Language of document :

Eelotsusetaotlus, mille on esitanud Rechtbank Limburg (Madalmaad) 28. detsembril 2018 – LB, Stichting Varkens in Nood, Stichting Dierenrecht, Stichting Leefbaar Buitengebied versus College van burgemeester en wethouders van de gemeente Echt-Susteren, kaasatud isik: Sebava BV

(kohtuasi C-826/18)

Kohtumenetluse keel: hollandi

Eelotsusetaotluse esitanud kohus

Rechtbank Limburg

Põhikohtuasja pooled

Kaebajad: LB, Stichting Varkens in Nood, Stichting Dierenrecht, Stichting Leefbaar Buitengebied

Vastustaja: College van burgemeester en wethouders van de gemeente Echt-Susteren

Kaasatud isik: Sebava BV

Eelotsuse küsimused

1.    Kas liidu õigust ja eelkõige Århusi konventsiooni1 artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, et kohtusse pöördumise õigus on üldsuse jaoks (public) (igaüks) täielikult välistatud, kui tegemist ei ole asjaomase üldsusega (public concerned) (asjaosaline)?

Kui esimesele küsimusele vastatakse jaatavalt:

2.    Kas liidu õigust ja eelkõige Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellest nähtub, et üldsusel (public) (igaüks) peab kõnealuse üldsuse suhtes kohaldatavate menetlusnormide ja konventsiooni artiklis 6 viidatud osalemisõiguste väidetava rikkumise korral olema õigus pöörduda kohtusse?

Kas seejuures on oluline, et asjaomane üldsus (public concerned) (asjaosaline) saab selles osas pöörduda kohtusse ja võib kohtus esitada ka materiaalõiguse väära kohaldamist puudutavad väited?

3.    Kas liidu õigust ja eelkõige Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus, et asjaomase üldsuse (public concerned) (asjaosaline) õigus pöörduda kohtusse sõltub viidatud konventsiooni artiklis 6 sätestatud osalemisõiguste kasutamisest?

Kui kolmandale küsimusele vastatakse eitavalt:

4.    Kas liidu õigust ja eelkõige Århusi konventsiooni artikli 9 lõiget 2 tuleb tõlgendada nii, et sellega on vastuolus liikmesriigi õigusnormid, mis ei luba asjaomasel üldsusel (public concerned) (asjaosaline) pöörduda otsuse vaidlustamiseks kohtusse, kui kõnealusele üldsusele saab põhjendatult ette heita, et ta ei ole esitanud otsuse eelnõule (või selle osadele) vastuväiteid?

Kui neljandale küsimusele vastatakse eitavalt:

5.    Kas liikmesriigi kohus võib konkreetse asja asjaolude põhjal ise otsustada, kuidas tuleb mõista väljendit „saab põhjendatult ette heita“, või on liikmesriigi kohus kohustatud seejuures arvesse võtma teatavaid liidu õiguses ette nähtud tagatisi?

6.    Mil määral tuleb kolmandale, neljandale ja viiendale küsimusele vastata teistmoodi, kui tegemist on üldsusega (public) (igaüks), kes ei ole asjaomane üldsus (public concerned) (asjaosaline)?

____________

1 25. juunil 1998 Århusis allkirjastatud ja nõukogu 17. veebruari 2005. aasta otsusega 2005/370/EG (ELT 2005, L 124, lk 1) ühenduse nimel heaks kiidetud keskkonnainfo kättesaadavuse, keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon.