AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

12. mai 2011

Kohtuasi F‑66/10

AQ

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Hindamisaruanne – 2009. aasta hindamine – Hindaja paiknemine hinnatavast ametnikust madalamal palgaastmel – Tulemuslikkuse hindamine võrdlusperioodi ühe osa põhjal – Ametniku eesmärkide seadmata jätmine

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida Euratomi lepingu artikli 106a kohaselt kohaldatakse Euratomi lepingule, esitatud hagi, millega AQ palub esiteks tühistada tema hindamisaruanne ajavahemiku kohta 1. jaanuar kuni 31. detsember 2008, otsus, millega talle anti 2009. aasta eest kaks edutamispunkti ning ametisse nimetava asutuse 12. mai 2010. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus selle aruande peale; teiseks mõista komisjonilt tema kasuks välja 25 000 euro suurune summa nende otsustega tekitatud mittevaralise ja rahalise kahju eest.

Otsus:      Tühistada 2009. aasta hindamise ja edutamise raames hageja kohta koostatud hindamisaruanne ja otsus anda talle sama aasta edutamise raames kaks edutamispunkti. Mõista komisjonilt hageja kasuks välja 2000 eurot. Jätta ülejäänud nõuded rahuldamata. Mõista kõik kohtukulud välja Euroopa Komisjonilt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hindaja paiknemine hinnatavast ametnikust madalamal palgaastmel – Lubatavus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

2.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Hindaja, kes täidab oma kohustusi asendamise raames – Lubatavus

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

3.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Koostamine – Ametnik, kes on hindamisperioodil määratud teisele ametikohale

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

4.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Kohustus seada saavutamisele kuuluvad eesmärgid

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

5.      Ametnikud – Hindamine – Hindamisaruanne – Kohustus seada saavutamisele kuuluvad eesmärgid – Mõiste

(Personalieeskirjad, artikkel 43)

6.      Ametnikud – Hagi – Kahju hüvitamise nõue – Sellise vaidlustatud akti tühistamine, mis ei taga mittevaralise kahju piisavat hüvitamist

(Personalieeskirjad, artiklid 43 ja 91)

1.      Personalieeskirjade ühestki sättest ega liidu avaliku teenistuse õiguse põhimõttest ei tulene, et ametnikku saab hinnata vaid ametnik, kes on temast kõrgemal palgaastmel. Vastupidi, personalieeskirjades ei ole kehtestatud kindlat seost konkreetse ametikoha ja palgaastme vahel.

Lisaks ei ole asjaolu puhul, et hindaja on madalamal palgaastmel kui hinnatav, tegemist huvide konfliktiga. Kui hinnatav ametnik ja tema hindajad ei kandideeri edutamiseks samale palgaastmele ega konkureeri seega selles osas, ei ole hindajal igal juhul võimalik vähendada hinnatava ametniku teeneid, kuna hindaja kõrgemale palgaastmele edutamise võimalused ei ole otseselt seotud hinnatava ametniku kutsealase võimekuse hindamisega.

(vt punktid 45 ja 46)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 8. juuli 2008, kohtuasi T‑56/07 P: komisjon vs. Economidis (punktid 59 ja 60); 18. juuni 2009, kohtuasi T‑572/08 P: komisjon vs. Traoré (punkt 41).

Avaliku Teenistuse Kohus: 5. mai 2010, kohtuasi F‑53/08: Bouillez jt vs. komisjon (punkt 80).

2.      Kui üksuse juhataja ei saaks täita hindaja ülesandeid ainult sel põhjusel, et ta täidab oma kohustusi asendamise raames, oleks see vastuolus teenistuse järjepidevuse ning hea haldusega.

(vt punkt 50)

3.      Hindamisaruande esmane eesmärk on tagada administratsioonile perioodiline ja võimalikult täielik teave ametnike teenistuskohustuste täitmise kohta. Selline aruanne ei saa tõeliselt täita oma ülesannet, kui hindaja ei konsulteerinud eelnevalt ülemustega, kelle juhtimisel asjaomane isik täitis hindamisperioodil oma tööülesandeid, ning neile ei antud võimalust esitada võimalikke märkusi. Kui sellist konsultatsiooni ei toimunud, on tegemist olulise menetlusnormide rikkumisega, mis mõjutab aruande kehtivust.

Kui hindamisaruanne peab hõlmama kogu võrdlusperioodi, siis asjaolu, et hindaja tegi ilmse vea, kui ta piirdus asjaomase isiku tulemuslikkuse hindamisel ainult osa perioodiga, toob kaasa hindamisaruande tühistamise ainult osas, milles seda rikkumist ei parandanud kinnitaja või edasikaebuse hindaja, kuna viimaste puhul on tegemist täievoliliste hindajatega.

(vt punktid 59 ja 61)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 24. jaanuar 1991, kohtuasi T‑63/89: Latham vs. komisjon (punkt 27); 5. november 2003, kohtuasi T‑326/01: Lebedef vs. komisjon (punkt 61); 25. oktoober 2005, kohtuasi T‑43/04: Fardoom ja Reinard vs. komisjon (punkt 90).

Avaliku Teenistuse Kohus: 25. aprill 2007, kohtuasi F‑71/06: Lebedef-Caponi vs. komisjon (punkt 48); 13. detsember 2007, kohtuasi F‑28/06: Sequeira Wandschneider vs. komisjon (punktid 43 ja 49).

4.      Nende normide rikkumine, mis näevad ette ametnikule eesmärkide seadmise hindamisperioodi alguses, on oluline ning õigustab vaidlusaluse hindamisaruande kontrollimist.

Eesmärkide seadmine on ametniku soorituse hindamise ning hindamisaruande koostamise pidepunkt. Peale selle on eesmärkide seadmine a fortiori kohustuslik ametniku puhul, kellele antakse uued ülesanded teises üksuses, kuhu ta peab võimalikult kiiresti integreeruma. Seega on institutsioonil kohustus ametnikule teisele ametikohale määramisel ametlikult seada eesmärgid, ning seda dialoogis hindajaga.

(vt punktid 68, 84 ja 85)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 30. september 2009, kohtuasi T‑193/08 P: Skareby vs. komisjon (punktid 71–75).

Avaliku Teenistuse Kohus: 13. detsember 2007, kohtuasi F‑42/06: Sundholm vs. komisjon (punktid 39–41); 10. november 2009, kohtuasi F‑71/08: N vs. parlament (punktid 54–60).

5.      Ametikoha kirjeldust ei saa iseenesest pidada dokumendiks, mis määrab kindlaks ametniku eesmärgid hindamiseks, kuna need kaks kategooriat dokumente on erineva eesmärgi ja omadustega. See, et ametnik teab, millised ülesanded on temale antud, ei tähenda mingil viisil seda, et nende ülesannetega seotud eesmärgid on nõuetekohaselt seatud.

Samuti ei saa personalihalduse arvuprogrammis ametniku eesmärkide kaasajastamist pidada eesmärkide ametlikuks seadmiseks, kuna selline arvutikanne ei saa asendada hindaja ja ametikohta täitva isiku formaalset dialoogi.

Ametniku enesehindamine ei tähenda temale määratud ülesannete ja eesmärkide tundmist. Eesmärkide seadmine on hindaja kohustus ning hindamise objektiivsuse ja ametnike võrdse kohtlemise jaoks peab tagama, et hindaja ja hinnatava ülesanded oleksid lahus.

(vt punktid 88–90)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 28. november 2007, kohtuasi T‑214/05: Vounakis vs. komisjon (punkt 43); eespool viidatud kohtuasi Skareby vs. komisjon (punkt 83).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi N vs. parlament (punkt 57).

6.      Ametniku poolt vaidlustatud administratsiooni akti tühistamine võib iseenesest olla sobiv ja põhimõtteliselt piisav, et hüvitada mittevaraline kahju, mis võis hagejale tekkida.

Siiski ei ole sellega tegemist rikkumise korral, mis puudutab ametlikult eesmärkide seadmata jätmist ametniku hindamiseks ning seda rikkumist ei saa lihtsalt heastada. Jõustunud kohtuotsuse täitmise raames on võimatu tagasiulatuvalt seada ametnikule eesmärgid ning raske on tagada, et asjaomase isiku sooritusi saaks hinnata nii, nagu need oleksid olnud siis, kui eesmärgid oleksid algusest peale olnud seatud. Ükskõik milline on soorituse tase, mis on institutsiooni poolt koostamisele kuuluva uue hindamisaruandega kindlaks tehtud, jääb ikka kahtlus, milline oleks ametniku sooritus võinud olla siis, kui eesmärgid oleksid esialgu olnud seatud. Selle kahtluse puhul on aga tegemist kahjuga.

(vt punktid 103 ja 110)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 26. jaanuar 1995, kohtuasi T‑60/94: Pierrat vs. Euroopa Kohus (punkt 62); 21. jaanuar 2004, kohtuasi T‑328/01: Robinson vs. parlament (punkt 79).

Avaliku Teenistuse Kohus: eespool viidatud kohtuasi Sundholm vs. komisjon (punkt 44).