Language of document :

Euroopa Teadusnõukogu Rakendusameti (ERCEA) 2. aprillil 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (kaheksas koda) 17. jaanuari 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-348/16 OP: Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis versus ERCEA

(kohtuasi C-280/19 P)

Kohtumenetluse keel: kreeka

Pooled

Apellant: Euroopa Teadusnõukogu Rakendusamet (ERCEA) (esindajad: Francesca Sgritta, Miguel Pesquera Alonso ja dikigoro Evangelos Kourakis)

Teine menetlusosaline: Aristoteleio Panepistimio Thessalonikis (APT)

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tunnistada käesolev apellatsioonkaebus põhjendatuks ja vastuvõetavaks ning sellest tulenevalt tühistada kohtuotsus osas, milles selles on leitud järgmist: 1) et personalikulud 184 157,00 euro suuruses summas on abikõlblikud kulud ja 2) kaudsed personalikulud 36 831,40 euro suuruses summas on abikõlblikud kulud;

vaadata kohtuasi T-348/16 OP1 uuesti sisuliselt läbi ja jätta rahuldamata APT hagi kohtuasjas T-348/16, milles ta esitas 184 157,00 euro + 36 831,40 euro suuruse nõude;

jätta APS-i kohtukulud tema enese kanda ja mõista temalt välja ERCEA kohtukulud käesolevas menetluses ja Üldkohtu menetluses.

Väited ja peamised argumendid

ERCEA esitab oma tühistamisnõude põhjenduseks neli sisulist väidet.

1. Esimese väite kohaselt on Üldkohus teinud järgmised vead:

i. on rikkunud liidu õiguse avaliku huvi norme, konkreetsemalt neid, mis käsitlevad seitsmendat teadusuuringute raamprogrammi ja sisalduvad seda programmi reguleerivates õigusaktides (näiteks määrus (EÜ) nr 1906/2006 ja finantsmäärus (edaspidi „määrused“));

ii. on rikkunud tõlgendusnorme, andes toetuslepingule nr 211166 (edaspidi „toetusleping“) vale ja vastuvõetamatu tõlgenduse, mis on vastuolus ka määrustega ning seetõttu ka seadusega;

iii. teise võimalusena on ta moonutanud toetuslepingu asjassepuutuvate sätete tähendust ja sellest tulenevalt moonutanud esitatud tõendeid;

iv. ta ei ole põhjendanud: 1) miks kaugtöö puhul ei tehta järelevalvet või 2) miks kõik kaugtöö liigid vastavad järelevalve definitsioonile ja nõuetele, st ilma lisameetmete vajaduseta (eeldades, et järelevalvet nõutakse ka kaugtöö puhul).

2. Esimese väite kohaselt on Üldkohus – kuigi ta tegi õigesti kindlaks ettepaneku vastuvõetavuse seaduslikud alused – leidnud, et kõnealune ettepanek oli seaduspärane, kuigi vaid üks tingimustest (tegelike töötundide tingimused) oli täidetud (tema hinnangul), kuna ERCEA ei ole seda vaidlustanud. Seetõttu on Üldkohus ebaseaduslikult rikkunud:

i. määruseid;

ii. lepinguid puudutavaid õigusnorme;

iii. kohtuotsuste nõuetekohase põhjendamise nõuet, eeldades, et ta ei jätnud hindamata muid tingimusi (ning et ta tegi seda teadlikult);

iv. igal juhul – ja võttes arvesse, et ta jättis hindamata muud tingimused ja hindas neid tegelikult kaudselt – tõendamiskohustust puudutavaid norme.

3. Kolmanda väite kohaselt leidis Üldkohus, et APT ja teadlaste vaheline töövõtuleping võimaldab kaugtööd, tehes sellega järgmised vead:

i. rikkus lepingute tõlgendamise norme, kehtestades töövõtulepingutele ilmselgelt väärad ja vastuvõetamatud normid;

ii. moonutas tõendeid;

iii. andis kohtuotsusele kohtuasja olulistes punktides ebapiisava ja vastuolulise põhjenduse.

4. Neljanda väite kohaselt tegi Üldkohus järgmised vead:

i. jättis hindamata APT tavapärase praktika seoses kaugtööga ja kasutas hindamise eset (ehk käsitletavat töövõtulepingut) kohtuasjas lähtealusena.

ii. teise võimalusena on Üldkohus rikkunud tõendamiskohustust ja kohtuotsuste täpset põhjendamist puudutavaid norme, kuna ei ole üldse hinnanud, milline oli APT tavapärane praktika seoses oma töötajate kaugtööga, ning ei ole esitanud ühtegi sisulist asjaolu.

____________

1 EU:T:2019:14.