeid, et prügilad, millele oli antud luba või mis tegutsesid juba selle direktiivi ülevõtmise ajal, st kõige hiljem 16. juulil 2001, saaksid tegutsemist jätkata üksnes siis, kui kõik selles artiklis nimetatud meetmed on võimalikult kiiresti rakendatud, kuid kõige hiljem 16. juulil 2009.
26 Euroopa Kohtu praktikast nähtub, et artiklis 14 on kehtestatud erandlik üleminekukord, et viia need prügilad kooskõlla uute keskkonnanõuetega (25. veebruari 2016. aasta kohtuotsus komisjon vs. Hispaania, C‑454/14, ei avaldata, EU:C:2016:117, punkt 36 ja seal viidatud kohtupraktika).
27 Eelkõige on direktiivi 1999/31 artikli 14 punktis b nõutud, et esiteks teeb pädev asutus lõpliku otsuse, kas käitamist võib nimetatud kava ja käesoleva direktiivi alusel jätkata, ja teiseks, et liikmesriigid võtavad vajalikke meetmeid, et sulgeda nii kiiresti kui võimalik prügilad, millele ei ole antud artikli 8 kohaselt luba tegevust jätkata.
28 Direktiivi 1999/31 artikli 14 punktis c on sisuliselt ette nähtud, et heakskiidetud prügila vastavusse viimise kava alusel kinnitab pädev asutus vajalikud tööd ja kehtestab kava täitmiseks vajaliku üleminekuaja, kusjuures kõik olemasolevad prügilad peavad vastama selle direktiivi nõuetele enne 16. juulit 2009.
29 Kõnealuse direktiivi alusel kohustuste rikkumise tuvastamiseks tuleb väljakujunenud kohtupraktika kohaselt hinnata rikkumise esinemist põhjendatud arvamuses määratud tähtaja lõppemisel liikmesriigis valitsenud olukorra põhjal ja hiljem toimunud muutusi ei saa Euroopa Kohus arvesse võtta (18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Rumeenia, C‑301/17, ei avaldata, EU:C:2018:846, punkt 42 ja seal viidatud kohtupraktika).
30 Käesolevas kohtuasjas on asjakohane kuupäev see, mis määrati kindlaks täiendavas põhjendatud arvamuses, st 19. oktoober 2015.
31 Itaalia Vabariik on tõepoolest võtnud meetmeid kas selleks, et sulgeda prügilaid, mis ei ole saanud luba tegevuse jätkamiseks, või vajalike tööde tegemiseks vastavalt pädevate asutuste poolt heakskiidetud prügilate vastavusse viimise kavadele.
32 Poolte vahel ei ole siiski vaidlust selles, et esiteks ei olnud Avigliano (Serre Le Brecce), Ferrandina (Venita), Genzano di Lucania (Matinella), Latronico (Torre), Lauria (Carpineto), Maratea (Montescuro), Moliterno (Tempa La Guarella), Potenza (Montegrosso-Pallareta), Rapolla (Albero in Piano), Sant’Angelo Le Fratte (Farisi), Capistrello (Trasolero), Francavilla (Valle Anzuca), L’Aquila (Ponte delle Grotte), Canosa (CO.BE.MA), Torviscosa (äriühing Caffaro); Corleto Perticara (Tempa Masone), Marsico Nuovo (Galaino), Matera (La Martella), Rionero in Volture (Ventaruolo), Salandra (Piano del Governo), Senise (Palomabara), Tito (Aia dei Monaci), Capestrano (Tirassegno), Castellalto (Colle Coccu), Castelvecchio Calvisio (Termine), Corfinio (Cannucce), Corfinio (Case querceto), Mosciano S. Angelo (Santa Assunta), S. Omero (Ficcadenti), Montecorvino Pugliano (Parapoti) ja Torviscosa (La Valletta) prügilad vastavalt direktiivile 1999/31 19. oktoobril 2015 suletud ega neid ei ole jätkuvalt viidud direktiiviga kooskõlla käesoleva hagi esitamise kuupäevaks.
33 Teiseks on pooled kohtuistungil kinnitanud Andria (D’Oria G. & C.), Bisceglie (CO.GE.SER), Andria (F.lli Acquaviva), Trani (BAT-Igea), Atella (Cafaro), Pescopagano (Domacchia) ja Tito (Valle del Forno) prügilate kohta, et nende direktiiviga kooskõlla viimise tööd lõpetati aastatel 2017 ja 2018, seega pärast 19. oktoobrit 2015.
34 Kolmandaks väitis Itaalia Vabariik Potenza (Montegrosso-Pallareta), Roccanova (Serre), Campotosto (Reperduso), San Mauro Forte (Priati), San Bartolomeo in Galdo (Serra Pastore) ja Trivigano (varem Cava Zof) prügilate kohta kohtuistungil, et need prügilad on direktiivi 1999/31 nõuetega kooskõlla viidud. Samas isegi eeldades, et komisjonil oli võimalik tutvuda kohtuistungile eelneval päeval Itaalia Vabariigi esitatud dokumentidega, mille eesmärk oli tõendada, et need prügilad on tõepoolest direktiiviga kooskõlla viidud – millele komisjon on pealegi vastu vaielnud –, tuleb märkida, et vaidlust ei ole selles, et isegi kui see tõendamist leiaks, toimus kooskõlla viimine alles pärast 19. oktoobrit 2015.
35 Viimaks tuleb Itaalia Vabariigi argumentide kohta, millega ta selgitas direktiivis 1999/31 ette nähtud kohustuste täitmata jätmist, märkida, et Euroopa Kohtu väljakujunenud praktika kohaselt ei saa liikmesriik tugineda oma riigi õiguskorrast lähtuvatele asjaoludele, et õigustada liidu õigusnormidest tulenevate kohustuste ja tähtaegade järgimata jätmist (18. oktoobri 2018. aasta kohtuotsus komisjon vs. Rumeenia, C‑301/17, ei avaldata, EU:C:2018:846, punkt 45 ja seal viidatud kohtupraktika).
36 Seega tuleb asuda seisukohale, et komisjoni hagi on põhjendatud.
37 Kõigist eeltoodud kaalutlustest lähtudes tuleb tuvastada, et kuna Itaalia Vabariik ei ole kooskõlas direktiivi 1999/31 artikli 7 punktiga g ja artikliga 13 võtnud kõiki vajalikke meetmeid niisuguste prügilate võimalikult kiireks sulgemiseks, mis ei ole vastavalt selle direktiivi artiklile 8 saanud tegevuse jätkamiseks luba, või kuna ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid tagamaks niisuguste prügilate vastavus selle direktiivi nõuetele, mis on saanud tegutsemise jätkamiseks loa – arvestades selle direktiivi I lisa punktis 1 sätestatud tingimusi –, on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 1999/31 artikli 14 punktidest b ja c tulenevaid kohustusi seoses järgmiste prügilatega: Avigliano (Serre Le Brecce), Ferrandina (Venita), Genzano di Lucania (Matinella), Latronico (Torre), Lauria (Carpineto), Maratea (Montescuro), Moliterno (Tempa La Guarella), mõlemad Potenza (Montegrosso-Pallareta) prügilad, Rapolla (Albero in Piano), Roccanova (Serre), Sant’Angelo Le Fratte (Farisi), Campotosto (Reperduso), Capistrello (Trasolero), Francavilla (Valle Anzuca), L’Aquila (Ponte delle Grotte), Andria (D’Oria G.& C. s.n.c), Canosa (CO.BE.MA), Bisceglie (CO.GE.SER), Andria (F.lli Acquaviva), Trani (BAT-Igea s.r.l.), Torviscosa (äriühing Caffaro); Atella (Cafaro), Corleto Perticara (Tempa Masone), Marsico Nuovo (Galaino), Matera (La Martella), Pescopagano (Domacchia), Rionero in Volture (Ventaruolo), Salandra (Piano del Governo), San Mauro Forte (Priati), Senise (Palomabara), Tito (Aia dei Monaci), Tito (Valle del Forno), Capestrano (Tirassegno), Castellalto (Colle Coccu), Castelvecchio Calvisio (Termine), Corfinio (Cannucce), Corfinio (Case querceto), Mosciano S. Angelo (Santa Assunta), S. Omero (Ficcadenti), Montecorvino Pugliano (Parapoti), San Bartolomeo in Galdo (Serra Pastore), Trivigano (varem Cava Zof), ja Torviscosa (La Valletta).
Kohtukulud
38 Euroopa Kohtu kodukorra artikli 138 lõike 1 alusel on kohtuvaidluse kaotanud pool kohustatud hüvitama kohtukulud, kui vastaspool on seda nõudnud. Kuna komisjon on kohtukulude hüvitamist nõudnud ja Itaalia Vabariik on kohtuvaidluse kaotanud, tuleb kohtukulud temalt välja mõista.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
1. Kuna Itaalia Vabariik ei ole kooskõlas nõukogu 26. aprilli 1999. aasta direktiivi 1999/31/EÜ prügilate kohta artikli 7 punktiga g ja artikliga 13 võtnud kõiki vajalikke meetmeid niisuguste prügilate võimalikult kiireks sulgemiseks, mis ei ole vastavalt selle direktiivi artiklile 8 saanud tegevuse jätkamiseks luba, või kuna ta ei ole võtnud kõiki vajalikke meetmeid tagamaks niisuguste prügilate vastavus selle direktiivi nõuetele, mis on saanud tegevuse jätkamiseks loa – arvestades selle direktiivi I lisa punktis 1 sätestatud tingimusi –, on Itaalia Vabariik rikkunud direktiivi 1999/31 artikli 14 punktidest b ja c tulenevaid kohustusi seoses järgmiste prügilatega: Avigliano (Serre Le Brecce), Ferrandina (Venita), Genzano di Lucania (Matinella), Latronico (Torre), Lauria (Carpineto), Maratea (Montescuro), Moliterno (Tempa La Guarella), mõlemad Potenza (Montegrosso-Pallareta) prügilad, Rapolla (Albero in Piano), Roccanova (Serre), Sant’Angelo Le Fratte (Farisi), Campotosto (Reperduso), Capistrello (Trasolero), Francavilla (Valle Anzuca), L’Aquila (Ponte delle Grotte), Andria (D’Oria G.& C. Snc), Canosa (CO.BE.MA), Bisceglie (CO.GE.SER), Andria (F.lli Acquaviva), Trani (BAT-Igea Srl), Torviscosa (äriühing Caffaro); Atella (Cafaro), Corleto Perticara (Tempa Masone), Marsico Nuovo (Galaino), Matera (La Martella), Pescopagano (Domacchia), Rionero in Volture (Ventaruolo), Salandra (Piano del Governo), San Mauro Forte (Priati), Senise (Palomabara), Tito (Aia dei Monaci), Tito (Valle del Forno), Capestrano (Tirassegno), Castellalto (Colle Coccu), Castelvecchio Calvisio (Termine), Corfinio (Cannucce), Corfinio (Case querceto), Mosciano S. Angelo (Santa Assunta), S. Omero (Ficcadenti), Montecorvino Pugliano (Parapoti), San Bartolomeo in Galdo (Serra Pastore), Trivigano (varem Cava Zof), ja Torviscosa (La Valletta).
2. Mõista kohtukulud välja Itaalia Vabariigilt.
Allkirjad