EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

22. jaanuar 2015

Liidetud kohtuasjad F‑1/14 ja F‑48/14

Danuta Kakol

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Konkurss – Avalik konkurss EPSO/AD/177/10 – Konkursile lubamise tingimused – Konkursile mittelubamine – Põhjenduse puudumine – Varasemale sarnasele konkursile lubamine – Eriomase põhjenduse esitamise kohustus – Tühistamishagi – Kahju hüvitamise hagi

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagid, milles D. Kakol palub esiteks tühistada avaliku konkursi EPSO/AD/177/10 komisjoni 3. oktoobri 2013. aasta otsus mitte lubada tal osaleda hindamiskeskuse katsetel ja teiseks kohustada Euroopa Komisjoni hüvitama mittevaralise kahju, mis tema hinnangul on talle tekitatud.

Otsus:      Kustutada kohtuasi F‑1/14 Avaliku Teenistuse Kohtu registrist. Tühistada konkursi EPSO/AD/177/10 komisjoni 14. veebruari 2014. aasta otsus mitte lubada D. Kakolil osaleda konkursil EPSO/AD/177/10. Jätta hagi kohtuasjas F‑48/14 ülejäänud osas rahuldamata. Kohtuasjas F‑1/14 mõista D. Kakoli kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt ja jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda. Kohtuasjas F‑48/14 mõista D. Kakoli kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt ja jätta Euroopa Komisjoni kohtukulud tema enda kanda.

Kokkuvõte

Ametnikud – Konkurss – Konkurss kvalifikatsiooni ja katsete põhjal – Katsetele mittelubamine – Põhjendamiskohustus – Ulatus – Sama kandidaadi erinev hindamine sarnastel ja üksteisele järgnevatel konkurssidel – Lubatavus – Tingimus – Eriomase põhjenduse vajalikkus

(Personalieeskirjad, artikkel 25 ja III lisa artikkel 5)

Iga personalieeskirjade alusel tehtud üksikotsuse põhjendamise kohustuse eesmärk on esiteks anda asjaomasele isikule teavet selle kohta, kas otsus on põhjendatud, ja teiseks võimaldada teostada selle otsuse kohtulikku kontrolli. Konkreetselt konkursile mittelubamise otsuste puhul nõuab liidu kohus nimelt, et konkursikomisjon näitaks täpselt ära, millised on need konkursiteate tingimused, mis ei olnud komisjoni arvates täidetud.

Sellega seoses, kui konkursile lubamise tingimused on üksteisele järgnevates konkursiteadetes sõnastatud identselt või sarnaselt, võib kandidaadile tema kvalifikatsiooni või töökogemuse põhjal antud hinnang olla võrreldes varasemate konkurssidega vähem soodne üksnes juhul, kui niisugust erinevat hinnangut on otsuse põhjendustes selgelt põhjendatud, ehkki selline põhjendamiskohustus kehtib vaid juhul, kui asjaomane isik on juhtinud konkursikomisjoni tähelepanu asjaolule, et teda on varem sarnasele konkursile lubatud. Konkursikomisjoni kohustus põhjendada, miks tema hinnang on varasema konkursikomisjoni hinnangust erinev, ei piirdu üksnes oma otsuse, millega kandidaati ei lubatud asjaomase konkursi katsetel osaleda, põhjendamise kohustusega, vaid ta peab selgitama, mis põhjustel erineb tema hinnang kandidaadi diplomite asjakohasusele varasema konkursikomisjoni hinnangust. Konkursile mittelubamise otsusega, milles konkursikomisjon põhjendab üksnes oma otsust mitte lubada kandidaadil konkursil osaleda, ilma et ta konkreetselt ja selgelt põhjendaks, miks tema hinnang kandidaadi kvalifikatsioonile ja diplomitele nende täidetavate tööülesannete alusel, mis konkursiteates on ette nähtud, erineb varasema sarnase konkursi komisjoni hinnangust, rikutakse seega piisava põhjenduse puudumise tõttu menetlusnorme, mis võib kaasa tuua selle otsuse tühistamise.

Peale selle, et teha kindlaks, kas need kaks konkurssi on sarnased, tuleb mõlema konkursi konkursile lubamise tingimusi ja tööülesannete kirjeldust koos hinnata. Siinjuures tulenevad konkursi eesmärgid selliste tööülesannete kirjeldusest, mida konkursi edukalt läbinud isikud täitma hakkavad, mitte aga kodakondsuse nõudest, millele need isikud peavad vastama. Konkursil osalevatele kandidaatidele kehtestatud kodakondsuse nõue ei ole iseenesest konkursi eesmärk. See on vaid üks kandidaatide diplomite asjakohasusele lisanduv tegur, mis ei mõjuta kuidagi nende diplomite hindamist.

(vt punktid 45, 48, 53, 54, 56, 70, 77 ja 78)

Viited:

Euroopa Kohus: kohtuotsused Kobor vs. komisjon, 112/78, EU:C:1979:107, punktid 11 ja 12; De Santis vs. kontrollikoda, 108/84, EU:C:1985:134, punktid 18 ja 19, ja Belardinelli jt vs. Euroopa Kohus, 225/87, EU:C:1989:309, punktid 23 ja 27.

Esimese Astme Kohus: kohtuotsused Giannini vs. komisjon, T‑21/96, EU:T:1997:40, punkt 21, ja Teixeira Neves vs. Euroopa Kohus, T‑146/99, EU:T:2000:194, punkt 34.

Avaliku Teenistuse Kohus: kohtuotsus Hristova vs. komisjon, F‑50/07, EU:F:2008:147, punkt 22 ja seal viidatud kohtupraktika.