AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

25. veebruar 2010

Kohtuasi F‑91/08

Johanna Gerdina Pleijte

versus

Euroopa Komisjon

Avalik teenistus – Ametnikud – Edutamine – Sertifitseerimismenetlus – 2007. aasta hindamine – Hageja eelvaliku läbinud ametnike nimekirjast väljajätmine – Isiklikel põhjustel võetud puhkuse kestuse töökogemuse hulka arvestamine – Personalieeskirjade artikkel 45a – Artikli 45a üldised rakendussätted

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, milles J. G. Pleijte palub esimese võimalusena tühistada ametisse nimetava asutuse 7. augusti 2008. aasta otsus, millega jäeti rahuldamata tema kaebus otsuse peale jätta ta kandmata eelvaliku läbinud ametnike nimekirja sertifitseerimismenetluses, mis on ette nähtud Euroopa Liidu personalieeskirjade artiklis 45a.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Jätta hageja kohtukulud tema enda kanda ja mõista temalt välja komisjoni kohtukulud.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Otsus, millega ametnik jäetakse sertifitseerimismenetluses välja eelvaliku läbinud kandidaatide nimekirjast – Ettevalmistav akt, mis ei kahjusta isiku huve

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Hagi – Ese – Ettekirjutus haldusorganile – Vastuvõetamatus

(ELTL artikkel 266; personalieeskirjad, artikkel 91)

3.      Ametnikud – Võrdne kohtlemine – Perekondlikest põhjustest tulenevalt isiklikel põhjustel puhkuse võtnud ametnike ja lapsehoolduspuhkuse kehtestamise järel seda puhkust kasutanud ametnike erinev kohtlemine

(Personalieeskirjad, artikli 40 lõige 3 ja artikkel 42a)

4.      Ametnikud – Sertifitseerimismenetlus – Kandidaatide eelvalik – Kriteeriumid – Institutsioonide kaalutlusõigus

(Personalieeskirjad, artikkel 45a)

1.      Ametisse nimetava asutuse otsus jätta ametniku nimi sertifitseerimismenetluses eelvaliku läbinud ametnike esialgsesse nimekirja kandmata on ettevalmistav akt, mis ei kahjusta isiku huve ja mida saab seetõttu vaidlustada üksnes kaudselt, tühistatavate aktide vaidlustamise käigus. Seevastu otsus, millega ametnik sertifitseerimisemenetluse jaoks eelvaliku läbinud ametnike lõplikust nimekirjast välja jäeti, on isiku huve kahjustav akt, mitte ettevalmistav akt.

(vt punktid 27 ja 28)

Viited:

Euroopa Kohus: 8. aprill 2003, kohtuasi C‑471/02 P(R): Gómez‑Reino vs. komisjon (EKL 2003, lk I‑3207, punkt 62).

2.      Ühenduse kohus ei ole pädev andma institutsioonile korraldusi, vaatamata tühistatud akti andnud institutsioonile ELTL artikliga 266 kehtestatud üldisest kohustusest võtta meetmed, mis on vajalikud tühistava kohtuotsuse täitmiseks. Seepärast on vastuvõetamatud nõuded, milles palutakse Avaliku Teenistuse Kohtul otsustada, et ametniku nimi kantaks koolituskavas osalevate kandidaatide loetellu või et muudetaks haldusteatajas sätestatud metoodikat.

(vt punkt 29)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 27. juuni 1991, kohtuasi T‑156/89: Valverde Mordt vs. Euroopa Kohus (EKL 1991, lk II‑407, punkt 150).

Avaliku Teenistuse Kohus: 11. september 2008, kohtuasi: F‑51/07: Bui Van vs. komisjon (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑289 ja II‑A‑1‑1533, punkt 17, mille peale on esitatud apellatsioonkaebus Euroopa Liidu Üldkohtusse, kohtuasi T‑491/08 P).

3.      Enne 1. maid 2004 kehtinud personalieeskirjade alusel puhkust isiklikel põhjustel taotlenud ametnike ja pärast 1. maid 2004 lapsehoolduspuhkust taotlenud ametnike erinev kohtlemine tuleneb selgelt personalieeskirjades lapsehoolduspuhkust käsitleva artikli 42a sissejuhatusest ega kujuta endast diskrimineerimist, kuna erinev kohtlemine on objektiivselt põhjendatav sellega, et seadusandja ei ole andnud sellele artiklile tagasiulatuvat jõudu.

Lisaks on seadusandja pädev otsustama Euroopa ametnikele antavate sotsiaalsete õiguste ulatuse üle. Asjaolu, et ametnikele luuakse tulevikus uued soodsamad õigused, ei tähenda see seda, et need õigused antakse tagasiulatuvalt ametnikele, kes oleksid minevikus vastanud tingimustele, mida edaspidi asjaomaste õiguste saamiseks nõutakse. Kui nõukogu kehtestas lapsehoolduspuhkuse, ei näinud ta ette, et perekondlikest põhjustest tulenevalt isiklikel põhjustel võetud puhkus võrdsustatakse tagasiulatuvalt lapsehoolduspuhkusega. See, et personalieeskirjades puuduvad sätted, mis näevad ette enne 1. maid 2004 perekondlikest põhjustest tulenevalt isiklikel põhjustel võetud puhkuse võrdsustamise lapsehoolduspuhkusega, ei too seega kaasa võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist.

Kuna õigusnormi tõlgendamisel ei tohi selle sisust kaugemale minna, iseäranis juhul, kui õigusnorm on täiesti selge, ei ole alust tõlgendada personalieeskirjade artikli 40 lõiget 3 nii, et selle sätte kohaselt tuleb perekondlikest põhjustest tulenevalt isiklikel põhjustel puhkuse võtnud ametnikke lapsehoolduspuhkust kasutanud ametnikega võrdselt kohelda.

(vt punktid 37, 40 ja 42)

4.      Erinev kohtlemine, mis on õigustatud objektiivse ja mõistliku kriteeriumi põhjal ning mis on kõnealuse vahetegemise eesmärgiga proportsionaalsed, ei kujuta endast võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumist. Ametnike erinevat kohtlemist õigustada võivate objektiivsete ja mõistlike kriteeriumide alla kuuluvad teenistuse huvid. Administratsioonil on teenistuse huvides võetavate meetmete üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus, mistõttu piirdub ühenduse kohus diskrimineerimiskeelu põhimõttest kinnipidamise kontrollimisel vaid selle kindlakstegemisega, ega asjassepuutuv institutsioon ei ole kasutanud meelevaldset või ilmselgelt teenistuse huvidega vastuolus olevat vahetegemist.

Sellega seoses ei ole ebaproportsionaalne, kui administratsioon võtab arvesse ainult töökogemuse, mis on omandatud sertifitseerimisele eelneva kümne aasta jooksul, et hinnata teenistuse vajadustest lähtuvalt kandidaatide omandatud töökogemuse olulisust, kuna see võib tehnika ja töökohtade arenguga väheneda. Kui puuduvad asjaolud, mille alusel saab tuvastada, et niisugune ajaline piirang põhjustab tegelikkuses meelevaldset vahetegemist või on ilmselgelt teenistuse huvidega vastuolus, ei kujuta sellekohane piirang endast diskrimineerimist.

Lisaks on administratsioonil kandidaatide valimise korra üle otsustamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Kui administratsioon otsustab piirata arvessevõetavat töökogemust viimase kümne aastaga, ei keela see administratsioonil sellele vaatamata valida parimaid kandidaate, kuna see ajavahemik võib olla oluliseks võrdlusaluseks.

(vt punktid 57–59 ja 61)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 16. märts 2004, kohtuasi T‑11/03: Afari vs. EKP (EKL AT 2004, lk I‑A‑65 ja II‑267, punkt 65).

Avaliku Teenistuse Kohus: 19. oktoober 2006, kohtuasi F‑59/05: De Smedt vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑1‑109 ja II‑A‑1‑409, punkt 76); 23. jaanuar 2007, kohtuasi F‑43/05: Chassagne vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑27 ja II‑A‑1‑139, punkt 91); 19. juuni 2007, kohtuasi F‑54/06: Davis jt vs. nõukogu (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑165 ja II‑A‑1‑911, punkt 65 ja seal viidatud kohtupraktika); 8. mai 2008, kohtuasi F‑6/07: Suvikas vs. nõukogu (EKL AT 2008, lk I‑A‑1‑151 ja II‑A‑1‑819, punkt 87).