KOHTUJURISTI ETTEPANEK
HENRIK SAUGMANDSGAARD ØE
esitatud 12. aprillil 2018(1)
Kohtuasi C‑151/17
Swedish Match AB
versus
Secretary of State for Health,
menetluses osales:
New Nicotine Alliance
(eelotsusetaotlus, mille on esitanud High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (kõrge kohus (Inglismaa ja Wales), kuninglik osakond (halduskolleegium), Ühendkuningriik))
Eelotsusetaotlus – Õigusaktide ühtlustamine – Tubakatoodete valmistamine, esitlemine ja müük – Direktiiv 2014/40/EL – Artikli 1 punkt c – Artikkel 17 – Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete turustamise keeld – Kehtivuse hindamise taotlus – Proportsionaalsuse põhimõte – Ettevaatuspõhimõte
I. Sissejuhatus
1. High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (kõrge kohus (Inglismaa ja Wales), kuninglik osakond (halduskolleegium), Ühendkuningriik) küsib eelotsusetaotluses Euroopa Kohtult direktiivi 2014/40/EL(2) artikli 1 punkti c ja artikli 17 kehtivuse kohta. Eelotsusetaotlus on esitatud Swedish Match AB ja Secretary of State for Health (tervishoiuminister, Ühendkuningriik) vahelises kohtuvaidluses, millest võtab osa New Nicotine Alliance (edaspidi „NNA“), ja mis puudutab nende sätete ülevõtmist käsitleva riigisisese regulatsiooni kehtivust.
2. Direktiivi 2014/40 artikli 1 punkti c ja artikli 17 kohaselt peavad liikmesriigid keelama suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise. Nende sätetega jäetakse kehtima kohustus, mis on liikmesriikidele siduv 1992. aastast(3) ja mis oli sätestatud juba direktiivile 2014/40 eelnenud direktiivi 2001/37/EÜ(4) artiklis 8. Rootsi Kuningriigi osas on seal siiski sätestatud erand tulenevalt ühest Rootsi Euroopa Liiduga ühinemise akti(5) sättest, seoses selles riigis suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoote „snus“ (huuletubakas) traditsioonilise kasutamisega.
3. Kohtuotsustes Swedish Match(6) ja Arnold André(7) on Euroopa Kohus direktiivi 2001/37 artikli 8 kehtivust juba hinnanud ning leidnud, et seda mõjutavaid asjaolusid ei esinenud. Käesolevas kohtuasjas palutakse Euroopa Kohtul eeskätt otsustada, kas direktiivi 2014/40 sarnase ulatusega sätete kehtivuse võib kahtluse alla seada seoses sestpeale toimunud arenguga teaduses ning tubaka‑ ja seonduvate toodete suhtes kohaldatavas õigusraamistikus.
4. Eelotsusetaotluse esitanud kohtu küsimuses tuuakse esile mitu direktiivi 2014/40 artikli 1 punkti c ja artikli 17 kehtetuse võimalikku põhjust. Vastavalt Euroopa Kohtu taotlusele analüüsitakse käesolevas ettepanekus seda küsimust siiski vaid osas, milles soovitakse teada saada, kas need sätted on vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega. Mõned sellega seonduvalt välja toodud kaalutlused on sellegipoolest asjakohased ka seoses selle küsimuse analüüsimisega osas, mis puudutab nende sätete kooskõla diskrimineerimiskeelu põhimõttega.
5. Märgin kohe ära, et sellest analüüsist ei ilmne ühtki asjaolu, mis tooks kaasa kõnealuste sätete kehtetuse.
II. Õiguslik raamistik
6. 19. detsembril 2012 võttis Euroopa Komisjon vastu direktiivi 2001/37 muutmist käsitleva direktiivi ettepaneku (edaspidi „komisjoni ettepanek“)(8), millele oli lisatud mõjuhinnang, milles võeti kokku komisjoni talituste poolt pärast huvitatud isikutega toimunud avalikku konsulteerimist läbi viidud üksikasjaliku uuringu tulemused (edaspidi „mõjuhinnang“)(9). Komisjon uuris seal erinevaid seadusandja jaoks võimalikke valikuid, mis puudutasid peamiselt suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka reguleerimist, ning hindas nende võimalikku tervishoiuga seotud ja sotsiaalmajanduslikku mõju. Komisjon arvestas seejuures sel ajal kättesaadavate teadusuuringute ja eriti tekkivate ja hiljuti avastatud terviseriskide teaduskomitee poolt komisjoni taotlusel 2008. aastal antud nõuandega (edaspidi „CSRSENi nõuanne“)(10).
7. Komisjoni ettepanek ja mõjuhinnang olid direktiivi 2014/40 vastuvõtmise aluseks ning selle direktiivi põhjendus 32 on sõnastatud järgmiselt:
„Nõukogu direktiiviga 89/622/EMÜ[(11)] keelati liikmesriikides teatavat tüüpi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka müük. Direktiiviga [2001/37] jäeti kõnealune keeld kehtima. Austria, Soome ja Rootsi ühinemisakti artiklis 151 tehakse Rootsile sellest keelust erand. Suukaudseks kasutamiseks ette nähtud tubaka müügi keeld tuleks säilitada, et hoida ära sõltuvust tekitava ja tervist kahjustava toote toomine liitu (välja arvatud Rootsi). Muude suitsuvabade tubakatoodete puhul, mis ei ole ette nähtud massituru jaoks, on piisav kehtestada ranged märgistamist ja mõningad koostisosi käsitlevad eeskirjad, et turg ei areneks suuremaks kui tavapärase kasutamise korral tõenäoline.“
8. Direktiivi artikli 1 punktis c on sätestatud:
„Käesoleva direktiivi eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigus- ja haldusnorme, mis käsitlevad
[…]
c) keeldu viia turule suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat;
[…]“.
9. Direktiivi artikli 2 punkti 8 kohaselt on „suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas“ „kõik suukaudselt kasutatavad tervenisti või osaliselt tubakast valmistatud tooted, välja arvatud sissehingamiseks või närimiseks ettenähtud tooted, pulbrina, tükeldatuna või kombineeritult – eelkõige tooted, mis on pakitud portsjonitena kotikestesse või poorsetesse kotikestesse“.
10. Direktiivi artikli 17 kohaselt „[l]iikmesriigid keelavad suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise, ilma et see piiraks [ühinemisakti] artikli 151 kohaldamist“.
11. Ühinemisakti artikli 151 lõike 1 kohaselt „[k]äesoleva akti XV lisas loetletud akte kohaldatakse uute liikmesriikide suhtes vastavalt selles lisas sätestatud tingimustele“ [mitteametlik tõlge]. Kõnealuses lisas sätestatakse iseäranis, et Rootsi Kuningriigis ei kohaldata suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete turuleviimise keeldu, välja arvatud keeldu seda toodet turule viia kujul, mis meenutab toidukaupa.
12. Ühendkuningriigis võeti direktiivi 2014/40 artikli 1 punkt c ja artikkel 17 üle 2016. aasta tubaka‑ ja seonduvate toodete määruse (Tobacco and Related Products Regulations 2016, edaspidi „tubakamäärus“) artikliga 17, milles on sätestatud, et „suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tootmine ja pakkumine on keelatud“.
III. Põhikohtuasi, eelotsuse küsimus ja menetlus Euroopa Kohtus
13. Swedish Match on Rootsis asutatud piiratud vastutusega äriühing, mis turustab peamiselt suitsuvabasid tubakatooteid ja muu hulgas huuletubakat. Huuletubakat tarbitakse suu kaudu ja see koosneb hakitud pastöriseeritud tubakast ning lubatud toidu-lisaainetest. Huuletubaka tootmist reguleerivad Rootsis toidukaupadele kohaldatavad õigusnormid. Rootsi toiduamet on rangelt kindlaks määranud ebasoovitavate ainete sisalduse suurimad lubatud määrad selles tootes.
14. See äriühing esitas tubakamääruse artikli 17 peale kaebuse eelotsusetaotluse esitanud kohtule. Selles kohtuasjas on vastustajaks Secretary of State for Health (tervishoiuminister, Ühendkuningriik). Menetlusse kaasati NNA – ühendus, mille põhikirjajärgne eesmärk on tubakast põhjustatud kahju vähendamise teel rahvatervise edendamine.
15. Kaebuses leiab Swedish Match, et tubakamääruse artiklist 17 tulenev täielik keeld viia suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat Ühendkuningriigi turule ei ole kooskõlas liidu õigusega. Tegelikult on need liidu õiguse sätted, mis selle artikliga üle võetakse, see tähendab direktiivi 2014/40 artikli 1 punkt c ja artikkel 17, Swedish Matchi hinnangul ise vastuolus liidu kõrgemalseisvate õigusnormidega.
16. Swedish Match leiab, et seisukoht, mille Euroopa Kohus võttis kohtuasjas Swedish Match(12), kus ta leidis, et ei esine asjaolusid, mis seaks kahtluse alla direktiivi 2001/37 artiklis 8 sätestatud keelu viia turule suukaudseks tarbimiseks mõeldud tubakat, ei ole enam asjakohane, võttes arvesse vahepealsel ajal toiminud arengut kohaldatavate õigusaktide, olemasolevate teaduslike andmete ning tubakatoodete turu iseloomu osas.
17. Konkreetsemalt leiab see äriühing, et direktiivi 2014/40 artikli 1 punkt c ning artikkel 17 on vastuolus diskrimineerimiskeelu, proportsionaalsuse ning subsidiaarsuse põhimõtetega, samuti ELTL artiklis 296 sätestatud põhjendamiskohustusega ning ELTL artiklites 34 ja 35 tagatud kaupade vaba liikumise põhimõttega.
18. NNA väidab oma seisukohas, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld ei ole mitte üksnes ebaproportsionaalne, vaid vastuolus õigusega inimväärikuse ning era- ja perekonnaelu austamisele, mis on sätestatud vastavalt Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklites 1 ja 7, samuti harta artiklis 35 sätestatud õigusega ravile.
19. Neil asjaoludel otsustas eelotsusetaotluse esitanud kohus menetluse peatada ning esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:
„Kas direktiivi [2014/40] artikli 1 punkt c ja artikkel 17 on kehtetud põhjusel, et:
i. need rikuvad liidu õiguses kehtivat diskrimineerimiskeelu üldpõhimõtet;
ii. need rikuvad liidu õiguses kehtivat proportsionaalsuse üldpõhimõtet;
iii. need rikuvad ELL artikli 5 lõiget 3 ja liidus õiguse subsidiaarsuse põhimõtet;
iv. need rikuvad ELTL artikli 296 teist lõiku;
v. need rikuvad ELTL artikleid 34 ja 35, ning
vi. need rikuvad [harta] artikleid 1, 7 ja 35?“
20. Euroopa Kohtule esitasid kirjalikud seisukohad Swedish Match, NNA, Soome ja Ungari valitsus, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu ning komisjon.
21. 25. jaanuaril 2018 toimunud kohtuistungile ilmusid Swedish Match, NNA, Ühendkuningriigi ja Norra valitsus, parlament, nõukogu ning komisjon.
IV. Analüüs
A. Sissejuhatavad märkused
22. Direktiivi 2014/40 artikli 1 punktis c ja artiklis 17 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelul, nagu selle direktiivi teistel sätetelgi, on kahetine eesmärk hõlbustada siseturu tõrgeteta toimimist, võttes aluseks inimeste tervise kõrgetasemelise kaitse, seda eelkõige noorte jaoks.(13)
23. Nimetatud keeld jäeti sellesse direktiivi selleks, et vältida siseturu uut killustumist, mis esines enne, kui selline meede liidu tasandil 1992. aastal(14) kehtestati. Mitu liikmesriiki olid toona suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelanud või olid seda tegemas, nii et peeti vajalikuks liikmesriikide õigusaktide ühtlustamist, et vältida nende erineva arenguga tõenäoliselt kaasnevaid takistusi kaupade liikumisele.(15)
24. Seadusandja leidis, nagu ta oli seda teinud juba 1992. ja 2001. aastal, et selline ühtlustamine peaks ka ülalnimetatud tervishoiu eesmärkide saavutamiseks toimuma selle toote keelustamise kaudu. Nagu täpsustatakse ka direktiivi 2014/40 põhjenduses 32, on selle keelu eesmärk takistada massituru jaoks ette nähtud sõltuvust tekitavate ja tervist kahjustavate toodete kättesaadavust.
25. Lugedes seda põhjendust komisjoni ettepaneku ja mõjuhinnangu valguses, on näha, et seadusandja tõi esile suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka olemusliku kahjulikkuse ja vajaduse vältida liidus uue nikotiinisõltuvuse liigi levimist, eriti noorte hulgas (alustamisefekt). Suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu säilitamist peeti seda enam vajalikuks, et see sõltuvus võib suurendada hilisemat suitsetatava tubaka kasutamise riski (esimese sammu efekt). Pealegi oleks võinud selle keelu kaotamine kahjustada suitsetamisest loobumiseks tehtud pingutusi, võimaldades suitsetajatel suitsuvabades keskkondades märkamatult tubakat tarbida. Nende puhul, kelle suitsetamisest loobumiseks tehtud pingutusi edu krooninud ei ole, on ka oht, et nad hakkavad suitsetamise kõrval veel ka suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat tarbima. Seevastu pole tuvastatud, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas pakuks suitsetatava tubaka alternatiivina tõhusat abi suitsetamisest loobumisel (asendusefekt). Seadusandja järeldas sellest, et kõnealuse keelu säilitamine oleks rahvatervise seisukohast üleüldiselt kasulik.(16)
26. Eelotsusetaotlusest nähtuvalt leiavad Swedish Match ja NNA, et kõnealune keeld ei ole kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega, rõhutades suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka väiksemat kahjulikkust võrreldes teiste tubakatoodetega. Viimaste hinnangul võimaldaks selle keelu kaotamine asendada suitsetatavad tubakatooted teiste, vähem kahjulike tubakatoodetega (asendusefekt). See säästaks omakorda suurt hulka passiivseid suitsetajaid. Lisaks ei tõenda ükski tõend, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarvitamine oleks esimeseks sammuks teel suitsetatava tubaka tarvitamiseni. Seega, kuigi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas ei ole kahjulikust mõjust täiesti prii, on kõnealune keeld üldiselt rahvatervise seisukohast kahjulik. Lisaks tuginevad Swedish Match ja NNA ka väitele, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld ei ole kooskõlas sellega, kuidas koheldakse teisi direktiivi 2014/40 kohaldamisalasse kuuluvaid tooteid.
27. Need kaks vastandlikku lähenemist peegeldavad tubakavastase võitluse kahte erinevat tahku. Kui suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld on osa tubakatoodete pakkumise ja tarbimise vähendamise strateegiast, siis selle keelu kaotamine, mida taotlevad Swedish Match ja NNA, kuulub tubaka kahjuliku mõju vähendamise strateegiasse.
28. Käesoleval juhul ei pea Euroopa Kohus siiski kontrollima, kas seadusandja poolt valitud meede oli „ainus või parim võimalik“, vaid üksnes, kas see oli „ilmselgelt sobimatu“.(17) Liidu seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus valdkondades, kus tal tuleb lahendada poliitilisi, majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi ning läbi viia keerulisi hindamisi. Euroopa Kohus on juba leidnud, et nende valdkondade hulka kuulub tubakatoodete(18), sealhulgas suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakaga seonduva reguleerimine(19).
29. Kohtulik kontroll proportsionaalsuse põhimõtte järgimise üle on piiratud selle põhimõtte kolme osaga. Meenutan siinkohal, et väljakujunenud kohtupraktika kohaselt nõuab see põhimõte esiteks seda, et liidu institutsioonide aktid oleksid taotletavate õiguspäraste eesmärkide saavutamiseks sobivad („sobivuse test“). Teiseks ei tohi need aktid minna kaugemale sellest, mis on nende eesmärkide saavutamiseks vajalik, ning juhul, kui on võimalik valida mitme sobiva meetme vahel, tuleb rakendada kõige vähem piiravat meedet („vajalikkuse test“). Kolmandaks peavad tekitatud piirangud olema vastavuses seatud eesmärkidega („kitsamas tähenduses proportsionaalsuse test“).(20)
B. Sobivuse test
30. Sobivuse testi raames saab akti, mis on vastu võetud valdkonnas, kus liidu seadusandjal on normide kehtestamisel ulatuslik kaalutlusõigus, kehtetuks tunnistada vaid siis, kui see on taotletavate eesmärkide saavutamiseks ilmselgelt sobimatu. Seejuures peab seadusandja ka sellises valdkonnas tuginema oma valikutes taotletava eesmärgi seisukohast objektiivsetele ja asjasse puutuvatele kriteeriumidele, võttes arvesse kõiki faktilisi asjaolusid ning kõnealuse akti vastuvõtmise ajal kättesaadavat tehnilist ja teaduslikku teavet.(21)
31. Kohtuotsustes Swedish Match(22) ja Arnold André(23) otsustas Euroopa Kohus juba, et direktiivi 2001/37 artiklis 8 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld ei olnud sellega taotletava kahetise eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt ebasobiv.
32. Sellega seoses rõhutas Euroopa Kohus suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka olemuslikku ohtlikkust. Esiteks sisaldab see nikotiini ehk ainet, mis tekitab sõltuvust ja mille toksilisus on tõendatud. Teiseks tõi Euroopa Kohus välja, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimisega kaasnevad selline kahjulik mõju nagu suuõõne vähi riski suurenemine, tunnistades siiski, et selles küsimuses pole teadusringkondades üksmeelt. Lisaks ei olnud direktiivi 2001/37 vastuvõtmise ajaks tõendatud, et nimetatud toodete kahjulik mõju oleks selles osas väiksem kui teistel tubakatoodetel.(24)
33. Euroopa Kohus analüüsis ka seda, kuidas võiks kõnealuse keelu kaotamine mõjutada tarbimisharjumusi. Euroopa Kohus meenutas, et see keeld kehtestati seoses tõsise ohuga, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat kasutavad noored. Liiati ei olnud võimalik asendusefekt tõendatud ja teadusringkondades vaieldi selle üle endiselt.(25)
34. Minu hinnangul ei saa nende kohtuotsuste tegemisele järgnenud teaduse arengu ega tubaka‑ ja seonduvate toodete osas kohaldatavates õigusnormides tehtud muudatuste pinnalt asuda teistsugusele seisukohale selles osas, et direktiivi 2014/40 artikli 1 punkt c ja artikkel 17 on oma kahetise eesmärgi saavutamiseks sobivad.
1. Teaduse arengut puudutav argument
a) Sissejuhatavad täpsustused ettevaatuspõhimõtte kohaldamise kohta
35. Nii nagu direktiiv 2001/37, võeti ka direktiiv 2014/40 vastu olukorras, mida iseloomustas suur ebakindlus ning vastuolulised seisukohad suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka kahjuliku mõju iseloomu ja ulatuse osas ning selle osas, kuidas mõjutaks selle kogu liidus turuleviimine tarbimisharjumusi.
36. Komisjon tunnistas mõjuhinnangus, et kuigi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka kasutamisega seotud teatud kahjuliku mõju esinemise saab lugeda tõendatuks, on teist laadi kahjuliku mõju esinemine ja ulatus ebakindel. Samuti, kuna see avaldub alles tulevikus, ei ole võimalik tõsikindlalt ette näha suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu kaotamisega kaasnevat kõige tõenäolisemat mõju muude liikmesriikide kui Rootsi tarbijate käitumisele.(26)
37. Lisaks sellele ei olnud erinevate teadustööde ja eriti CSRSENi nõuande põhjal selles mõjuhinnangus kajastatud seda potentsiaalset mõju puudutavad hinnangud üksmeelsed. Swedish Match ja NNA teevad selle nõuande erinevatest osadest ja mõnedest seal tsiteeritud artiklitest erinevaid järeldusi. Nendes osades on peamiselt tuginetud teaduslikule aruandele, mis on lisatud Swedish Matchi kirjalikule seisukohale ja koostatud Swedish Matchi tellimusel eesmärgiga hinnata kriitiliselt direktiivi 2014/40 teaduslikke põhjendusi. Nad mainivad ka mõnesid mõjuhinnangu koostamisest või ka direktiivi vastuvõtmisest hiljem tehtud uuringuid, mis olevat selles analüüsis antud hinnangutega vastuolus.
38. Neil asjaoludel tuleb direktiivi 2014/40 artikli 1 punkti c ja artikli 17 sobivust rahvatervise kaitsmiseks uurida ELTL artikli 191 lõikes 2 sätestatud ja kohtupraktikas täpsustatud ettevaatuspõhimõtte valguses. Selle põhimõtte kohaselt, „kui on kahtlusi inimeste tervisele esinevate ohtude olemasolu või ulatuse osas, võib võtta kaitsemeetmeid, ilma et oodataks ära, et nende ohtude tegelikkus ja tõsidus oleks täielikult avaldunud“(27). Nagu mu edasisest arutluskäigust tuleneb, võib selle põhimõtte kohaldamist õigustav ebakindlus puudutada nii toote kahjulikku mõju kui ka seda, milline mõju võib olla selle turuleviimisel tarbimisharjumustele.(28)
39. Ettevaatusmeetmete kehtivuse eelduseks on eelneva võimalikult igakülgse ohtude hindamise läbiviimine. Pelgalt teaduslikult veel kontrollimata oletustel põhinevate ohu esinemist puudutavate puhtalt hüpoteetiliste kaalutlustega ei saa selliste meetmete vastuvõtmist õigustada.(29) See on lubatav vaid juhul, „kui väidetava ohu olemasolu või selle ohu ulatuse üle ei ole võimalik kindlalt otsustada, kuna teostatud uuringute tulemused ei ole lõplikud, kuid ohu realiseerumise korral on tegelik kahju rahvatervisele tõenäoline“(30).
40. Seda, kas kohustust iga ettevaatusmeedet sellise ohuhinnanguga põhjendada on järgitud, tuleb kontrollida keeruliste hinnangute andmist nõudvates valdkondades liidu seadusandjale antud ulatuslikku kaalutlusõigust silmas pidades.(31) See kaalutlusõigus hõlmab lisaks vastuvõetavate sätete olemusele ja ulatusele ka nende üle otsustamiseks hinnangu andmist teaduslikult käsitletud faktilistele asjaoludele.(32) Sellest tuleneb ka, et „[liidu] kohus [ei saa] asendada oma hinnanguga teaduslikele ja tehnilistele asjaoludele hinnangut, mille on andnud seadusandja, kellele on asutamislepinguga see ülesanne antud“(33).
41. Kui ohuhinnangu põhjal jäävad üles kahtlused, peab liidu seadusandja otsustama, kui suurt ohtu ta peab elanikkonna jaoks aktsepteeritavaks, ning töötama välja kohased ettevaatusmeetmed. Ka need riskide hindamisest lähtuvad riskijuhtimistegevused eeldavad ulatuslikku kaalutlusõigust poliitiliste valikute tegemiseks taotletava kaitse taseme ja eesmärgi saavutamiseks kasutatavate vahendite kohta.(34)
42. Nende kaalutluste valguses tuleb uurida, kas seadusandja on direktiivi 2014/40 artikli 1 punkti c ja artikli 17 vastu võtnud, ületamata talle antud kaalutlusõiguse piire suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimisega seotud ohtude hindamisel ning sellega seonduvalt kõnealuse meetme iseloomu ja ulatuse osas valiku tegemisel.
b) Tõdemus, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas on sõltuvust tekitav ja kahjulik
43. Direktiivi 2014/40 põhjenduse 32 kohaselt on suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas „sõltuvust tekitav ja tervist kahjustav“. See seisukoht põhineb mõjuhinnangus sisalduval hinnangul, mille kohaselt tekitab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimine tõendatult nikotiinisõltuvuse ohu ja teatud soovimatu mõju, nagu rasedusega seotud komplikatsioonid, ning lisaks kaasnevad sellega muu kahjuliku mõjuga seonduvad võimalikud ohud(35). Hinnangus tuuakse selles osas välja pankrease, suu- ja söögitoruvähki ning südameinfarktist põhjustatud suremust puudutavate ohtude suurenemisega seotud teaduslikud kahtlused.(36)
44. Swedish Match ja NNA leiavad esiteks, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimisega seotud ohud on väiksemad kui need, mis seonduvad suitsetatava tubaka tarbimisega.
45. Märgin sellega seoses, et mõjuhinnangus tunnistati tõepoolest, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas on suitsetatava tubakaga võrreldes vähem kahjulik.(37) See seisukoht ei sea siiski kahtluse alla kõnealuse keelu säilitamises seisnenud õigusloomelise valiku aluseks olnud järeldust, et üldiselt vaadates suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas kahjustab tervist.
46. Teiseks seavad viimati nimetatud kahtluse alla mõjuhinnangus esitatud seisukoha, mille kohaselt võib suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimine suurendada eriti teatud liiki vähktõvevormide arenemise ohtu. Nende väitel räägivad sellele seisukohale vastu mitu uuringut, sealhulgas süstemaatilised uuringud ja üksikute uuringute meta-analüüsid, mis lubavad neid ohtusid hinnata usaldusväärsemalt, kui mõjuhinnangus kajastatud töödes.(38)
47. Minu hinnangul ei võimalda need argumendid asuda seisukohale, et seadusandja on kaalutlusõiguse piire ületanud, leides, et nimetatud ohtude esinemise ja nende suuruse osas valitseb teaduslik ebakindlus ning et see ebakindlus ei välista tegutsemist nende ohtude ennetamiseks.(39) Kõnealuseid ohtusid hinnati kõigi olemasolevate teaduslike andmete põhjal antud hinnangu alusel. Seda hinnangut arvestades leidis seadusandja oma kaalutlusõigust teostades, et kuigi neid ohtusid ümbritseb teaduslik ebakindlus, on need piisavalt dokumenteeritud.
48. Tuleb nõustuda komisjoniga, kes tõdes mõjuhinnangus, et see, et teatud andmed, mille alusel ta leidis, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas on kahjulik, on vastupidistes uuringutes vaidlustatud, ei ole piisav selle lõppjärelduse kahtluse alla seadmiseks.(40) Mulle näib, et seadusandjale ohtude hindamiseks antud kaalutlusruum hõlmab olemasolevate uuringute usaldusväärsuse hindamist, nende tulemuste tõlgendamist ning sellest tulenevalt igale asjakohasele uuringule kaalu omistamist.
49. Lisaks, kuigi Swedish Match ja NNA tuginevad teatud uuringutele, mis on tehtud pärast direktiivi 2014/40 vastuvõtmist ja milles välistatakse igasugune seos suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimise ning suu- ja pankreasevähi ohu suurenemise vahel, ei usu ma, et oleks vajalik täpsustada, kas ja kui, siis mil määral tuleks nende uuringutega arvestada kõnealuste sätete kehtivuse hindamisel.(41) Piisab tõdemusest, et igal juhul pole esiteks tõendatud see, et viimatinimetatute poolt nende uuringute pinnalt tehtud järelduste osas valitseks teadusringkondades üksmeel, ja et see ebakindlus, millest seadusandja lähtus, oleks hajunud. Teiseks ei otsustanud seadusandja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat puudutava keelu kehtima jätmist mitte üksnes nende ohtude, vaid kõigi sellega seotud tervist ja tarbimisharjumusi puudutavate ohtude tõttu.
50. Neid kaalutlusi arvestades ei ületanud seadusandja oma kaalutlusõiguse piire, kui ta leidis, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas on sõltuvust tekitav ja kahjustab tervist, sest see suurendab teatud kahjuliku mõju avaldumise ohtu ning võib lisaks suurendada ka teist laadi kahjuliku mõju avaldumise ohtu.
c) Hinnang sellele, milline mõju võib kõnealuse keelu kaotamisel olla tarbimisharjumustele
51. Komisjon rõhutas mõjuhinnangus, et kuigi suitsetatava tubaka suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakaga täielikult asendava üksikisiku tervis paraneb, sõltub suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu kaotamise üldine mõju rahvatervisele sellest, kuidas reageerivad tarbijad selle keelu kaotamisele kogu liidu lõikes. Ainult nende turureaktsioonide vaatlemine saab anda vastuse küsimusele, kas võimalik asendusefekt kaalub üles võimaliku alustamisefekti, esimese sammu efekti ja topeltkasutamise efekti või vastupidi, arvestades, et kõik need efektid võivad esineda korraga.(42)
52. Komisjon uuris siiski üksteise järel üksikasjalikult iga sellise efekti tõenäosusega seotud argumente, võttes aluseks neis riikides, kus suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat turustada võib, kogutud teaduslikele andmetele antud üldised hinnangud.(43) Komisjon leidis sisuliselt, et need andmed ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tõhususe kohta suitsetamisest loobumisel. Lisaks näitasid need andmed vaieldamatult alustamis- ja topeltkasutamise efekti esinemist ega võimaldanud kinnitada ega ümber lükata esimese sammu efekti esinemist või selle puudumist.(44) Selle hinnangu alusel leidis komisjon ning seejärel seadusandja, et kõnealuse keelu kaotamisel võib olla negatiivne mõju tarbimisharjumustele, mida võimalik asendusefekt üles ei kaalu.
53. Swedish Match ja NNA vaidlevad nimetatud hinnangule vastu selles osas, mis puudutab asendus- ja esimese sammu efektide tõenäosust ning selle keelu kaotamise üldist mõju rahvatervisele.(45) Viimati nimetatud asetavad rõhu eeskätt neile andmetele ja argumentidele, mis toetavad suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tõhusust suitsetamisest loobumise abistamisel ning esimese sammu efekti puudumist. Nad ei eita siiski, et teised komisjoni poolt välja toodud ja eriti CSRSENi nõuandel põhinevad andmed ja argumendid kinnitavad vastupidiseid järeldusi.
54. Euroopa Kohtu pädevuses ei ole nende erinevate teadustööde põhjendatuse üle otsustamine ega seadusandja poolt asjakohastele faktilistele andmetele antud hinnangu asendamine enda omaga. Piisab, kui tõdeda, et Swedish Matchi ja NNA argumendid annavad pigem tunnistust sellest, et küsimuses, kuidas mõjutaks tarbijate käitumist kogu liidus suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu kaotamine, valitseb teaduslik ebakindlus.
55. Kuna ohud, mis võivad kaasneda selle keelu kaotamisega tulenevalt selle mõjust tarbimisharjumustele, tuvastati ja hinnati enne direktiivi 2014/40 vastuvõtmist nõuetekohaselt, ei takistanud see ebakindlus seadusandjal ettevaatusmeetmete võtmist ka juhul, kui nende ohtude realiseerumine ja tõsidus ei olnud täielikult tõendatud.(46)
56. Lähtun siinkohal juhtnööridest, mis on antud kohtuotsuses Pillbox 38(47), kus Euroopa Kohus tõi välja, et puuduvad kindlad teaduslikud andmed iseäranis elektrooniliste sigarettide kui suitsetamisest loobumise meetodi tõhususe kohta ning selle kohta, et selle toote kasutamisega seondub suitsetamise suhtes n-ö lävepaku-efekt.(48) Neil asjaoludel leidis Euroopa Kohus, et liidu seadusandja pidi tegutsema ettevaatuspõhimõttest tulenevate nõuete kohaselt. Seetõttu ei olnud elektrooniliste sigarettide turuleviimise tingimusi reguleeriv direktiivi 2014/40 säte(49) vastuolus proportsionaalsuse põhimõttega.(50)
57. Seega ei ületanud liidu seadusandja kaalutlusõiguse piire, kui ta leidis mõjuhinnangu alusel, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu kaotamisega kaasneks oht, et tulenevalt selle mõjust tarbimisharjumustele võib liidus üldiselt tubakast põhjustatud kahju suureneda.
d) Kõnealuse meetme iseloomu ja ulatuse valik
58. Arvestades hinnangut sellele, millised ohud võivad kaasneda kõnealuse keelu kaotamisega, otsustas seadusandja selle keelu direktiivis 2014/40 kehtima jätta. Minu hinnangul ei ole selline valik direktiivi kahetise eesmärgi saavutamise seisukohast ilmselgelt ebasobiv.
59. Nagu ma juba ülalpool rõhutasin, on olukorras, kus teatud toodetega seotud terviseriskide iseloom ja ulatus ei ole teada, elanikkonna jaoks mitteaktsepteeritavaks peetava riskitaseme kindlaksmääramine poliitilise, majandusliku ja sotsiaalse valiku küsimus, mis tuleb seadusandjal lahendada ettevaatuspõhimõttest juhindudes kaalutlusõiguse alusel.(51)
60. Nagu mitu esmase õiguse sätet(52) nõuavad, pidi seadusandja selle kaalutlusõiguse teostamisel hoolitsema kõrgetasemelise tervisekaitse eest. Selle kohta on Euroopa Kohus lisanud, et direktiivi 2014/40 eesmärk on tagada kogu elanikkonna kõrgetasemeline tervisekaitse, mistõttu ei saa direktiivi võimet see eesmärk saavutada hinnata ainult ühe tarbijate kategooria seisukohast.(53)
61. Käesoleval juhul kaalus seadusandja ühelt poolt, tõsi küll, ebakindlat ohtu, et kõnealuse keelu kaotamisega kaasneb negatiivne mõju rahvatervisele ning teiselt poolt samuti ebakindlat ohtu, et selle keelu säilitamine ei võimalda praegustel suitsetajatel kasutada suitsetatava tubakaga võrreldes vähem kahjulikku alternatiivi.
62. Olles hinnanud, et esimene neist ohtudest on kaalukam kui teine, asus seadusandja seisukohale, et pidades silmas ülimat eesmärki kaitsta rahvatervist tuleb ühte vahe-eesmärki (vältida eriti noorte hulgas uue nikotiinisõltuvuse allika ilmumist, mis võib soodustada hilisemat sujuvat üleminekut suitsetatava tubaka tarbimisele) eelistada teisele (teha kättesaadavaks potentsiaalne võõrutusabi).
63. Minu meelest ei ole kahtlust, et seadusandja on tegutsenud ettevaatuspõhimõtte kohaselt. Kaalutlusõigus, mis tal elanikkonna jaoks mitteaktsepteeritava riskitaseme kindlaksmääramisel on, hõlmab käesoleval juhul õigust valida, millist mitmest tervisega seotud ohust ennetada, kui neid ei ole võimalik ennetada korraga.(54)
64. Oluline on ka ümber lükata Swedish Matchi argument, mille kohaselt on seadusandja rikkunud proportsionaalsuse põhimõtet, seades suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu kaotamise sõltuvusse selle kahjutu iseloomu tõendamisest, samas kui sellist tõendamisstandardit ei kohaldata ühegi teise direktiivi 2014/40 kohaldamisalasse kuuluva toote puhul.
65. See argument tugineb kahele kesksele asjaolule. Esiteks heidab Swedish Match liidu seadusandjale ette selle keelu säilitamist põhjendusega, et pole tõendatud, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka tarbimine oleks riskivaba, samas kui selline kriteerium on kohtupraktika kohaselt ebaproportsionaalne. Teiseks leiab Swedish Match sisuliselt, et seadusandja ei ole selle direktiivi eesmärki järginud ühtselt ja süstemaatiliselt. Mind ei veena kumbki neist mõttearendustest.
66. Esimene neist tuleneb minu meelest nii kohtupraktika kui ka liidu seadusandja põhjenduste vääritimõistmisest.
67. Seadusandja pädevuses on võtta vastu meetmeid, mis on suunatud terviseohtude ennetamisele, kui need riskid on teaduslike hinnangutega piisavalt dokumenteeritud.(55) Seevastu ei nõua kohtupraktika, et selliste hinnangute tulemused peaksid võimaldama nende ohtude realiseerumist kindlalt ette näha.(56) Euroopa Kohus ei ole ka kindlaks määranud lävendit, millest suurem peaks olema selliste ohtude realiseerumise tõenäosus või millest raskemad peaksid olema selle tagajärjed, et võtta vastu ettevaatusmeetmed.(57)
68. Tõdesin juba, et direktiivi 2014/40 artikli 1 punkti c ja artikli 17 eesmärk on ennetada teatud tõestatud terviseriske ning teisi riske – mis puudutavad nii otsest mõju tervisele kui ka selle keelu kaotamise võimalikke tagajärgi tarbimisharjumustele –, mis ei ole puhtalt hüpoteetilised. Need sätted pole niisiis vastu võetud mitte sel põhjusel, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka kahjutu iseloom ei ole tõestatud, vaid põhjusel, et selle toote tarbimisega kaasneb tõendatud või vähemalt nõuetekohaselt hinnatud avaldumise oht.
69. Swedish Matchi mõttearenduse teine osa seondub järgmise jao esemeks olevaga.
2. Argument, et õiguslik taust on muutunud
70. Arutluskäigus, mille kohaselt on direktiivis 2014/40 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld pärast kohtuotsuste Swedish Match(58) ja Arnold André(59) tegemist õiguslikus raamistikus toimunud arengut arvestades ilmselgelt ebasobiv, on Swedish Match ja NNA eelkõige kahtluse alla seadnud selle meetme sobivuse sellega taotletava eesmärgi ühtse ja süstemaatilise saavutamise seisukohast.
71. Viimati nimetatud toovad välja, et direktiiv 2014/40 ei keela ühegi teise tubakatoote turuleviimist,(60) ning täpsustavad, et suitsetatav tubakas ja närimistubakas või nuusktubakas on kahjulikumad, kui suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas. Lisaks kehtestati selles direktiivis uued sätted, mis reguleerivad konkreetselt uudseid tubakatooteid ning elektroonilist sigaretti, ilma neid siiski keelustamata. Kõnealuse direktiivi põhjenduses 34 tunnistatakse, et kõik tubakatooted on kahjulikud ning kohtuotsuses Pillbox 38(61) on Euroopa Kohus esile toonud elektrooniliste sigarettidega seonduvad potentsiaalsed terviseriskid. See mõttearendus kattub suures osas argumentidega, millele tuginedes leiavad Swedish Match ja NNA, et kõnealune keeld ei ole kooskõlas diskrimineerimiskeelu põhimõttega.
72. Meenutan sellega seoses, et liidu meede on taotletava eesmärgi saavutamiseks sobiv vaid siis, kui see vastab tõepoolest huvile saavutada see eesmärk ühtselt ja süstemaatiliselt.(62) See nõue on vastavuses ka nõudega, et kriteeriumid, millele seadusandja tugineb, peavad olema objektiivsed.(63) Käesoleval juhul vastavad direktiivi 2014/40 artikli 1 punkt c ja artikkel 17 sellele nõudele. Teised tubakatooted ega elektrooniline sigaret ei ole nimelt suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakaga sarnases olukorras, mistõttu on nende erineva käsitlemise aluseks objektiivsed ja mittediskrimineerivad kriteeriumid.
73. Esiteks, suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka ja teiste suitsuvabade tubakatoodete, nagu närimis- või nuusktubakas, erineva käsitlemisega seoses on Euroopa Kohus juba leidnud, et sellisena, nagu see 1992. aastal kehtestati ja direktiiviga 2001/37 alles jäeti, ei olnud see diskrimineeriv. See oli tingitud objektiivsetest asjaoludest ehk tollel hetkel keelatud toodete uudsusest siseturul, nende populaarsusest noorte hulgas ning siseriiklikest keelumeetmetest teatud liikmesriikides.(64) Ükski toimikus olev dokument ei viita sellele, et see enam nii ei ole. Lisaks on komisjon mõjuhinnangus tõdenud, et erinevalt suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakast on teised suitsuvabad tubakatooted suunatud nišiturgudele, mille kasvupotentsiaal on piiratud eelkõige nende kulukate ja osaliselt käsitsi valmistamises seisnevate tootmismeetodite tõttu.(65) Nagu nähtub direktiivi 2014/40 põhjendusest 32, ei ole liidu seadusandja pidanud seetõttu vajalikuks nende turuleviimist keelata.
74. Teiseks, mis puutub väidetavasse ühtsuse puudumisse suitsetatava tubaka käsitlemisel, siis märgin, et erinevalt sellest oli suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas seda puudutava keelu kehtestamise ajal liikmesriikide (välja arvatud Rootsi) turgudel suhteliselt uus. Seetõttu võimaldas see keeld vältida uue sõltuvusallika loomist, pidades silmas seda, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas võib olla eriti ligitõmbav just noortele. Mõjuhinnang näitab, et need kaalutlused olid asjakohased ka direktiivi 2014/40 vastuvõtmise ajal. Lisaks leidis komisjon seal, et suitsetatava tubaka keeld tooks kõige tõenäolisemalt kaasa musta turu tekke, kuivõrd liidus ulatus suitsetajate osakaal 28 protsendini.(66)
75. Kolmandaks ei taju ma seda, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka ja direktiivi 2014/40 artikli 2 punktis 14 sätestatud „uudsete tubakatoodete“ suhtes kohaldatavad õigusnormid ei oleks ühtsed. See kategooria hõlmab kõiki tooteid, mis ei kuulu teistesse selles direktiivis nimetatud kategooriatesse ja mis võivad pärast selle direktiivi jõustumist liidu turule ilmuda.(67) Nende toodete mõju pole määratlusest tulenevalt olnud võimalik täheldada ega enne direktiivi vastu võtmist uurida. Seetõttu paneb see direktiiv liikmesriikidele kohustuse luua süsteem, kus asjasse puutuvad tootjad ja importijad peavad enne uudsete tubakatoodete turuleviimist sellest teatama. Sellele teatele tuleb muu hulgas lisada uuringud nende mõju kohta tervisele ja tarbimisharjumustele.(68) See süsteem lihtsustab nende mõju hindamist, mis võiks vajaduse korral tingida tulevikus selliste toodete turustamist puudutavate keeldude või piirangute vastuvõtmise. Seevastu, ehkki suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka kogu mõju ei olnud võimalik tõsikindlalt hinnata ja mõõta, oli see turuleviimise keelu õigustamiseks piisavalt tuvastatud ja teaduslikult tõendatud.
76. Swedish Match ja NNA väidavad asjatult, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas on direktiivi 2014/40 põhjenduse 34 ja Euroopa Kohtu praktika tähenduses samuti „uudne“ toode.(69) Minu meelest on suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat „uudsena“ käsitatud vaid selles mõttes, et kõnealuse keelu puudumise korral oleks ta liikmesriikide (välja arvatud Rootsi) turgudele sisenev uudne toode. Seevastu, erinevalt „uudsetest tubakatoodetest“ direktiivi artikli 2 punkti 14 tähenduses, on suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakas tuntud ja teadaolevate omadustega toode, kuna Rootsis on see kättesaadav olnud pikka aega ning selle mõju on olnud mitme teadusuuringu ese.
77. Neljandaks tuleb kohtuotsuse Pillbox 38(70) alusel ümber lükata argument, mille kohaselt ei ole suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keeld ühtne elektroonilisi sigarette puudutava regulatsiooniga. Euroopa Kohus sedastas seal, et erinevalt tubakatoodetest ei sisalda need viimased esiteks tubakat, teiseks toimivad need ilma põlemiseta ning kolmandaks on need suhteliselt uudsed tooted, mille terviseriskid vajavad veel täpsustamist. Kui teisena nimetatud tähelepanek põhineb sellel, et elektroonilised sigaretid ning suitsetatavad tubakatooted ei ole omavahel võrreldavad, siis esimene ja kolmas annavad tunnistust elektrooniliste sigarettide ja kõigi tubakatoodete, sealhulgas suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka objektiivselt erinevatest tunnustest.
78. Üldisemalt jagan ma kohtujurist Geelhoedi poolt kohtuasjas Arnold André tehtud ettepanekus(71) väljendatud seisukohta, mille kohaselt võib liidu seadusandja, kui liikmesriikide turgudel on mitu ohtlikku toodet, asjasse puutuvatele asjaoludele antava üldise hinnangu põhjal otsustada, millised neist tuleb keelata, ilma et miski takistaks tal ka teiste keelamist, kui need asjaolud muutuvad.(72)
79. Need kaalutlused lubavad asuda seisukohale, et ei esine ei diskrimineerimiskeelu põhimõtte rikkumist seoses sellega, et suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat käsitletakse teistmoodi kui teisi eelnimetatud tooteid, ega ka proportsionaalsuse põhimõtte rikkumist seoses sellega, et direktiivi 2014/40 eesmärke ei taotleta ühtselt ja süstemaatiliselt.
C. Vajalikkuse test
80. Liidu sellise õigustloova akti suhtes, mis on vastu võetud valdkonnas, kus seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus, nagu on käesolevas asjas kõne all, tuleb vajalikkuse testi raames kontrollida, kas niisugune akt ei lähe ilmselgelt kaugemale sellest, mis on vajalik selle eesmärkide saavutamiseks.(73)
81. Direktiivi 2001/37 artiklis 8 sätestatud suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka turuleviimise keelu vajalikkus selle direktiivi eesmärkide saavutamiseks leidis kinnitust kohtuotsustes Swedish Match(74) ja Arnold André(75). Euroopa Kohtu hinnangul ei oleks teistel meetmetel, mille eesmärk on kehtestada tootjatele tehnilised normid toote kahjulikkuse vähendamiseks või reguleerida toote pakendi märgistamist ja toote müügitingimusi, sealhulgas müüki alaealistele, samasugust ennetavat mõju, kuna need lubaksid neil toodetel, mis on igal juhul kahjulikud, siiski turule siseneda“(76).
82. See järeldus on jätkuvalt kehtiv seoses selle keelu säilitamisega direktiivis 2014/40. Nagu komisjon rõhutas, õigustab suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka sõltuvust tekitav iseloom õigel ajal ennetavate meetmete võtmist seoses raskesti kõrvaldatava mõjuga rahvatervisele, mis võib kaasneda selle toote sisenemisega kogu liidu turule.
83. Kõnealune järeldus peab paika seda enam, et nagu ka mõjuhinnangust nähtub, ei takistaks teised kavandatavad meetmed suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubaka arvestatava kaubandusliku potentsiaali ärakasutamist, arvestades iseäranis suitsetamisvabade keskkondade teket.(77) Lisaks annaks selle keelu kaotamine segase sõnumi suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakatoodete kahjulikkuse osas.(78) Nagu Soome valitsus märkis, siis kuivõrd see keeld kehtib juba 1992. aastast, viiks selle kaotamine mõttele, et need tooted on kahjutud, mis võib suurendada nende ligitõmbavust noorte hulgas.
D. Kitsamas tähenduses proportsionaalsuse test
84. Proportsionaalsuse testi kolmandas osas tuleb neis valdkondades, kus liidu seadusandjal on ulatuslik kaalutlusõigus, kontrollida, et kõnealuse aktiga ei kaasneks selliseid kahjulikke tagajärgi, mis on taotletavate eesmärkide suhtes ilmselgelt ebaproportsionaalsed.(79) Seadusandja peab taotletava põhilise eesmärgi kõrval siiski igakülgselt arvestama kõigi huvidega, sealhulgas nende isikute omaga, kellele see akt avaldab negatiivset mõju. Seadusandja peab uurima, kas taotletavad eesmärgid on niisugused, mis õigustavad teatud ettevõtjatele tekitatavaid, ka olulise mõjuga negatiivseid majanduslikke tagajärgi.(80)
85. Minu hinnangul on seadusandja tegevus direktiivi 2014/40 artikli 1 punkti c ja artikli 17 vastuvõtmisel olnud nende nõuetega kooskõlas.
86. Sellega seoses on Euroopa Kohus tunnistanud, et tervisekaitse eesmärk on majanduskeskkonnaga seotud huvidest tunduvalt olulisem.(81) Liidu õiguskorras sellele eesmärgile omistatud esmajärgulise tähtsusega saab niisiis õigustada teatud ettevõtjatele tekitatavaid, ka olulise mõjuga negatiivsed majanduslikke tagajärgi.(82)
87. Mulle näib, et just selles valguses ei asunud Euroopa Kohus otsustes Swedish Match(83) ja Arnold André(84) otseselt ettevõtjate majanduslikke huve ja rahvatervisega seotud huve omavahel kaaluma.(85) Euroopa Kohus asus kaudselt seisukohale, et meede, mille eesmärk on rahvatervise kaitse ja mis läbib proportsionaalsuse testi kaks esimest osa, on igal juhul kooskõlas selle kolmanda osaga, kuivõrd ettevõtjate majanduslikud erahuvid peavad taanduma rahvatervisega seotud avaliku huvi ees.
88. Selle analüüsi lõpetuseks leian, et kõnealused sätted ei ole taotletava kahetise eesmärgi saavutamiseks ilmselgelt sobimatud, ei lähe kaugemale kui selle eesmärgi saavutamiseks vajalik, ega too kaasa soovitud eelistega võrreldes ilmselgelt ebaproportsionaalseid negatiivseid tagajärgi.
V. Ettepanek
89. Kõiki eeltoodud kaalutlusi arvesse võttes teen Euroopa Kohtule ettepaneku vastata High Court of Justice (England & Wales), Queen’s Bench Division (Administrative Court) (kõrge kohus (Inglismaa ja Wales), kuninglik osakond (halduskolleegium), Ühendkuningriik) eelotsuse küsimuse punktile ii) järgmiselt:
Eelotsuse küsimuse punkti ii) analüüsi käigus ei ilmnenud asjaolusid, mis mõjutaksid Euroopa Parlamendi ja nõukogu 3. aprilli 2014. aasta direktiivi 2014/40/EL tubaka- ja seonduvate toodete tootmist, esitlemist ja müüki käsitlevate liikmesriikide õigus- ja haldusnormide ühtlustamise kohta, ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2001/37/EÜ, artikli 1 punkti c ja artikli 17 kehtivust.