Language of document : ECLI:EU:F:2012:20

EUROOPA LIIDU AVALIKU TEENISTUSE KOHTU OTSUS

(teine koda)

15. veebruar 2012

Kohtuasi F‑113/10

AT

versus

Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri

Täitevasutus (EACEA)

Avalik teenistus – Ajutine teenistuja – Hindamisaruanne – Lõplikuks muutumine – Hagi esitamise tähtaeg – Hilinemine – Tähtajalise töölepingu ennetähtaegne ülesütlemine ametialase ebapädevuse tõttu – Kohtulik kontroll – Ilmne hindamisviga

Ese:      ELTL artikli 270 alusel, mida vastavalt Euratomi asutamislepingu artiklile 106a kohaldatakse Euratomi asutamislepingule, esitatud hagi, millega AT palub sisuliselt tühistada tema ajavahemiku 1. juuni–31. detsember 2008 hindamisaruanne ja Hariduse, Audiovisuaalvaldkonna ja Kultuuri Täitevasutuse (EACEA) 12. veebruari 2010. aasta otsus, millega öeldi tema ajutise teenistuja tähtajaline tööleping ennetähtaegselt üles, ning mõista EACEA‑lt tema kasuks välja kahjuhüvitis varalise ja mittevaralise kahju eest.

Otsus:      Jätta hagi rahuldamata. Jätta kohtukulud hageja kanda.

Kokkuvõte

1.      Ametnikud – Hagi – Eelnev halduskaebus – Tähtaeg – Tähtaja algus – Otsuse adressaadi teadlikkus selle sisust – Tõendamiskoormis – Asjaomase isiku koostatud e-kirjast tulenev tõend

(Personalieeskirjad, artikli 90 lõige 2; muude teenistujate teenistustingimused, artikkel 46)

2.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Hagi – Lepingu ülesütlemise otsuse peale esitatud hagi – Määratud tähtaja jooksul vaidlustamata jäetud hindamisaruande nõuetevastasusele tuginev väide – Vastuvõetamatus

(Personalieeskirjad, artiklid 90 ja 91)

3.      Ametnikud – Ajutised teenistujad – Tähtajalise lepingu ülesütlemine ametialase ebapädevuse tõttu – Administratsiooni kaalutlusõigus – Ulatus – Ilmne hindamisviga – Tõendamiskoormis

1.      Personalieeskirjade artikli 90 lõike 2 kohaselt, mida kohaldatakse ajutistele teenistujatele muude teenistujate teenistustingimuste artikli 46 alusel, tuleb kaebus esitada kolmekuulise tähtaja jooksul, mis algab kuupäeval, mil otsus asjaomasele isikule teatavaks tehakse, kuid mitte hiljem kui kuupäeval, mil ta nimetatud teate kätte saab, kui meede mõjutab konkreetset isikut.

Pool, kes tugineb tähtaja möödumisele, peab esitama tõendid kuupäeva kohta, mil tähtaeg hakkas kulgema. Kuigi sellega seoses ei saa tõendid tuleneda lihtsalt viidetest, mis annavad alust arvata, et hageja sai otsuse varasemal kuupäeval, kui ta väidab, siis tõendusmaterjal selle kohta, et ta sai otsusest teada, võib tuleneda muudest asjaoludest kui otsuse ametlikult teatavaks tegemine. Nimelt võib see tuleneda hageja e‑kirjast, millest nähtub ümberlükkamatult, et ta on otsusest tulemuslikult teada saanud enne väidetavat kuupäeva.

(vt punktid 38 ja 39)

Viide:

Avaliku Teenistuse Kohus: 7. oktoober 2009, kohtuasi F‑101/08: Pappas vs. komisjon (punktid 43, 44 ja 51–53).

2.      Kui ajutisel teenistujal, kes lasi mööda personalieeskirjade artiklites 90 ja 91 sätestatud lõplikud tähtajad, vaidlustamata oma hindamisaruannet mainitud artiklites ette nähtud vahendeid kasutades, võimaldataks seada see aruanne teise võimalusena küsimuse alla niisuguse lepingu ülesütlemise otsuse peale esitatud hagis, mille ettevalmistavaks dokumendiks nimetatud aruanne oli, oleks see kokkusobimatu personalieeskirjades sätestatud õiguskaitsevahendeid reguleerivate põhimõtetega, ohustades õiguskaitsevahendite süsteemi stabiilsust ja selle aluseks olevat õiguskindluse põhimõtet.

(vt punkt 70)

Viited:

Esimese Astme Kohus: 29. veebruar 1996, kohtuasi T‑547/93: Lopes vs. Euroopa Kohus (punkt 128); 27. september 2006, kohtuasi T‑156/05: Lantzoni vs. Euroopa Kohus (punkt 103).

3.      Hindamisviga on ilmne juhul, kui see on kergesti äratuntav ja selle saab hõlpsalt tuvastada, võttes arvesse seadusandja poolt hagi esemeks oleva administratsiooni otsuse vastuvõtmisele kehtestatud tingimusi. Hindamisvea olemasolu põhjendamiseks peavad hageja esitatud tõendid olema piisavad, et muuta administratsiooni otsuses antud hinnang ebaveenvaks. Need asjaolud ei ole seega piisavad, kui administratsiooni vaidlustatud hinnangut võib pidada tõeseks või kehtivaks. Eriti on see nii, kui asjaomases otsuses on tehtud hindamisvigu, mis kogumis on ebaolulise tähtsusega ja ei ole administratsiooni tõenäoliselt mõjutanud.

Kui ajutine teenistuja vabastatakse teenistusest ametialase ebapädevuse tõttu, siis peetakse tõendeid ebapiisavaks muu hulgas siis, kui teenistuja lepingu ülesütlemise otsus kiideti heaks ühehäälselt, seda otsust kunagi ei vaidlustatud, kui tema ülemused kontrollisid teda, teostasid ta üle järelevalvet ja hindasid teda pidevalt ja hoolikalt, ning kui tõdeti, et tema tulemuslikkus ja võimed on ebapiisavad ning et tal on raskusi oma ametiülesannetega nõutava koostöötaseme säilitamisega. Lisaks, kuigi teenistuja võib tulemuslikult väita, et ta ei saanud oma ametiülesandeid rahuldavalt täita psühholoogilise ahistamise tõttu, või väita, et isik, kes teda psühholoogiliselt ahistas, osales teda puudutava otsuse koostamisel või vastuvõtmisel eesmärgiga teda kahjustada, siis igal juhul peab ta esitama tõendid, mis neid väiteid põhjendavad.

(vt punktid 73–77, 82 ja 84)

Viited:

Euroopa Kohus: 23. november 1978, kohtuasi 56/77: Agence européenne d’intérims vs. komisjon (punkt 20).

Esimese Astme Kohus: 8. mai 1996, kohtuasi T‑19/95: Adia interim vs. komisjon (punkt 49); 12. detsember 1996, kohtuasi T‑380/94: AIUFFASS ja AKT vs. komisjon (punkt 59); 12. veebruar 2008, kohtuasi T‑289/03: BUPA jt vs. komisjon (punkt 221); 21. mai 2008, kohtuasi T‑495/04: Belfass vs. nõukogu (punkt 63); 6. juuli 2000, kohtuasi T-139/99: AICS vs. parlament (punkt 39).

Avaliku Teenistuse Kohus: 24. veebruar 2010, kohtuasi F‑2/09: Menghi vs. ENISA (punktid 70 ja 71); 24. märts 2011, kohtuasi F‑104/09: Canga Fano vs. nõukogu (punkt 35).