Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Arbeits- und Sozialgericht Wien (Austria) 23. aprillil 2018 – Minoo Schuch-Ghannadan versus Medizinische Universität Wien

(kohtuasi C-274/18)

Kohtumenetluse keel: saksa

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Arbeits- und Sozialgericht Wien

Põhikohtuasja pooled

Hageja: Minoo Schuch-Ghannadan

Kostja: Medizinische Universität Wien

Eelotsuse küsimused

Kas pro rata temporis põhimõtet, mis on esitatud nõukogu 15. detsembri 1997. aasta1 direktiivi 97/81/EÜ (osalist tööaega käsitleva raamkokkuleppe kohta) lisas sisalduva raamkokkuleppe klausli 4 punktis 2 seoses diskrimineerimiskeelu põhimõttega, mis on esitatud klausli 4 punktis 1, tuleb kohaldada õigusnormide suhtes, mille puhul on Austrias asuvas ülikoolis välisrahastusega projektide või teadusprojektide raames töötava töötaja üksteisele vahetult järgnevate töösuhete kogukestus täistööajaga töötamise puhul kuus aastat, kuid osalise tööajaga töötamise puhul kaheksa aastat, ning lisaks on juhul, kui see on objektiivselt põhjendatud, eelkõige teadusprojektide või publikatsioonide jätkamiseks või lõpuleviimiseks lubatud nimetatud kestust ühekordselt pikendada täistööajaga töötajate puhul kokku kuni kümne aastani, osalise tööajaga töötajate puhul kokku kuni kaheteistkümne aastani?

Kas esimeses eelotsuse küsimuses kirjeldatud õigusnormid kujutavad endast kaudset soolist diskrimineerimist Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses, kui kõigi töötajate hulgas, kellele kõnealuseid õigusnorme kohaldatakse, mõjutavad need oluliselt suuremat hulka naistöötajaid kui meestöötajaid?

Kas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2006. aasta2 direktiivi 2006/54/EÜ meeste ja naiste võrdsete võimaluste ja võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamise kohta tööhõive ja elukutse küsimustes (uuestisõnastamine) artikli 19 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et juhul kui naine, kes kuulub selliste õigusnormide kohaldamisalasse, mida on kirjeldatud esimeses eelotsuse küsimuses, tugineb sellele, et teda on tema soo tõttu kaudselt diskrimineeritud, kuna osalise tööajaga töötab tunduvalt rohkem naisi kui mehi, peab selleks, et seda asjaolu – eelkõige seda, et statistiliselt mõjutab see oluliselt rohkem naisi kui mehi – tõendada, esitama konkreetsed statistilised andmed või konkreetsed asjaolud ning asjakohased tõendid?

____________

1 EÜT 1998, L 14, lk 9; ELT eriväljaanne 05/03, lk 267.

2 ELT 2006, L 204, lk 23.