EUROOPA KOHTU OTSUS (viies koda)
5. juuli 2018(*)
Eelotsusetaotlus – Tekstiilikiudude nimetused ning vastavad märgistamis- ja tähistamisnõuded – Määrus (EL) nr 1007/2011 – Artiklid 7 ja 9 – Ühte liiki kiust tekstiiltooted – Mitmekiulised tekstiiltooted – Märgistus- ja tähistusviisid
Kohtuasjas C‑339/17,
mille ese on ELTL artikli 267 alusel Landgericht Köln (Kölni apellatsioonikohus, Saksamaa) 18. mai 2017. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 7. juunil 2017, menetluses
Verein für lauteren Wettbewerb eV
versus
Princesport GmbH,
EUROOPA KOHUS (viies koda),
koosseisus: koja president J. L. da Cruz Vilaça, kohtunikud E. Levits, A. Borg Barthet, M. Berger (ettekandja) ja F. Biltgen,
kohtujurist: N. Wahl,
kohtusekretär: A. Calot Escobar,
arvestades kirjalikku menetlust,
arvestades seisukohti, mille esitasid:
– Verein für lauteren Wettbewerb eV, esindaja: Rechtsanwältin I. Siegfried,
– Princesport GmbH, esindaja: Rechtsanwalt M. Liesen,
– Saksamaa valitsus, esindajad: T. Henze ja S. Eisenberg,
– Tšehhi valitsus, esindajad: M. Smolek, J. Vláčil ja A. Kasalická,
– Euroopa Komisjon, esindajad: K. Petersen ja D. Kukovec,
arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,
on teinud järgmise
otsuse
1 Eelotsusetaotlus käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ (ELT 2011, L 272, lk 1), artikli 7 lõike 1 ja artikli 9 lõike 1 tõlgendamist.
2 Taotlus on esitatud kõlvatu konkurentsi vastu võitleva ühingu Verein für lauteren Wettbewerb eV ja Princesport GmbH vahelises vaidluses, mis puudutab Princesporti poolt internetis reklaamitud ja turustatud tekstiiltoodete märgistus- ja tähistusnõudeid.
Õiguslik raamistik
Liidu õigus
3 Määruse nr 1007/2011 põhjenduses 10 on täpsustatud:
„Kiukoostise märgistamine ja tähistamine peaks olema kohustuslik, et tagada õige ja ühtse teabe kättesaadavus liidu kõigile tarbijatele. Käesolev määrus ei tohiks takistada aga ettevõtjatel märkida lisaks väikeses koguses esinevate kiudude olemasolu, mis nõuavad tekstiiltoote algse kvaliteedi säilitamiseks erilist tähelepanu. Juhul kui tekstiiltoote kiukoostise kindlaksmääramine selle tootmise ajal on tehniliselt raske, peaks olema võimalik märgistusel ja tähistusel esitada ainult tootmise ajal teada olevad kiud, kui valmistoode sisaldab neid kiude teatava protsendi ulatuses.“
4 Määruse artikkel 1 on sõnastatud järgmiselt:
„Käesoleva määrusega kehtestatakse tekstiilkiudude nimetuste kasutamise ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise eeskirjad, […] et parandada siseturu toimimist ja tagada täpse teabe esitamine tarbijatele.“
5 Nimetatud määruse artiklis 4 „Üldsäte tekstiiltoodete turul kättesaadavaks tegemise kohta“ nähakse ette:
„Tekstiiltooted tehakse turul kättesaadavaks üksnes tingimusel, et need tooted on märgistatud, tähistatud või nendega on kaasas saatedokumendid kooskõlas käesoleva määrusega.“
6 Määruse nr 1007/2011 artikli 5 lõike 1 kohaselt:
„Kiukoostise kirjeldamiseks tekstiiltoodete märgisel ja tähistusel kasutatakse ainult I lisas loetletud tekstiilkiudude nimetusi.“
7 Selle määruse artikkel 7 „Ühte liiki kiust tekstiiltooted“ on sõnastatud:
„1. Ainult need tekstiiltooted, mis koosnevad üksnes ühte liiki kiust, võib märgistada või tähistada tekstiga „100%“, „puhas“ või „täis-“.
Neid või sarnaseid mõisteid ei tohi kasutada muude tekstiiltoodete puhul.
2. Ilma et see piiraks artikli 8 lõike 3 kohaldamist, võib kuni 2 massiprotsenti kõrvalisi kiude sisaldavat tekstiiltoodet samuti käsitada üksnes ühte liiki kiust koosneva tootena, tingimusel et see kogus on heade tootmistavade korral tehniliselt vältimatu ega ole lisatud sihilikult.
Kraasmenetletud tekstiiltoodet võib samuti käsitada üksnes ühte liiki kiust koosneva tootena, kui toode ei sisalda rohkem kui 5 massiprotsenti kõrvalisi kiude ning tingimusel, et see kogus on heade tootmistavade korral tehniliselt vältimatu ega ole lisatud sihilikult.“
8 Nimetatud määruse artikli 9 „Mitmekiulised tekstiiltooted“ lõiked 1 ja 5 sätestavad:
„1. Tekstiiltootele märgitakse või sellel tähistatakse tootes sisalduvate kiudude nimetused massiprotsendi põhjal kahanevas järjekorras.
[…]
5. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib neid kiudusid, mis ei ole veel loetletud I lisas, tähistada nimetusega „muud kiud“, mille vahetult ette või järele märgitakse nende kiudude summaarse sisalduse protsendimäär kogumassist.“
9 Määruse nr 1007/2011 artikli 14 lõige 1 sätestab:
„Tekstiiltoodete turul kättesaadavaks tegemisel need märgistatakse ja tähistatakse, et esitada nende kiukoostis.
Tekstiiltoodete märgistus ja tähistus peab olema vastupidav, kergesti loetav, nähtav ja ligipääsetav ning märgise kasutamise korral kindlalt kinnitatud.“
10 Määruse artikkel 16 näeb ette:
„1. Tekstiiltoote turul kättesaadavaks tegemisel esitatakse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud tekstiili kiukoostise kirjeldused kataloogides, toodet tutvustavates trükistes, pakenditel ning toote märgistel ja tähistustel kergesti loetaval viisil, nähtaval kohal, selgelt ja kirjas, mille suurus, laad ja tüüp on ühetaoline. See teave on tarbijale enne ostu sooritamist selgelt nähtav, sh ka juhul, kui ost sooritatakse elektrooniliselt.
2. Kaubamärgi või ärinime võib märkida vahetult enne või pärast artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud tekstiili kiukoostise kirjeldusi.
[…]
Muu teave esitatakse alati eraldi.
3. Kui asjaomane liikmesriik ei näe teisiti ette, kasutatakse märgisel või tähistusel selle liikmesriigi ametlikku keelt või keeli, mille territooriumil tehakse tekstiiltooted tarbijale kättesaadavaks.
[…]“
Saksa õigus
11 Eelotsusetaotlusest nähtub, et Verein für lauteren Wettbewerb väidab, et rikutud on kõlvatu konkurentsi vastase seaduse (Gesetz gegen den unlauteren Wettbewerb, edaspidi „UWG“) nii kuni 10. detsembrini 2015 kehtinud redaktsiooni (edaspidi „varasem redaktsioon“) kui ka sellest kuupäevast jõustunud redaktsiooni (edaspidi „uus redaktsioon“) teatud sätteid.
12 UWG (vana redaktsioon) § 4 punktis 11 oli sätestatud:
„Kõlvatult tegutseb eelkõige selline isik, kes
[…]
11. rikub õigusnormi, mis on muu hulgas ette nähtud selleks, et turuosaliste huvides reguleerida tegevust turul.“
13 UWG § 4 punkt 11 asendati UWG uues redaktsioonis §‑ga 3a. See säte näeb ette:
„Isik, kes rikub turuosaliste huvides turul tegutsemist reguleerivat õigusnormi, tegutseb kõlvatult, kui see rikkumine võib oluliselt kahjustada tarbijate, teiste turuosaliste või konkurentide huve“.
14 UWG § 8 kohaselt:
„(1) Isiku suhtes, kes kasutab keelatud kauplemisvõtet § 3 või § 7 tähenduses, võib esitada nõude selle tegevuse lõpetamiseks; tegevuse kordumise ennetamiseks võib nõuda selle tegevuse lõpetamist või keelamist. Tegevuse lõpetamist võib nõuda juba siis, kui on võimalik, et kasutatakse §‑dega 3 ja 7 vastuolus olevat keelatud kauplemisvõtet.
[…]
(3) Lõikes 1 osutatud nõudeid võivad esitada:
[…]
2. õigusvõimelised ühendused, kelle eesmärk on edendada kutsealaseid või individuaalseid ametialaseid huvisid, kui neisse ühendustesse kuulub piisavalt suur arv ettevõtjaid, kes müüvad ühel ja samal turul samasuguseid või sarnaseid kaupu või osutavad samasuguseid või sarnaseid teenuseid, kui nad on eelkõige nende individuaalseid, materiaalseid ja rahalisi vahendeid arvestades võimelised tegelikult täitma nende põhikirjas kindlaks määratud ülesandeid, mis puudutavad kutsealaste või individuaalsete ametialaste huvide järgimist ja kui rikkumine riivab nende liikmete huve;
3. pädevad üksused, kes tõendavad, et nad on kantud pädevate üksuste nimekirja vastavalt ettekirjutust taotletavaid hagisid käsitleva seaduse (Unterlassungsklagengesetz) §‑le 4 või Euroopa Komisjoni nimekirja vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. aprilli 2009. aasta direktiivi 2009/22/EÜ tarbijate huve kaitsvate ettekirjutuste kohta (ELT 2009, L 110, lk 30) artikli 4 lõikele 3;
[…]“
15 Landgericht Köln (Kölni apellatsioonikohus, Saksamaa) märgib eelotsusetaotluses, et vastavalt Bundesgerichtshofi (Saksamaa kõrgeim kohus) praktikale järgivad määruse nr 1007/2011 sätted tekstiiltoodete märgistamise kohta tarbijakaitse eesmärki ning kujutavad endast seega turukäitumise eeskirju UWG § 3a (uus redaktsioon) ja UWG § 4 punkti 11 (varasem redaktsioon) tähenduses.
Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimused
16 Leides, et Princesport ei täida ühte liiki kiust koosnevate tekstiiltoodete internetis reklaamimisel ja müümisel nende märgistamise ja tähistamise nõudeid ning rikub järelikult teatud UWG sätteid, samuti määruse nr 1007/2011 artikli 5 lõiget 1, artikli 9 lõiget 1 ning artikli 16 lõiget 1, esitas Verein für lauteren Wettbewerb selle äriühingu vastu hagiavalduse.
17 5. juulil 2016 tehti Princesporti suhtes tagaseljaotsus. Viimane esitas selle kohtuotsuse peale eelotsusetaotluse esitanud kohtule apellatsioonkaebuse. Princesport väidab apellatsioonkaebuses sisuliselt, et määruse nr 1007/2011 artikkel 7 ei kehtesta ühte liiki kiust tekstiiltoodete puhul kohustust tähistada need tekstiga „puhas“ või „täis-“, vaid üksnes selgitab, et sellise tekstiga võib tähistada ainult need tekstiiltooted.
18 Verein für lauteren Wettbewerb on seevastu arvamusel, et selgitus selle kohta, et tegemist on ühte liiki kiust tekstiiltootega, tuleb tingimata esitada. Selleks on võimalik valida üksnes määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõikes 1 nimetatud tekstide vahel, nimelt „100%“, „puhas“ või „täis-“ vahel. Lisaks kehtib määruse nr 1007/2011 artiklis 9 kehtestatud kohustus märkida tootes sisalduvate tekstiilkiudude nimetused massiprotsendi põhjal ka toodete puhul, mis koosnevad ainult ühte liiki kiust. Pealegi ei või kasutada teksti „puhas“ lisaks tekstile „100%“, vaid ainult selle asemel.
19 Neil asjaoludel otsustas Landgericht Köln (Kölni apellatsioonikohus) menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmised eelotsuse küsimused:
„1. Kas [määruse nr 1007/2011] artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et selgitus selle kohta, et tegemist on üksnes ühte liiki kiust koosneva tekstiiltootega, tuleb tingimata esitada?
2. Kas selleks tuleb tingimata kasutada üht [määruse nr 1007/2011] artiklis 7 nimetatud kolmest tekstist („100%“, „puhas“ või „täis-“) või on see selliste toodete puhul üksnes võimalus, kuid mitte kohustus?
3. Kas [määruse nr 1007/2011] artikli 9 lõikes 1 kehtestatud kohustus märkida tekstiiltootele või tähistada sellel tootes sisalduvate kiudude nimetused massiprotsendi põhjal kehtib ka ühte liiki kiust tekstiiltoodete puhul, mida on käsitletud määruse [nr 1007/2011] artiklis 7?“
Eelotsuse küsimuste analüüs
Sissejuhatavad märkused
20 Tuleb märkida, et selline olukord nagu põhikohtuasjas, kus kõnealuseid tekstiiltooteid müüakse internetikataloogi kaudu, kuulub määruse nr 1007/2011 reguleerimisalasse.
21 Nimelt sätestatakse selle määruse artikli 16 lõikes 1 otseselt, et just kataloogides esitatakse tekstiiltoote turul kättesaadavaks tegemisel viidatud määruse artiklites 5, 7, 8 ja 9 osutatud tekstiili kiukoostise kirjeldused kergesti loetaval viisil, nähtaval kohal ja selgelt. Lisaks täpsustatakse selles sättes, et see teave peab olema tarbijale enne ostu sooritamist selgelt nähtav, sh ka juhul, kui ost sooritatakse elektrooniliselt.
22 Seega kehtivad internetis tekstiiltoodete reklaamimisel ja müümisel eelkõige määruse nr 1007/2011 artiklites 7 ja 9 täpsustatud märgistamis- ja tähistamisnõuded.
Esimene küsimus
23 Oma esimese küsimusega palub eelotsusetaotluse esitanud kohus selgitada, kas määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab esitama tekstiiltoodete, nagu turustati põhikohtuasjas, märgistel ja tähistustel selgituse, et tegemist on üksnes ühte liiki kiust koosneva tekstiiltootega.
24 See küsimus puudutab üldist kohustust märgistada ja tähistada ühte liiki kiust koosnevaid tekstiiltooteid, et esitada nende kiukoostis.
25 Sellega seoses tuleb nentida, et määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõige 1, mille kohaselt sõnastus „[a]inult need tekstiiltooted, mis koosnevad üksnes ühte liiki kiust, võib märgistada või tähistada tekstiga „100%“, „puhas“ või „täis-““ sellist üldist kohustust ei sisalda, mistõttu ei paku see vastust esimesele küsimusele. See säte täpsustab esiteks, et puhta tekstiili tunnus on nimelt asjaolu, et see koosneb üksnes ühte liiki kiust, ja teiseks nimetab sellise toote märgistamise ja tähistamise viisid.
26 Siiski tuleb kontrollida, kas määrus nr 1007/2011 üldiselt kohustab märgistama või tähistama ühte liiki kiust tekstiiltooteid, et esitada nende kiukoostis.
27 Järelikult, vaatamata sellele, et eelotsusetaotluse esitanud kohus on oma esimeses küsimuses formaalselt piirdunud ainult määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõike 1 tõlgendusega, ei takista see asjaolu Euroopa Kohtul esitada siseriiklikule kohtule kõiki liidu õiguse tõlgendamise aspekte, mis võivad olla tarvilikud siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt selle kohta 16. juuni 2016. aasta kohtuotsus Lesar, C‑159/15, EU:C:2016:451, punkt 22, ja 18. jaanuari 2017. aasta kohtuotsus Wortmann, C‑365/15, EU:C:2017:19, punkt 33).
28 Esiteks tuleb täpsustada, et üldine kohustus märgistada või tähistada tekstiiltooted, sealhulgas ühte liiki kiust tekstiiltooted, et esitada nende kiukoostis, tuleneb üheselt määruse nr 1007/2011 artiklist 4 ja artikli 14 lõikest 1 koostoimes selle põhjendusega 10.
29 Kõigepealt sätestatakse selle määruse artiklis 4, et tekstiiltooted tehakse turul kättesaadavaks üksnes tingimusel, et need on märgistatud, tähistatud või nendega on kaasas saatedokumendid kooskõlas käesoleva määrusega.
30 Lisaks nähakse määruse nr 1007/2011 artikli 14 lõike 1 esimeses lõigus sõnaselgelt ette, et „tekstiiltoodete turul kättesaadavaks tegemisel need märgistatakse ja tähistatakse, et esitada nende kiukoostis“.
31 Lõpuks rõhutatakse põhjenduses 10, et kiukoostise märgistamine ja tähistamine „peaks olema kohustuslik“.
32 Teiseks, kohustus esitada märgistusel või tähistuse tekstiiltoote kiukoostis tagab selle, et tarbijatele tehakse kättesaadavaks korrektne ja täpne teave. Sellise teabe kättesaadavuse tagamine liidu kõigile tarbijatele on määruse 1007/2011 artikli 1 kohaselt – koosmõjus määruse põhjendusega 10 – selle määruse üks eesmärk.
33 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb esimesele küsimustele vastata, et määruse nr 1007/2011 artiklit 4 ja artikli 14 lõike 1 esimest lõiku – koosmõjus selle määruse põhjendusega 10 – tuleb tõlgendada nii, et need kehtestavad üldise kohustuse märgistada või tähistada kõik tekstiiltooted, sealhulgas määruse artiklis 7 määratletud tekstiiltooted, et esitada nende kiukoostis.
Teine küsimus
34 Teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada saada, kas määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see kohustab kasutama ühte liiki kiust tekstiiltoodete märgistamisel või tähistamisel ühte kolmest selles nimetatud tekstist, nimelt kas „100%“, „puhas“ või „täis-“.
35 Siinkohal meenutagem, et määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõige 1 sätestab, et „[a]inult need tekstiiltooted, mis koosnevad üksnes ühte liiki kiust, võib märgistada või tähistada tekstiga „100%“, „puhas“ või „täis-““. Seega „võivad“ üksnes ühte liiki kiust koosnevad tekstiiltooted kanda tähistust või märgistust, milles sisaldub üks kolmest selles sättes nimetatud tekstidest.
36 Sõna „võib“ kasutamine selles sättes viitab üheselt sellele, et tekstide „100%“, „puhas“ või „täis-“ kasutamine ei ole mitte kohustus, vaid üksnes võimalus. Seega võimaldab säte esitada kõnealuste ühte liiki kiust koosnevad tekstiiltoodete märgistel ja tähistustel selle tekstiilkiu nimetuse, millest see koosneb, kasutamata ühte nendest kolmest tekstist.
37 Lisaks tuleneb määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõike 1 teise lõigu a contrario tõlgendamisest, et ühte liiki kiust koosnevate tekstiiltoodete puhul võib kasutada lõike 1 esimeses lõigus nimetatutega „sarnaseid“ mõisteid. Mõisted „100%“, „puhas“ ja „täis-“ on seega üksnes näited tekstidest, mida võib kasutada tähistusel või märgistusel selgitamaks, et kõnealune tekstiiltoode koosneb ühte liiki kiust.
38 Samuti on selline määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõike 1 tõlgendus kooskõlas viidatud määruses taotletud eesmärgiga, nagu see on esile toodud käesoleva kohtuotsuse punktis 32. Õiguspoolest annab tähistus või märgistus, milles sisaldub üheainsa tekstiilkiu nimetus, tarbijale kõnealuse tekstiiltoote kiukoostise kohta korrektse ja täpse teabe.
39 Eelotsusetaotlusest ilmneb, et teise küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus samuti selgitust, kas määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, kui selles sättes nimetatud kolme teksti kasutatakse kombineerituna.
40 Sellega seoses tuleb esiteks märkida, et ka määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõike 1 sõnastusest ei nähtu piiranguid nende tekstide kombineeritud kasutamisele. Teiseks on selline määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõike 1 tõlgendus kooskõlas ka selles määruses taotletud eesmärgiga, nagu see on sõnastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 32.
41 Igal juhul tuleb tõdeda, et võimalus esitada ühte liiki kiust koosneva tekstiiltoote tähistusel või märgistusel selles sättes nimetatud kolme teksti üksteisega kombineerituna on siiski piiratud, sest kuivõrd neid kõiki kasutatakse täpsustamaks, et tekstiiltoode koosneb üksnes ühte liiki kiust, siis on tegemist sünonüümidega, mille mitmekordne kasutamine oleks liigne.
42 Pealegi ei ilmne Euroopa Kohtule esitatud toimikust, et sellist praktikat, nagu on kõne all põhikohtuasjas, võiks pidada Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2005. aasta direktiivi 2005/29/EÜ, mis käsitleb ettevõtja ja tarbija vaheliste tehingutega seotud ebaausaid kaubandustavasid siseturul ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 84/450/EMÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 97/7/EÜ, 98/27/EÜ ja 2002/65/EÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 2006/2004 (ebaausate kaubandustavade direktiiv) (ELT 2005, L 149, lk 22), kohaselt keelatud ebaausaks või eksitavaks kauplemistavaks.
43 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb teisele küsimusele vastata, et määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei kohusta ühte liiki kiust tekstiiltoodete märgistamisel või tähistamisel kasutama ühte kolmest selles nimetatud tekstist, nimelt kas „100%“, „puhas“ või „täis-“. Nende tekstide kasutamise korral võivad need olla kombineeritud.
Kolmas küsimus
44 Kolmanda küsimusega soovib eelotsusetaotluse esitanud kohus sisuliselt teada, kas määruse nr 1007/2011 artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kohustus märkida tekstiiltootele või tähistada sellel tootes sisalduvate tekstiilkiudude nimetused massiprotsendi põhjal kehtib ka ühte liiki kiust tekstiiltoodete puhul.
45 Sellega seoses tuleb tõdeda, et määruse nr 1007/2011 artiklit 9 kohaldatakse tootegrupile „[m]itmekiulised tekstiiltooted“, samas kui selle määruse artikli 7 reguleerimisesemeks on „[ü]hte liiki kiust tekstiiltooted“. Niisiis on mõlema viidatud artikli kohaldamisala piiratud tekstiiltoote spetsiifilise kategooriaga. Järelikult ei ole ühte liiki kiust tekstiiltooted selle määruse artikli 9 kohaldamisalaga hõlmatud, mistõttu ei ole nende suhtes kohaldatavad ka selle artikli lõikes 1 kehtestatud nõuded.
46 Lisaks koosneb ühte liiki kiust tekstiiltoode juba definitsiooni kohaselt üksnes ühte liiki kiust, mistõttu ei saa sellisele tootele laieneda kohustus märkida „tootes sisalduvate kiudude nimetused massiprotsendi põhjal kahanevas järjekorras“.
47 Samuti tuleb rõhutada, et kui määruse nr 1007/2011 artikli 9 lõikes 1 sätestatud kohustus märkida kõikide tekstiiltootes sisalduvate kiudude nimetused massiprotsendi põhjal laieneks ühte liiki kiust tekstiiltoodetele, siis kaotaks oma mõtte selle määruse artikli 7 lõike 1 tõlgendus, mille kohaselt, nagu tõdetud käesoleva kohtuotsuse punktis 43, on tekstide „100%“, „puhas“ või „täis-“ kasutamine üksnes võimalus.
48 Lisaks tuleb märkida, et määruse nr 1007/2011 artikli 9 lõike 1 piiratud kohaldamisala ei kahjusta tarbijakaitse eesmärki, mida selle määrusega artikli 1 – koosmõjus määruse põhjendusega 10 – kohaselt taotletakse.
49 Nagu järeldub käesoleva kohtuotsuse punktist 33, on ühte liiki kiust koosneva tekstiiltoote tähistusel või märgistusel igal juhul kohustuslik nimetada kiud, millest see koosneb.
50 Eeltoodud kaalutlusi arvestades tuleb kolmandale küsimustele vastata, et määruse nr 1007/2011 artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kohustus märkida tekstiiltootele või tähistada sellel tootes sisalduvate tekstiilkiudude nimetused massiprotsendi põhjal ei kehti ühte liiki kiust tekstiiltoodete puhul.
Kohtukulud
51 Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus pooleli oleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse liikmesriigi kohus. Euroopa Kohtule seisukohtade esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.
Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (viies koda) otsustab:
1. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. septembri 2011. aasta määruse (EL) nr 1007/2011 tekstiilkiudude nimetuste ja tekstiiltoodete kiukoostise märgistamise ja tähistamise kohta, millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiiv 73/44/EMÜ ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid 96/73/EÜ ja 2008/121/EÜ artiklit 4 ja artikli 14 lõike 1 esimest lõiku – koosmõjus selle määruse põhjendusega 10 – tuleb tõlgendada nii, et need kehtestavad üldise kohustuse märgistada või tähistada kõik tekstiiltooted, sealhulgas määruse artiklis 7 määratletud tekstiiltooted, et esitada nende kiukoostis.
2. Määruse nr 1007/2011 artikli 7 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et see ei kohusta ühte liiki kiust tekstiiltoodete märgistamisel või tähistamisel kasutama ühte kolmest selles nimetatud tekstist, nimelt kas „100%“, „puhas“ või „täis-“. Nende tekstide kasutamise korral võivad need olla kombineeritud.
3. Määruse nr 1007/2011 artikli 9 lõiget 1 tuleb tõlgendada nii, et kohustus märkida tekstiiltootele või tähistada sellel tootes sisalduvate tekstiilkiudude nimetused massiprotsendi põhjal ei kehti ühte liiki kiust tekstiiltoodete puhul.
Allkirjad