AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(esimene koda)

14. september 2010

Kohtuasi F‑52/09

Delfina Da Silva Pinto Branco

versus

Euroopa Liidu Kohus

Avalik teenistus – Ametnikud – Töölevõtmine – Katseajal olev ametnik – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Kaitseõigused – Võimete hindamine – Kohtulik kontroll

Ese:      EÜ artikli 236 ja EA artikli 152 alusel esitatud hagi, millega D. Da Silva Pinto Branco palub esimese võimalusena tühistada Euroopa Kohtu 24. oktoobri 2008. aasta otsuse, millega ta vabastati katseaja lõpus teenistusest, ning mõista institutsioonilt välja hüvitis talle teenistusest vabastamisega tekitatud mittevaralise kahju eest.

Otsus: Jätta hagi rahuldamata. Mõista kohtukulud välja hagejalt.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Isikut kahjustav meede – Mõiste – Ettevalmistav akt – Ametniku katseaja jooksul võetud meetmed – Välistamine

(Personalieeskirjad, artiklid 34, 90 ja 91)

2.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Teenistusest vabastamine katseaja lõpus – Katseajal oleva ametniku ning hindaja ärakuulamise taotlus – Keeldumine – Kaitseõiguste järgimise põhimõtte, hoolitsemiskohustuse ning abistamiskohustuse eiramine – Puudumine

(Personalieeskirjad, artikkel 24 ja artikli 34 lõige 3)

3.      Ametnikud – Töölevõtmine – Katseaeg – Tulemuste hindamine – Katseajal oleva ametniku võimete hindamine – Kohtulik kontroll – Piirid

(Personalieeskirjad, artikkel 34)

1.      Isikut kahjustavad meetmed on ainult sellised aktid või meetmed, millel on siduvad õiguslikud tagajärjed, mis mõjutavad otseselt ja vahetult hageja huve, tuues kaasa selge muutuse tema õiguslikus seisundis. Toimingute või meetmete peale, mis tehakse mitmeastmelise, eelkõige asutusesisese menetluse käigus, võib põhimõtteliselt hagi esitada vaid siis, kui need kujutavad endast meetmeid, mis väljendavad institutsiooni lõplikku seisukohta kõnealuses menetluses, seevastu vahemeetmete peale, millega valmistatakse ette lõppotsust, ei saa hagi esitada.

(vt punktid 32–34)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 24. juuni 1993, kohtuasi T‑69/92: Seghers vs. nõukogu (EKL 1993, lk II‑651, punkt 28); 17. detsember 2003, kohtuasi T‑324/02: McAuley vs. nõukogu (EKL AT 2003, lk I‑A‑337 ja II‑1657, punkt 28); 11. aprill 2006, kohtuasi T‑394/03: Angeletti vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑95 ja II‑A‑2‑441, punkt 36); 17. mai 2006, kohtuasi T‑95/04: Lavagnoli vs. komisjon (EKL AT 2006, lk I‑A‑2‑121 ja II‑A‑2‑569, punkt 33).

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. mai 2007, liidetud kohtuasjad F‑27/06 ja F‑75/06: Lofaro vs. komisjon (EKL AT 2007, lk I‑A‑1‑155 ja II‑A‑1‑835, punkt 58).

2.      Katseajal oleva ametniku teenistusest vabastamise vallas ei ole kaitseõiguste järgimise põhimõtte, võistlevuse põhimõtte, hoolitsemiskohustuse või personalieeskirjade artikli 24 eiramisega tegemist siis, kui ametisse nimetav asutus ei rahulda katseajal oleva ametniku ja hindaja ärakuulamise taotlust.

Personalieeskirjade artikli 34 lõikega 3 rakendatud kaitseõiguste järgimise põhimõte ei tähenda, et ametisse nimetaval asutusel on üldine kohustus kuulata ära katseajal olev ametnik enne teenistusest vabastamise otsuse tegemist, ning seda isegi siis, kui hindamiskomitee on selleks soovi avaldanud.

Hoolitsemiskohustus, mis väljendab personalieeskirjadega kehtestatud vastastikuste õiguste ja kohustuste tasakaalu ametiasutuse ja avalike teenistujate vahel, tähendab, et kui ametiasutus teeb otsuse ametniku olukorra kohta, võtab ta arvesse kõiki asjaolusid, mis tema otsust võivad mõjutada, ning seda tehes ei arvesta ta mitte ainult teenistuse huve, vaid ka asjaomase teenistuja huve. See on nii, kui administratsioonil on olemas katseaja aruanne ning asjaomase isiku märkused nende aruannete kohta ehk teisisõnu asjaolud, mis esiteks puudutavad teenistuse huve ning teiseks asjaomase katseajal oleva ametniku huve.

Personalieeskirjade artikli 24 kohaselt administratsioonil lasuv abistamiskohustus näeb ette ametniku kaitsmise kolmandate isikute tegevuse suhtes, mitte institutsiooni enda aktide vastu, mille kontroll on hõlmatud teiste personalieeskirjade sätetega.

(vt punktid 50–53)

Viited:

Euroopa Kohus: 12. juuli 1973, liidetud kohtuasjad 10/72 ja 47/72: di Pillo vs. komisjon (EKL 1973, lk 763, punkt 16); 4. veebruar 1987, kohtuasi 417/85: Maurissen vs. kontrollikoda (EKL 1987, lk 551, punkt 12).

Esimese Astme Kohus: 5. märts 1997, kohtuasi T‑96/95: Rozand-Lambiotte vs. komisjon (EKL AT 1997, lk I‑A‑35 ja II‑97, punkt 120).

3.      Katseaja eesmärk on anda administratsioonile võimalus teha konkreetne otsus selle kohta, millised on katseajal oleva ametniku võimed kindlaksmääratud ametis, kuidas ta täidab oma ülesandeid ning milline on tema tulemuslikkus teenistuses. Katseaja lõpus peab administratsioon olema võimeline – ilma, et töölevõtmisel antud hinnangud teda seoksid – tegema otsuse selle kohta, kas katseajal olev ametnik väärib alaliselt ametisse nimetamist sellele ametikohale, kuhu ta pürgib. See otsus hõlmab igakülgset hinnangut katseajal oleva ametniku omadustele ja käitumisele, võttes arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte, mis ilmnesid katseaja jooksul.

Administratsioonil on katseajal oleva ametniku võimete ja soorituste teenistuse huvides hindamisel ulatuslik otsustusruum. Seega ei saa Avaliku Teenistuse Kohus asendada oma hinnangut institutsioonide hinnanguga osas, mis puudutab katseaja tulemust ja avalikku teenistusse alaliselt ametisse nimetatava kandidaadi võimeid, vaid tema kontroll piirdub sellega, kas ei ole tehtud ilmset hindamisviga või võimu kuritarvitatud.

(vt punktid 59 ja 61)

Viited:

Esimese Astme Kohus: eespool viidatud kohtuotsus Rozand-Lambiotte vs. komisjon (punkt 112).

Euroopa Kohus: 17. november 1983, kohtuasi 290/82: Tréfois vs. Euroopa Kohus (EKL 1983, lk 3751, punkt 24).