Language of document : ECLI:EU:F:2007:68

AVALIKU TEENISTUSE KOHTU MÄÄRUS

(esimene koda)

20. aprill 2007

Kohtuasi F‑13/07

L

versus

Euroopa Ravimiamet (EMEA)

Ametnikud – Töövõimetus – Töövõimetuskomitee – Kokkukutsumisest keeldumine – Ilmselge vastuvõetamatus

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles L palub tühistada Euroopa Ravimiameti 31. märtsi 2006. aasta otsus, millega lükati tagasi hageja taotlus töövõimetuskomitee moodustamiseks ning niivõrd kui vajalik ka 25. oktoobri 2006. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus eespool nimetatud otsuse peale.

Otsus: Lükata hagi ilmselge vastuvõetamatuse tõttu tagasi. Pooled kannavad ise oma kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Menetlus – Põhistatud määrusega tehtud otsus – Tingimused

(Esimese Astme Kohtu kodukord, artikkel 111; nõukogu otsus 2004/752, artikli 3 lõige 4)

2.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2)

1.      Esimese Astme Kohtu kodukorra artiklis 111 osutatud ilmselge vastuvõetamatuse võimalus ei ole kohaldatav mitte ainult juhtudel, kus vastuvõetavust käsitlevaid õigusnorme on eiratud nii ilmselt ja silmnähtavalt, et vastuvõetavuse toetuseks ei saa esitada ühtegi tõsiseltvõetavat argumenti, vaid ka juhtudel, mil asja lahendav koda – leides kohtutoimiku läbivaatamisel, et piisab kohtutoimiku dokumentidest – on täielikult veendunud, et hagiavaldus on vastuvõetamatu, eelkõige seetõttu, et see ei vasta väljakujunenud kohtupraktikas esitatud nõuetele, ja on ka seisukohal, et kohtuistungil ei ilmneks ühtegi uut tõendit selle kohta. Hagiavalduse tagasilükkamine määrusega mitte üksnes ei aita niisugusel juhul kaasa menetlusökonoomiale vaid hoiab ära poolte kulud, mis kaasneksid kohtuistungi toimumisega.

(vt punktid 20 ja 21)

Viited:

Avaliku Teenistuse Kohus: 27. märts 2007, kohtuasi F‑87/06: Manté vs. nõukogu, (kohtulahendite kogumikus veel avaldamata, punkt 16)

2.      Administratsiooni otsuse teatavakstegemisest isikule, kes võib ametnikku esindada, nagu näiteks tema abikaasa, algab personalieeskirjade artikli 90 lõikes 2 sätestatud kolmekuuline tähtaeg kaebuse esitamiseks. Selles osas ei ole asjakohane kuupäev, mil ametnik tegelikkuses otsusest teada saab, mis sõltub juhuslikest eraelulistest asjaoludest, mis ei sõltu administratsiooni hoolikusest otsuse teatavakstegemisel ja mille kohta ta ei saaks tõendeid esitada.

(vt punktid 30 ja 32)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 3. juuni 1997, kohtuasi T‑196/95: H vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑133 ja II‑403, punktid 32–35)