AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

11. detsember 2007

Kohtuasi F-60/07

Joaquin Martin Bermejo

versus

Euroopa Ühenduste Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigused – Ülekandmine ühenduse skeemi – Pensioniõigusliku staaži arvutamine – Personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõige 2 – Ülekantud summa ümberarvestamise sätete kehtetuks tunnistamine

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles J. Martin Bermejo palub tühistada komisjoni 27. septembri 2006. aasta otsus, millega kinnitatakse ühenduse pensioni staažilisa pensioniõigusliku staaži aastate eest, mis tuleneb enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõiguste ülekandmisest. 

Otsus: Jätta hagi osaliselt ilmselge vastuvõetamatuse ja osaliselt ilmselge põhjendamatuse tõttu läbi vaatamata. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Hagi vastuvõetavus – Hindamine vastavalt hagiavalduse esitamise ajal kehtinud normidele

(Avaliku Teenistuse Kohtu kodukord, artikkel 76)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Eseme ja ajendi samasus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Pension – Enne ühenduste teenistusse asumist omandatud pensioniõigus – Ülekandmine ühenduse skeemi

(Personalieeskirjad, VIII lisa, artikli 11 lõige 2; nõukogu määrus nr 1103/97, artikkel 3)

1.      Kuigi Avaliku Teenistuse Kohtu kodukorra artiklis 76 sätestatud norm, mille kohaselt võib Avaliku Teenistuse Kohus määrusega otsustada jätta läbi vaatamata hagi, mis näib ilmselgelt vastuvõetamatu, on menetlusõiguslik norm, mida sellisena kohaldatakse selle jõustumisest alates kõigi Avaliku Teenistuse Kohtu menetluses olevate kohtuasjade suhtes, ei kehti sama nende normide puhul, mille põhjal Avaliku Teenistuse Kohus võib nimetatud artikli kohaselt pidada hagi ilmselgelt vastuvõetamatuks ja milleks võivad olla vaid normid, mis olid kohaldatavad hagi esitamise ajal.

(vt punkt 25)

2.      Hagis esitatud väited peavad hõlmama vaidluspunkte, millel on sama ajend kaebuses esitatutega ja ühenduse kohtus esitatav väide peab olema eelnevalt esitatud kohtueelse menetluse käigus, sest vastasel juhul on need vastuvõetamatud.

Halduskaebuse ja hagi vastavuse nõuet ei tule siiski kohaldada kitsendavalt, vaid säilitades avatud meele. Eelkõige ei seo kaebuse ese rangelt ja lõplikult kohtuvaidluse osa, eeldades et hagi ei muuda kaebuse ajendit ega eset, ning kaebuses esitatud vaidluspunkte võib edasi arendada väidete ja argumentidega, mida ei ole tingimata ära toodud kaebuses, kuid mis on sellega lähedalt seotud.

(vt punktid 35–37 ja 39)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. aprill 2002, kohtuasi C‑62/01 P: Campogrande vs. komisjon (EKL 2002, lk I‑3793, punkt 35)

Esimese Astme Kohus: 30. märts 1993, kohtuasi T‑4/92: Vardakas vs. komisjon (EKL 1993, lk II‑357, punkt 16); 8. juuni 1995, kohtuasi T‑496/93: Allo vs. komisjon (EKL AT 1995, lk I‑A‑127 ja II‑405, punkt 27); 9. juuli 1997, kohtuasi T‑4/96: S vs. Euroopa Kohus (EKL 1997, lk II‑1125, punkt 99); 1. aprill 2004, kohtuasi T‑312/02: Gussetti vs. komisjon (EKL AT 2004, lk I‑A‑125 ja II‑547, punktid 47 ja 48); 4. mai 2005, kohtuasi T‑144/03: Schmit vs. komisjon (EKL AT 2005, lk I‑A‑101 ja II‑465, punkt 90)

3.      Uutele normidele on omane teha vahet varasema normi kohaldamisalasse kuulunud isikute ja alates uue normi jõustumisest selle kohaldamisalasse kuuluvate isikute vahel. Niisugune vahetegemine iseenesest ei riku diskrimineerimiskeelu põhimõtet, kuna vastasel juhul oleks igasugune seadusemuudatus võimatu. Kuna komisjon võis, minemata vastuollu määrusega euro kasutuselevõtu kohta, muuta personalieeskirjade VIII lisa artikli 11 lõike 2 üldisi rakendussätteid eelkõige selleks, et määrata kindlaks personalieeskirjade 1. mail 2004 jõustuvate sätete kohaldamise üksikasjalikud eeskirjad, siis erinev kohtlemine ametnike, kelle suhtes kohaldati nende üldiste rakendussätetega kehtetuks tunnistatud ümberarvestamise korda, ja nende ametnike vahel, kelle suhtes selle kehtetuks tunnistamise tõttu nimetatud korda ei kohaldata, ei saa iseenesest, kui puudub igasugune üksikasjalik kriitika vaidlusaluste normide aja jooksul avalduva õigusliku mõju, või nende ametnike olukorda, kelle suhtes norme kohaldatakse, puudutava õigusliku mõju kohta, kujutada endast võrdse kohtlemise põhimõtte eiramist.

(vt punktid 55 ja 56)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 16. jaanuar 2007, kohtuasi F‑115/05: Vienne jt vs. parlament (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑0000 ja II‑A‑1‑0000, punkt 59)