Language of document :

Ungari 22. veebruaril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda laiendatud koosseisus) 13. detsembri 2018. aasta otsuse peale kohtuasjades T-339/16, T-352/16 ja T-391/16, Ville de Paris, Ville de Bruxelles ja Ayuntamiento de Madrid versus komisjon

(kohtuasi C-178/19 P)

Kohtumenetluse keeled: hispaania ja prantsuse

Pooled

Apellant: Ungari (esindaja: M. Z. Fehér)

Teised menetlusosalised: Ville de Paris, Ville de Bruxelles ja Ayuntamiento de Madrid

Apellandi nõuded

Ungari palub oma apellatsioonkaebuses, et Euroopa Kohus

esimese võimalusena

Tühistada Üldkohtu 13. detsembri 2018. aasta otsus kohtuasjades T-339/16, T-352/16 ja T-391/16, Ville de Paris, Ville de Bruxelles ja Ayuntamiento de Madrid versus komisjon ning jätta Ville de Paris’, Ville de Bruxelles’i ja Ayuntamiento de Madridi hagiavaldused vastuvõetamatuse tõttu läbi vaatamata,

teise võimalusena

tühistada kohtuotsuse resolutsioon osas, milles selles on tehtud otsus seoses nimetatud kohtuotsusega tühistatud õigusakti mõju kehtimajätmiseks määratud kaheteistkuuse ajavahemikuga alates kohtuotsuse jõustumisest ning teha samas otsus tühistatud õigusnormi sätte mõju kehtimajätmisega kuni selle sätte asemel uue õigusnormi vastuvõtmiseni.

samuti

mõista apellatsioonimenetluse kohtukulud välja hagejatelt Üldkohtu menetluses.

Väited ja peamised argumendid

Ungari valitsus vaidlustab oma apellatsioonkaebuses esiteks vaidlustatud kohtuotsuse vastuvõetavust käsitlevad väited ning järelikult hagiavalduste vastuvõetavuse ning teiseks vaidlustatud kohtuotsuse need osad, mis käsitlevad tühistatud õigusnormide ajalist kehtivust puudutavaid hinnanguid ja järeldusi.

Ungari valitsuse väitel tegi Üldkohus oma kohtuotsuses vale järelduse, et määrus nr 2016/6461 ei vaja hagejaid puudutavalt rakendusmeetmeid ning et seega puudutab see määrus hagejaid otseselt ja seetõttu on neil õigus esitada hagi ELTL artikli 163 neljanda lõigu tähenduses. Tegelikult on määruse 2016/646 jaoks ka hagejaid puudutavalt vaja rakendusmeetmeid ning teisest küljest ei puuduta määrus 2016/646 hagejaid otseselt, kuna see ei nõua selliseid hagejate poolt vastu võetud või kavatsetavaid mootorsõidukite kasutamisega seotud piiravaid meetmeid, mida vaidlustatud kohtuotsus määruse 2016/646 seisukohast ette näeb.

Ungari valitsuse väitel määras Üldkohus vaidlustatud kohtuotsuses õiguskindluse põhimõtet rikkudes kindlaks tühistatud õigusnormi sätte mõju kehtimajätmist puudutava kõige rohkem kaheteist kuu pikkuse ajavahemiku ulatuse, kuna kindlaksmääratud ajavahemikku ei saa lugeda piisavaks selleks, et tühistatud õigusnormi asendamiseks ette nähtud õigusnormi oleks võimalik vastu võtta. Ettevõtjate jaoks ette nähtud lühemast ettevalmistusajast ei piisa selleks, et eeskirjadeks ette valmistuda, ning ettevõtjatele tekitatud kahju, mida on võimalik juba hinnata, leevendamine ei ole ka reguleeritud. Tühistatud õigusnormi ajalise kehtivuse lõppemise ja uue õigusnormi vastuvõtmise vahelisel ajavahemikul tekib õiguskindluse põhimõttega vastuolus olev olukord ning rikutakse oluliselt nii mootorsõidukitootjate kui ka tarbijate õigusi.

____________

1     Komisjoni 20. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/646, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 692/2008 seoses väikeste sõiduautode ja kommertsveokite (Euro 6) heidetega (ELT 2016, L 109, lk 1).