KOHTUJURISTI ETTEPANEK
EVGENI TANCHEV
esitatud 19. detsembril 2018(1)
Kohtuasi C‑159/18
André Moens
versus
Ryanair Ltd
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud Justice de paix du troisième canton de Charleroi (Charleroi’ kolmanda kantoni rahukohus, Belgia))
Eelotsusetaotlus – Õhutransport – Määrus (EÜ) nr 261/2004 – Hüvitis reisijatele lennureisist mahajätmise ja lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise korral – Õigus hüvitisele – Vabastamine – Mõiste „erakorralised asjaolud“ – Lennuraja sulgemine sinna voolanud kütuse tõttu
1. Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Justice de paix du troisième canton de Charleroi (Charleroi’ kolmanda kantoni rahukohus, Belgia), pakub Euroopa Kohtule veel üht võimalust selgitada mõistet „erakorralised asjaolud“ määruse (EÜ) nr 261/2004(2) artikli 5 lõike 3 tähenduses, käesolevas asjas seoses kütuse lekkega lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti. Olen käsitlenud seda mõistet mõningase üksikasjalikkusega oma hiljutises ettepanekus kohtuasjas Germanwings (C‑501/17, EU:C:2018:945, punktid 26–87). Kuna käesolevas asjas tekkinud küsimused jätkavad kohtuasjas Germanwings käsitletut, lähtun tarbetute korduste vältimiseks enda analüüsist selles ettepanekus, ja piirdun küsimustega, mis on konkreetselt seotud käesoleva kohtuasjaga.
I. Õiguslik kontekst
2. Samadel põhjustel viitan asjakohastele nimetatud määruse sätetele (mis on käesolevas asjas täpselt samad), nagu neid on osundatud kohtuasjas Germanwings esitatud ettepaneku punktides 4–7.
II. Põhikohtuvaidluse faktilised asjaolud ja eelotsuse küsimused
3. A. Moens broneeris Ryanairi lennu Veneetsiast (Treviso, Itaalia) Charleroi’sse 21. detsembriks 2015. Lennuk pidi väljuma kell 17.00 ja maanduma kell 18.40. Lend saabus Charleroi’sse 4 tunni ja 23 minutise hilinemisega. Selle hilinemise tõttu esitas äriühing Claim It vastavalt A. Moensi sellekohastele juhistele nõude määruse nr 261/2004 alusel 250 euro suuruse hüvitise saamiseks. Seejärel saatis A. Moensi õigusesindaja Ryanairile formaalse teate maksenõudega. Ryanair keeldus A. Moensile hüvitist maksmast, väites, et kõnealune sündmus oli „erakorraline asjaolu“. Faktiline kontekst seisneb üldjoontes selles, et kütuse lekke tõttu stardirajale suleti see rada rohkem kui kaheks tunniks, mis omakorda põhjustas A. Moensi lennu väljumise hilinemise.
4. Eelotsusetaotluse esitanud kohus ei ole kindel, kas eespool kirjeldatud sündmust saab liigitada „erakorraliseks asjaoluks“, ja otsustas seetõttu taotleda Euroopa Kohtult eelotsust järgmistes küsimustes:
„1. Kas [põhi]kohtuvaidluses käsitletav asjaolu ehk kütuse lekkimine lennurajale, mille tõttu see rada suleti [edaspidi „kõnealune sündmus“], kuulub mõiste „sündmus“ alla 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsuse Wallentin-Hermann (C‑549/07, EU:C:2008:771) punkti 22 tähenduses või mõiste „erakorraline asjaolu“ alla [määruse nr 261/2004] põhjenduse 14 tähenduses, nii nagu seda mõistet on tõlgendatud 31. jaanuari 2013. aasta kohtuotsuses McDonagh (C‑12/11, EU:C:2013:43), või on need kaks mõistet omavahel kattuvad?
2. Kas [selle määruse] artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et [kõnealust sündmust] tuleb pidada lennuettevõtja tavapärasele tegevusele omaseks sündmuseks, ning sellest tulenevalt ei saa seda kvalifitseerida „erakorraliseks asjaoluks“, mis võib lennuettevõtja vabastada selle lennuettevõtja teostatud lennu pikaajalise hilinemise eest reisijatele hüvitise maksmise kohustusest?
3. Kui [kõnealust sündmust] tuleb pidada „erakorraliseks asjaoluks“, siis kas sellest tuleb järeldada, et lennuettevõtja jaoks on tegemist „erakorralise asjaoluga“, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed?“
III. Õiguslik analüüs
A. Esimene küsimus
1. Poolte seisukohtade lühikokkuvõte
5. A. Moens märgib, et kütuse lekkimine lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti, liigitub mõiste „sündmus“ alla: sündmus kvalifitseerub „erakorraliseks asjaoluks“, kui see vastab kahele kumuleeruvale tingimusele, mis on ette nähtud Euroopa Kohtu praktikas. Ryanair on seisukohal, et määruse nr 261/2004 põhjendust 14 ei saa pidada selliseks, millega on kehtestatud õiguslik lisakriteerium, mille kohaselt asjaoluks tuleb selle põhjenduse kohaselt pidada ka „sündmust“. Saksamaa ja Poola valitsus märgivad, et Euroopa Kohtul ei ole vaja esimest küsimust käsitleda. Euroopa Komisjon on seisukohal, et vaidlusalune sündmus ise ei kujuta endast „erakorralist asjaolu“ ja seetõttu tuleb analüüsida kõiki vaidluse faktilisi asjaolusid.
2. Hinnang
6. Selles küsimuses soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas kütuse lekkimine lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti, kujutab endast a) „sündmust“ (mis võib põhjustada „erakorralise asjaolu“) või b) „erakorralist asjaolu“ või c) ühtaegu mõlemat (kui need mõisted tuleb ühitada).
7. Euroopa Kohus märkis 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsuses Wallentin‑Hermann (C‑549/07, EU:C:2008:771, punkt 22), et „[määruse nr 261/2004 põhjendusest 14] nähtub, et [liidu] seadusandja ei pidanud silmas mitte seda, et need sündmused ise, mille loetelu on pealegi näitlik, on käsitletavad erakorraliste asjaoludena, vaid üksnes seda, et need sündmused võivad niisuguseid asjaolusid esile kutsuda. Siit järeldub, et kõik nende sündmustega seotud asjaolud ei ole tingimata selle määruse artikli 5 lõike 1 punktis c ette nähtud hüvitise maksmise kohutusest vabastamise aluseks“ (kohtujuristi kursiiv) – ja seega on vaja iga juhtumit hinnata eraldi.
8. Sama kohtuotsuse punktis 23 iseloomustas Euroopa Kohus „[erakorralistena]“ üksnes niisuguseid asjaolusid, mis „on seotud sündmusega, mis sarnaselt [määruse nr 261/2004] põhjenduses 14 loetletud sündmustele ei ole oma olemuselt või päritolult omane asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljub tema tegeliku kontrolli alt“ (kohtujuristi kursiiv).
9. Eelotsusetaotlusest nähtub – ja Euroopa Kohtu menetluses ei ole vastu vaieldud sellele –, et lennuraja sulgemise rohkem kui kaheks tunniks põhjustas kütuse lekkimine sellele lennurajale. Selle sulgemise tõttu pidi lennujaama juhtkond tegema otsuseid lennukite stardi ümberkavandamiseks ja nägema selleks ette uued ajad. See ümberkavandamise tõttu hilines omakorda A. Moensi lennu väljumine.
10. Eespool viidatud Euroopa Kohtu praktika põhjal on mõisted „sündmus“ ja „erakorraline asjaolu“, nagu eelotsusetaotluse esitanud kohus neile tugineb, omavahel tihedalt seotud, kuid neid ei tohiks ühitada.
11. Nagu komisjon märgib, on selge, et erakorralist asjaolu ei saa olla ilma seda tekitava sündmuseta. Ent vastupidine ei pea alati paika. Ei eelda ju lennuraja sulgemine tingimata „erakorralist asjaolu“ – näiteks olukorras, kus lennujaamal on võimalik kasutada muid lennuradasid, mida võib suletu asemel kasutada. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne on seda küsimust juhtumi faktiliste asjaolude analüüsi kontekstis kontrollida.
12. Seda tõlgendust kinnitab kaudselt Euroopa Kohtu 4. mai 2017. aasta otsus Pešková ja Peška (C‑315/15, EU:C:2017:342, punkt 17), kui Euroopa Kohtule oli esitatud sama hästi kui identne küsimus. Käesolevas kohtuasjas esitatud esimeses eelotsuse küsimuses ning kohtuasjas Pešková ja Peška, samuti kohtuasjas van der Lans(3) esitatud küsimustest nähtub, et liikmesriikide kohtud on hädas määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3, aga ka põhjenduse 14 sõnastusega. Nii olen erinevalt Saksamaa valitsusest seisukohal, et esimene küsimus ei ole pelgalt akadeemiline ja vajab selget vastust Euroopa Kohtult.
13. Seniajani on Euroopa Kohus vastanud sellele küsimusele kõigest kaudselt, kui ta märkis, et „erakorralisteks asjaoludeks [määruse nr 261/2004] artikli 5 lõike 3 tähenduses saab kvalifitseerida vaid neid sündmusi, mis oma olemuselt või päritolult ei ole omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja väljuvad tema tegeliku kontrolli alt“ (kohtuotsuse Pešková ja Peška punkt 22; kohtujuristi kursiiv).
14. Seevastu niisugune sündmus nagu „teatavate lennukiosade enneaegne rivist väljalangemine ei ole erakorraline asjaolu, kuna niisugune rike on lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga. See ootamatu sündmus ei ole lennuettevõtja tegeliku kontrolli alt väljas, sest lennuettevõtja ülesanne on tagada oma majandustegevuses kasutatavate lennukite hooldus ja tõrgeteta funktsioneerimine“ (kohtuotsuse Pešková ja Peška punkt 23; kohtujuristi kursiiv).
15. Euroopa Kohus järeldas, et „[määruse nr 261/2004] artikli 5 lõiget 3, koostoimes selle määruse põhjendusega 14, tuleb tõlgendada nii, et lennuki kokkupõrge linnuga kuulub mõiste „erakorralised asjaolud“ alla selle sätte tähenduses“ (kohtuotsuse Pešková ja Peška punkt 26).
16. Kui kohaldada eespool viidatud Euroopa Kohtu praktikat käesolevale juhtumile, järeldub, et sündmus, mis seisneb kütuse lekkimises lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti, ei kujuta ise endast „erakorralist asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Niisiis on selle sündmuse „erakorraliseks asjaoluks“ liigitamiseks vaja, et eelotsusetaotluse esitanud kohus analüüsiks kõiki tema menetluses oleva juhtumi faktilisi asjaolusid.
B. Teine ja kolmas küsimus
1. Poolte seisukohtade lühikokkuvõte
17. Teise küsimuse osas on kõik menetlusosalised (välja arvatud A. Moens) nõus, et kütuse lekkimine lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti ja lend märkimisväärselt hilines, kujutas endast „erakorralist asjaolu“. Seda järeldust põhjendavad menetlusosalised siiski erinevalt.
18. Ryanair on seisukohal, et lennuettevõtja tavapärase tegevusele omasuse tingimus ei ole asjakohane ega vajalik: määruses nr 261/2004 seda ei ole ja see loob ebakindluse. Ryanair osutab, et liikmesriikide kohtud on liigitanud niisuguseid sündmusi nagu pikselöök või kokkupõrked lindudega problemaatiliselt. Euroopa Kohus peaks tema arvates sellest subjektiivsest ja ebamäärasest kriteeriumist loobuma, piirdudes kriteeriumiga „asjaolud, mida ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed“. Saksamaa valitsus ja komisjon väidavad sisuliselt, et käesoleval juhul on oluline asjaolu mitte kütuse lekkimine lennurajale, vaid lennujaama juhtkonna seejärgne otsus see lennurada sulgeda. Poola valitsus on seisukohal, et hilinemise põhjustasid kaks omavahel tihedalt seotud asjaolu: teise, mitte asjasse puutuvaks Ryanairi lennuks kasutatud lennuki rike ning lennujuhtimiskeskuse otsus lennurada sulgeda, mis mõlemad kujutavad endast „erakorralisi asjaolusid“. A. Moens seevastu on seisukohal, et kütuse lekkimine lennurajale on omane lennuettevõtja tavapärasele tegevusele: see on lennunduses tavapärane sündmus, sest lennukil on ventiilid, mis on ette nähtud selleks, et hoida ära paakides oleva kütuse ülemäärane rõhk. Samuti ei ole niisugune leke lennuettevõtja kontrolli alt väljas, kuna sageli on tegu tehnilise probleemiga, mis on põhjustatud ebapiisavast hooldusest, nende ventiilide enneaegsest rikkiminekust või ebaõigest käsitsemisest. A. Moens lisab, et kõige tõenäolisemalt põhjustas kõnealuse kütuselekke üks teine Ryanairile kuuluv lennuk, mis annaks kinnitust, et lennuettevõtjal oli võimalik olukorda kontrollida.
19. Kolmanda küsimuse osas märgivad nii A. Moens kui ka Saksamaa ja Poola valitsused sisuliselt, et mõiste „erakorraline asjaolu“ tähendab, et kõnealune sündmus ei ole ettearvatav. Saksamaa ja Poola valitsused, samuti komisjon ei näe, milliste meetmetega oleks Ryanair saanud hilinemise ära hoida. Ryanair on seisukohal, et võttes arvesse vastust teisele küsimusele, on vaja hinnata vaid seda, kas neid asjaolusid ei oleks suudetud vältida, kui lennuettevõtja oleks võtnud kõik vajalikud meetmed – see aga tähendab faktiliste asjaolude hindamist, mis on eelotsusetaotluse esitanud kohtu pädevuses.
2. Hinnang
20. Teises ja kolmandas küsimuses, mida tuleb käsitleda koos, soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus teada, kas sündmus, mis seisnes kütuse lekkimises lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti, tuleb liigitada „erakorraliseks asjaoluks“, mis võib vabastada lennuettevõtja kohustusest maksta reisijatele hüvitist juhul, kui selle lennuettevõtja korraldatav lend oluliselt hilineb.
21. Nagu olen selgitanud oma ettepanekus kohtuasjas Germanwings (C‑501/17, EU:C:2018:945, punkt 48), on Euroopa Kohtu praktikas, mis käsitleb erakorralisi asjaolusid määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses, kehtestatud kaheosaline kriteerium: 1. probleem peab olema tingitud sündmusest – näiteks sellisest sündmusest, mis on välja toodud selle määruse põhjenduses 14 –, mis ei ole omane asjasse puutuva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele (esimene osa), ja 2. see ei ole oma olemusest või päritolust tulenevalt tema tegeliku kontrolli all (teine osa). Tuleb rõhutada, et neid kaht osa (tingimust) – omasus ja kontroll – tuleb hinnata juhtumikaupa ja need on kumulatiivsed. Asun neid järjest käsitlema.
a) Omasus
22. Esiteks, millist põhjuslikku sündmust tuleb käesolevas kontekstis arvesse võtta: kas kütuse lekkimist või otsust lennurada sulgeda või mõlemat?
23. Olen (nagu ka Saksamaa valitsus ja komisjon) seisukohal, et käesoleval juhul on oluline asjaolu mitte kütuse lekkimine lennurajale, vaid lennujaama juhtkonna seejärgne otsus lennurada sulgeda –, ega ole oluline, mis põhjusel see otsus tehti, niikaua kui see sulgemine ei olnud ettearvatav, kavandatud ega ette välja kuulutatud.
24. Nagu näiteks ilmastikuolud, mis võivad lennu kavakohast sooritamist takistada, võivad lennu kavakohast sooritamist „väliselt“ (teisisõnu välise tegurina) mõjutada ka lennujaama juhtkonna otsused.
25. Nagu Saksamaa valitsus on osutanud, ei ole sellised otsused osa asjaomase lennuettevõtja tegevusest seoses õhutranspordiga; need kuuluvad lennujaama juhtkonna tegevusse ja pädevusse, mida tuleb eristada asjaomase lennuettevõtja omadest.
26. Ei ole oluline teada, mis põhjustel andis lennujaama juhtkond korralduse lennurada sulgeda, kui lennu plaanijärgset teostamist mõjutas ebasoodsalt vaid see otsus ise, samas kui lennuettevõtja ei saanud seda kuidagi mõjutada. Kui see otsus põhjustab lendude hilinemist või tühistamist, on sellesse otsusesse kätketud „erakorraline asjaolu“ määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses. Võib väita, et ka määruse nr 261/2004 põhjendus 15 toetab käsitust, et lennujaama juhtkonna otsuse ajend ei puutu asjasse. Selles põhjenduses on „erakorraliste asjaolude“ hulka sõnaselgelt arvatud „lennuliikluse korraldamist käsitleva otsuse“ mõju konkreetsele lennukile, mis põhjustab pikaajalise hilinemise või selle lennuki ühe või mitme lennu tühistamise.
27. Euroopa Kohus on asunud seisukohale, et järgmised asjaolud ei kujuta endast sündmusi, mis on omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele: õhuruumi (osa) sulgemine Islandi vulkaani Eyjafjallajökull purske tõttu, kuna see väline sündmus ei olnud lennuettevõtja kontrolli all (31. jaanuari 2013. aasta kohtuotsus McDonagh (C‑12/11, EU:C:2013:43)); lennuki kokkupõrge linnuga ja sellest põhjustatud kahjustused, niivõrd kui need ei ole lahutamatult seotud lennuki töötamissüsteemiga ega omased asjaomase lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja pealegi väljuvad tema tegeliku kontrolli alt (4. mai 2017. aasta kohtuotsus Pešková ja Peška (C‑315/15, EU:C:2017:342)); lennuohutust mõjutav varjatud tootmisdefekt või lennukile sabotaaži või terrorismiga põhjustatud kahjustused (22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus, Wallentin‑Hermann (C‑549/07, EU:C:2008:771)); ning mina jõudsin oma ettepanekus kohtuasjas Germanwings (C‑501/17, EU:C:2018:945) järeldusele, et lennuki rehvi vigastus, mille on põhjustanud stardi‑ või maandumisrajal lebav kruvi, kuulub mõiste „erakorraline asjaolu“ alla.
28. Kui eespool viidatud kohtupraktikat käesolevas asjas kohaldada, on selge, et lennuraja sulgemine, mis ei olnud ettearvatav ega ette välja kuulutatud, kujutab endast määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tähenduses „erakorralist asjaolu“, niivõrd kui see on asjaomase lennuettevõtja seisukohast „väline“ – see ei ole seotud lennuki hoolduse ega korraliku toimimisega.
29. Samuti nõustun Saksamaa valitsusega, et isegi kui sulgemise põhjust arvesse võtta (quod non), ei välista see järeldust, et käesoleval juhul oli tegu „erakorralise asjaoluga“. Nimelt on kõnealune kütuse lekkimine, nagu eelotsusetaotluse põhjal näib, omistatav mitte asjaomasele, vaid ühele teisele lennuettevõtjale ega kuulu seetõttu asjaomase lennuettevõtja vastutuse alla (nagu ei kuulu ka otsus lennurada sulgeda), ning samuti ei nähtu eelotsusetaotlusest, et lennuettevõtja kohustus oleks olnud see leke ära koristada.(4)
30. Eelnevat analüüsi toetab ka komisjoni ettepanek COM(2013) 130 final võtta vastu uus määrus, millega muudetakse määrust nr 261/2004,(5) milles on nüüd sõnaselgelt seda tagajärge selgitatud: lennujaama ootamatut sulgemist tuleb pidada „erakorraliseks asjaoluks“.(6)
31. Lõpuks osutaksin, et Saksamaa kohtupraktika on sellega seoses iseäranis rikkalik ja näib liikuvat samas suunas nagu see, mille mina välja pakun.(7)
b) Kontroll
32. Euroopa Kohus märkis 22. detsembri 2008. aasta kohtuotsuses Wallentin-Hermann (C‑549/07, EU:C:2008:771, punktid 39–41), et „[liidu] seadusandja tahtis lennu tühistamise korral reisijatele hüvitise maksmise kohustusest vabastada mitte kõigi erakorraliste asjaolude puhul, vaid üksnes nende, mida ei oleks saanud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik sobivad meetmed“. Seega, „kuna kõik erakorralised asjaolud ei ole vastutusest vabastavad, siis neile tugineda sooviv isik peab lisaks tõendama, et neid asjaolusid ei oleks mingil moel saanud vältida sobivate meetmetega, see tähendab meetmetega, mis erakorraliste asjaolude ilmnemise hetkel vastasid muu hulgas asjaomasele lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele“. Lennuettevõtja peab tõendama, et „isegi kogu tema käsutuses oleva personali või kõigi seadmete ja rahaliste vahendite kasutamisega ei oleks ta oma ettevõtte suutlikkusele asjakohasel hetkel vastuvõetamatute ohverdustega nõustumata saanud ilmselgelt vältida, et need erakorralised asjaolud, millega ta silmitsi seisis, viiksid lennu tühistamiseni“.
33. Euroopa Kohus on märkinud, et „määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 ei saa tõlgendada selliselt, et see paneb kohustuse vastavalt vajalikele meetmetele planeerida üldiselt ja erisusteta minimaalset ajavaru, mis kohaldub vahet tegemata kõigi lennuettevõtjate suhtes kõigis olukordades, kus erakorralised asjaolud ilmnevad“ (12. mai 2011. aasta kohtuotsus Eglītis ja Ratnieks, C‑294/10, EU:C:2011:303, punkt 31).
34. Samuti on „eelotsusetaotluse esitanud kohtu ülesanne […] kontrollida, kas põhikohtuasja asjaoludel on asjaomane lennuettevõtja võtnud sobivad meetmed, see tähendab meetmed, mis hetkel, kui esinesid erakorralised asjaolud, mille olemasolu ta tõendab, vastasid muu hulgas nimetatud lennuettevõtjale tehniliselt ja majanduslikult vastuvõetavatele tingimustele“ (22. detsembri 2008. aasta kohtuotsus Wallentin-Hermann, C‑549/07, EU:C:2008:771, punkt 42).
35. Olen Saksamaa valitsusega nõus, et käesoleva kohtuasja eelotsusetaotlusest ei nähtu, nagu oleks asjaomasel lennuettevõtjal olnud eelteavet või märke lennuraja sulgemise kohta, mis oleksid võimaldanud tal võtta ennetavaid meetmeid. Ja isegi kui lennuettevõtjal oleks niisugust teavet olnud, ei ole selge, milliseid meetmeid oleks ta saanud tegelikult võtta selle erakorralise asjaolu vältimiseks. Käesoleval juhul oli lennuettevõtja üksnes passiivses olukorras ja kohustatud järgima lennujaama juhtkonna korraldusi. Euroopa Kohtu toimikust nähtub, et lennuettevõtjal endal ei ole vajalikku võimu, mille abil ta saaks omal algatusel olukorda parandavaid meetmeid võtta – ei ennetavalt (näiteks saates lennu teele varem, enne kui lennurada suleti) ega ka tagantjärele, kui otsus lennurada sulgeda oli langetatud. Samuti ei olnud ta kohustatud ega suuteline võtma aktiivseid meetmeid võimalikult peatse uue stardiaja saamiseks, kui lennujaama juhtkond kavandatud startide aegu muutis.
36. Lennuettevõtja on ju olukorras, kus ta ei saa kohe teavet sündmuse toimumise kohta ega osale otsustamisel, kas lennurada sulgeda, ega tohi otsida omal algatusel alternatiivseid lahendusi ning on kohustatud järgima lennujuhtimiskeskuse juhiseid.
37. Nagu Poola valitsus on märkinud, nõuab ka liidu õigus ise lennuraja sulgemist selle puhastamise ajaks,(8) lennuettevõtja aga sellekohast otsust (ega puhastamistegevuse kiirust) mõjutada ei saa.
38. On oluline, et seoses vajalike meetmete hindamisega, mida lennuettevõtja peab võtma, „tuleb arvesse võtta üksnes tegelikult tema kohustuseks olevaid meetmeid, mille hulgast jäetakse välja meetmed, mis kuuluvad kolmandate isikute nagu muu hulgas pädevate lennujaamakäitajate või lennujuhtide pädevusse“ (4. mai 2017. aasta kohtuotsus Pešková ja Peška, C‑315/15, EU:C:2017:342, punkt 43).
39. Lõpuks olen (nagu komisjongi) seisukohal, et käesoleval juhul kajastab olukord teataval määral määruse nr 261/2004 põhjendust 15,(9) kus on tunnistatud erakorraliseks asjaoluks käesolevas asjas käsitletavaga sarnanev olukord: nimelt niisugune, kus lennuliikluse korraldamist käsitlev otsus seoses konkreetse lennukiga konkreetsel päeval põhjustab pikaajalise hilinemise.
40. Järelikult on käesolevas ajas täidetud määruse nr 261/2004 artikli 5 lõike 3 tingimus, et erakorralisi asjaolusid ja nende tagajärgi, nagu pikaajaline hilinemine „ei oleks suudetud vältida isegi siis, kui oleks võetud kõik vajalikud meetmed“. Kuna lennuettevõtja ei saanud ette näha lennuraja ajutist sulgemist pärast seda, kui sellele oli lekkinud kütust, ega saanud lühendada ajavahemikku, mille kestel see oli suletud, ega kasutada alternatiivseid lahendusi, oli lennujaama juhtkonna otsus vältimatult lennuettevõtja kontrolli alt väljas.
IV. Ettepanek
41. Nendel põhjendustel teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata Justice de paix du troisième canton de Charleroi’ (Charleroi’ kolmanda kantoni rahukohus, Belgia) eelotsuse küsimustele järgmiselt:
1. Sündmus, mis seisnes kütuse lekkimises lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti, ei kujuta iseenesest „erakorralist asjaolu“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. veebruari 2004. aasta määruse (EÜ) nr 261/2004, millega kehtestatakse ühiseeskirjad reisijatele lennureisist mahajätmise korral ning lendude tühistamise või pikaajalise hilinemise eest antava hüvitise ja abi kohta ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EMÜ) nr 295/91, artikli 5 lõike 3 tähenduses. Selle sündmuse „erakorraliseks asjaoluks“ liigitamiseks on vaja, et eelotsusetaotluse esitanud kohus analüüsiks põhikohtuasjas kõiki juhtumi faktilisi asjaolusid.
2. Määruse nr 261/2004 artikli 5 lõiget 3 tuleb tõlgendada nii, et mõiste „erakorralised asjaolud“ selle sätte tähenduses hõlmab kütuse lekkimist lennurajale, mille tõttu see lennurada suleti kauemaks kui kaheks tunniks ning kõnealune lend hilines. See sündmus ei ole omane asjasse puutuva lennuettevõtja tavapärasele tegevusele ja on tema tegeliku kontrolli alt väljas.