EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(kolmas koda)

25. juuni 2014

Kohtuasi F‑47/08 DEP

Willy Buschak

versus

Euroopa Elu‑ ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound)

Avalik teenistus – Menetlus – Kohtukulude kindlaksmääramine – Vastuvõetavus – Taotluse õiguslik alus – Kodukorra artikkel 92 – Taotluse tõlgendamine – Hilinemine – Tõlkekulud

Ese:      Kodukorra artikli 92 alusel esitatud taotlus hüvitatavate kulude kindlaksmääramiseks, mille Euroopa Elu‑ ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound või edaspidi „fond”) esitas Avaliku Teenistuse Kohtule pärast kohtumäärust Buschak vs. Eurofound (F‑47/08, EU:F:2010:20).

Otsus:      Määrata kohtukulude kogusummaks, mille W. Buschak peab Euroopa Elu‑ ja Töötingimuste Parandamise Fondile kohtuasjas F‑47/08: Buschak vs. Eurofound hüvitatavate kuludena hüvitama, 9250 eurot.

Kokkuvõte

1.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramise taotlus – Esitamise tähtaeg – Kohustus esitada kindlaksmääramise taotlus mõistliku aja jooksul

2.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud – Mõiste – Kohtueelse menetluse kulud – Välistamine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

3.      Kohtumenetlus – Kohtukulud – Kindlaksmääramine – Hüvitamisele kuuluvad kulud –Menetluse jaoks objektiivselt vältimatuks peetavate töötundide koguarvu alusel hindamine

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikli 91 punkt b)

4.      Kohtumenetlus – Keeltekasutuse kord – Kohtumenetluse keele valik

(Üldkohtu kodukord, artikkel 35)

1.      Taotlus kohtukulude kindlaksmääramiseks tuleb esitada mõistliku aja jooksul, mille möödumisel on poolel, kellelt kohtukulud välja mõisteti, õigus asuda seisukohale, et võlausaldajast pool on oma õigusest loobunud. Lisaks tuleb tähtaja mõistlikkust hinnata konkreetse kohtuasja asjaolude alusel ning eelkõige lähtuvalt vaidluse olulisusest asjaomase isiku jaoks, kohtuasja keerukusest ning poolte käitumisest.

(vt punkt 18)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtumäärus Dietz vs. komisjon, 126/76 DEP, EU:C:1979:158, punkt 1; kohtuotsus Arango Jaramillo jt vs. EIP, C‑334/12 RX-II, EU:C:2013:134 (uuesti läbivaatamine), punktid 28 ja 33.

Esimese Astme Kohus: kohtumäärus Air France vs. komisjon, T‑2/93 DEP, EU:T:1995:45, punktid 10 jj.

2.      Teenistuja advokaadi teenuste eest kohtueelses menetluses makstav tasu ei kuulu hüvitatavate kulude hulka.

Hüvitatavateks kuludeks ei ole ka tasu, mis administratsioon on maksnud oma advokaadi teenuste eest enne hagi esitamist. Sarnaselt teenistuja poolt oma advokaadile kohtueelses menetluses osalemise eest makstavale tasule ei saa kõnealust tasu pidada Avaliku Teenistuse Kohtu menetlusega seotud kuludeks, mis on Avaliku Teenistuse Kohtu artikli 91 punkti b kohaselt ainsad hüvitatavad kulud. Igal menetluspoolel peab olema võimalik oma nõudeid esitada tingimustel, mis ei pane teda menetluse lõppedes vastaspoolega võrreldes selgelt halvemasse olukorda. Niisugune olukord tekiks juhul, kui teenistuja peab hagi rahuldamata jätmise korral arvestama sellega, et tal tuleb kanda kohtueelses menetluses administratsiooni esindanud advokaadi kulud, samas kui hagi rahuldamise korral ei hüvitata talle tasu, mis ta samas menetlusstaadiumis osutatud teenuste eest maksis. Lisaks võib väljavaade, et asjakohasel juhul tuleb hüvitada kohtueelses menetluses osutatud teenustega seotud kulud suures summas, takistada juurdepääsu kohtule ja oluliselt riivata õigust tõhusale kohtulikule kaitsele.

(vt punktid 33 ja 34)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärused Altmann jt vs. komisjon, T‑177/94 DEP, T‑377/94 DEP et T‑99/95 DEP, EU:T:1998:139, punkt 18; kohtuotsus Nardone vs. komisjon, T‑57/99, EU:T:2008:555, punkt 139.

3.      Kulude hüvitamist taotleva poole esitatud kuluarvestus ei ole kohtule siduv, vaid kohtu ülesanne on võtta arvesse üksnes nende töötundide koguarv, mis näivad objektiivselt olevat menetluse jaoks vältimatud. Samas väljend „juhiste saamine ja projektide koostamine”, mida on hagi esitamise järgselt esindaja osutatud teenuste üksikasjalikus kirjelduses mitu korda kasutatud, on vaid üldiselt sõnastatud, mille tõttu peab Avaliku Teenistuse Kohus seda, kas nimetatud teenused on objektiivselt vältimatud, hindama ilmtingimata kitsalt. Sama kehtib kohtukulude kindlaksmääramise taotluses toodud andmete kohta, mille kohaselt tuli esindajal „koostada vajalikud märkused” ja „anda igasugust üldist nõu”.

Peale selle, juhul kui ühe poole esindaja on seda poolt vaidlusele eelnenud ja sellega seotud menetluste või toimingute käigus juba abistanud, tuleb arvesse võtta asjaolu, et kõnealusel esindajal on olemas teadmised vaidluse oluliste üksikasjade kohta, mis lihtsustavad tema tööd ja vähendavad kohtumenetluse ettevalmistamise jaoks vajalikku aega.

(vt punktid 38, 40 ja 42)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärused Le Levant 015 jt vs. komisjon, T‑34/02 DEP, EU:T:2010:559, punkt 43; ja Marcuccio vs. komisjon, T‑126/11 P, EU:T:2014:171, punkt 38.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärused Schönberger vs. parlament, F‑7/08 DEP, EU:F:2010:32, punkt 29; ja Missir Mamachi di Lusignano vs. komisjon, F‑50/09 DEP, EU:F:2012:147, punkt 21.

4.      ELTL artikli 257 kuuenda lõigu, Euroopa Kohtu põhikirja artikli 64 ja põhikirja I lisa artikli 7 lõike 2 kohaselt kohaldatakse Avaliku Teenistuse Kohtus Üldkohtu kodukorras keeltekasutuse korda reguleerivaid sätteid. Üldkohtu kodukorra artikli 35 lõigetest 1–3 aga nähtub, et kohtumenetluse keele valimise õigus on hagejal. Nende sätete eesmärk on eelkõige kaitsta selle poole seisundit, kes soovib vaidlustada liidu institutsiooni vastu võetud haldusakti õiguspärasuse, olenemata sellest, millist keelt kõnealune institutsioon selleks kasutas.

Lisaks on ELTL artikli 20 lõike 2 punkti d ja Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 41 lõike 4 kohaselt igal isikul õigus pöörduda liidu institutsioonide, organite ja asutuste poole ühes aluslepingute keeltest ning saada vastus samas keeles. Kuigi need sätted ei reguleeri keeltekasutust nimetatud institutsioonides, asutustes ja organites ning nende sätete kohaldamine töösuhetes Euroopa avaliku teenistuses ei ole ilmne, tuleb märkida, et isik, kes ei ole enam institutsiooni teenistuja, kui ta esitab põhimenetluses lahendatava hagi, teeb avalikuks oma vaidluse institutsiooniga. Seega valis see isik Avaliku Teenistuse Kohtus kohtumenetluse keele oma endise institutsiooni töökeelest sõltumata ning viimasel tuli sellele valikule vastavaid kohandusi teha, kuid ta ei saa nende kulude hüvitamist lõppkokkuvõttes teisele poolele panna.

(vt punktid 44, 46 ja 48)

Viited:

Esimese Astme Kohus: kohtumäärus BP Chemicals vs. komisjon, T‑11/95, EU:T:1996:91, punkt 9.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtumäärus BI vs. Cedefop, F‑31/11, EU:F:2012:28, punkt 18.