Autostrada Wielkopolska S.A. 20. detsembril 2019 esitatud apellatsioonkaebus Üldkohtu (üheksas koda) 24. oktoobri 2019. aasta otsuse peale kohtuasjas T-778/17: Autostrada Wielkopolska S.A. versus komisjon

(kohtuasi C-933/19 P)

Kohtumenetluse keel: inglise

Pooled

Apellant: Autostrada Wielkopolska S.A. (esindajad: Rechtsanwalt O. Geiss ja dikigoros T. Siakka)

Teised menetlusosalised: Euroopa Komisjon, Poola Vabariik

Apellandi nõuded

Apellant palub Euroopa Kohtul:

tühistada vaidlustatud kohtuotsus;

tühistada komisjoni 25. augusti 2017. aasta otsus (EL) 2018/556 riigiabi SA.35356 (2013/C) (ex 2013/NN, ex 2012/N) kohta, mida Poola andis äriühingule Autostrada Wielkopolska S.A., või teise võimalusena saata kohtuasi Üldkohtule tagasi, ja igal juhul

mõista komisjonilt välja käesoleva apellatsioonimenetlusega ning Üldkohtus kohtuasja T-778/17 menetlusega kaasnenud apellandi kohtukulud.

Väited ja peamised argumendid

Apellatsioonkaebuse põhjenduseks esitab apellant neli väidet.

Esimene väide: Üldkohus on ilmselgelt rikkunud õigusnormi, kui ta lükkas tagasi apellandi esimese väite, kuna pärast seda, kui Üldkohus leidis, et komisjon oleks pidanud apellandile andma võimaluse esitada haldusmenetluses uuesti seisukohad (järeldus, mida käesolevas apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud), kohaldas Üldkohus valesti õiguslikku kriteeriumi (nõudes, et tuvastatakse otsuse võimalik mõju), moonutas vaidlustatud otsuse sisu ja piisavalt ei põhjendanud kaalutlust, et (õiguslikult vale) kriteerium ei olnud täidetud.

Teine väide: Üldkohus on ilmselgelt rikkunud õigusnorme, mis seisneb ELTL artikli 107 lõikega 1 vastuolus selle asjaolu hindamata jätmises, kas komisjon kohaldas erainvestori kriteeriumi asjakohase õigusliku kriteeriumi suhtes; oma kontrollipädevuse ületamises, kuna ta asendas vaidlustatud otsuse põhjenduse oma põhjendusega; tõendamiskoormise ümberpööramises; põhjenduste puudumises; tõendite moonutamises; tõendeid puudutavate normide rikkumises (seoses tema enda järeldustega ning tema kohustusega anda hinnang komisjoni hinnangule lähtudes kohaldatavatest õiguslikest kriteeriumidest) ning liidu õiguse esimuse aluspõhimõtte rikkumises. Täpsemalt puudutavad õigusnormide rikkumised järeldust, et komisjon ei olnud kohustatud arvesse võtma ja hindama inflatsiooni ja vahetuskursi riski muutust; asjaolu, et Üldkohus tugines 28. juuli 2005. aasta seadusele kui erainvestori kriteeriumi piirangule; järeldust, et komisjon ei olnud kohustatud arvesse võtma ja hindama lepingu lõpetamise ja kohtuvaidluste riski ning vigu seoses Üldkohtu hinnanguga põhjenduse 152 kolmanda elemendi kohta.

Kolmas väide: kuna Üldkohus lükkas tagasi teise väite teise osa, rikkus Üldkohus ilmselgelt õigusnormi, kuna ta valesti kohaldas kohaldatavaid kriteeriume; lubamatult asendas komisjoni põhjendused enda põhjendustega; pööras tõendamiskoormise ümber; jättis põhjendused esitamata ning ei järginud tõendamist puudutavaid õigusnorme.

Neljas väide: kuna Üldkohus lükkas tagasi viienda väite esimese osa, rikkus Üldkohus õigusnormi, kuna ta moonutas tõendite ilmselget tähendust ja jättis põhjendused esitamata.

____________