Language of document : ECLI:EU:C:2008:40

EUROOPA KOHTU OTSUS (esimene koda)

24. jaanuar 2008(*)

Direktiiv 92/50/EMÜ – Teenuste riigihanked – Elamurajoonile katastrit, linnaarengut ja tegevuskava hõlmava uuringu tegemine – Kriteeriumid, mida võidakse kasutada „kvalitatiivse valiku kriteeriumidena” ja „lepingu sõlmimise kriteeriumidena” – Majanduslikult soodsaim pakkumine – Tehnilises kirjelduses või hanketeates kehtestatud lepingu sõlmimise kriteeriumide järgimine – Lepingu sõlmimise kriteeriumide jaoks kaalutegurite ja alamkriteeriumide hilisem kindlaksmääramine – Ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõte ja läbipaistvuse tagamise kohustus

Kohtuasjas C‑532/06,

mille ese on EÜ artikli 234 alusel Symvoulio tis Epikrateiase (Kreeka) 28. novembri 2006. aasta otsusega esitatud eelotsusetaotlus, mis saabus Euroopa Kohtusse 29. detsembril 2006, menetluses

Emm. G. Lianakis AE,

Sima Anonymi Techniki Etaireia Meleton kai Epivlepseon,

Nikolaos Vlachopoulos

versus

Dimos Alexandroupolis,

Planitiki AE,

Aikaterini Georgoula,

Dimitrios Vasios,

N. Loukatos kai Synergates AE Meleton,

Eratosthenis Meletitiki AE,

A. Pantazis – Pan. Kyriopoulou kai syn/tes os „Filon” OE,

Nikolaos Sideris,

EUROOPA KOHUS (esimene koda),

koosseisus: koja esimees P. Jann (ettekandja), kohtunikud A. Tizzano, A. Borg Barthet, M. Ilešič ja E. Levits,

kohtujurist: D. Ruiz-Jarabo Colomer,

kohtusekretär: R. Grass,

arvestades kirjalikku menetlust,

arvestades kirjalikke märkusi, mille esitasid:

–        N. Loukatos kai Synergates AE Meleton, Eratosthenis Meletitiki AE, A. Pantazis – Pan. Kyriopoulou kai syn/tes os „Filon” OE ja N. Sideris, esindajad: dikigoros E. Konstantopoulou ja dikigoros P. E. Bitsaxis,

–        Euroopa Ühenduste Komisjon, esindajad: M. Patakia ja D. Kukovec,

arvestades pärast kohtujuristi ärakuulamist tehtud otsust lahendada kohtuasi ilma kohtujuristi ettepanekuta,

on teinud järgmise

otsuse

1        Eelotsusetaotlus käsitleb nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord (EÜT L 209, lk 1; ELT eriväljaanne 06/01, lk 322), muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/52/EÜ (EÜT L 328, lk 1; ELT eriväljaanne 06/03, lk 3; edaspidi „direktiiv 92/50”), artikli 23 lõike 1 ning artiklite 32 ja 36 tõlgendamist.

2        Taotlus esitati kahes kohtuvaidluses, millest ühes on pooled ühelt poolt konsultatsiooni‑ ja ekspertbüroode konsortsium, kuhu kuuluvad Emm. G. Lianakis AE (Emm. Lianakis EPE õigusjärglane), Sima Anonymi Techniki Etaireia Meleton kai Epivlepseon ja N. Vlachopoulos (edaspidi „konsortsium Lianakis”) ja teiselt poolt Dimos Alexandroupolis (Alexandroúpoli kohalik omavalitsusüksus) ja konsortsium, kuhu kuuluvad N. Loukatos kai Synergates AE Meleton, Eratosthenis Meletitiki AE, A. Pantazis – Pan. Kyriopoulou kai syn/tes os „Filon” OE – N. Sideris (edaspidi „konsortsium Loukatos”), ning teises on pooled ühelt poolt Planitiki AE, A. Georgula ja D. Vasios, (edaspidi „konsortsium Planitiki”) ja teiselt poolt Dimos Alexandroupolis ja konsortsium Loukatos, ning mis on seotud riigihankelepingu sõlmimisega katastrit, linnaarengut ja tegevuskava hõlmava uuringu tegemiseks ühele osale Dimos Alexandroupolist.

 Õiguslik raamistik

3        Teenuste riigihankelepingute sõlmimist reguleerib direktiiv 92/50.

4        Nimetatud direktiiviga määratakse kindlaks esiteks lepingud, mille sõlmimiseks tuleb korraldada riigihange, ja teiseks menetlusnormid, mida tuleb järgida, mille hulka kuuluvad eelkõige ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõte, ettevõtjate kvalitatiivse valiku kriteeriumid (ehk „kvalitatiivse valiku kriteeriumid”) ja lepingute sõlmimise kriteeriumid (ehk „lepingu sõlmimise kriteeriumid”).

5        Direktiivi 92/50 artikli 3 lõige 2 sätestab: „[t]ellijad tagavad, et ei esineks vahetegemist eri teenuseosutajate vahel. [Hankijad tagavad, et ei esineks diskrimineerimist eri teenuseosutajate vahel.]”. [Siin ja edaspidi on nimetatud direktiivi tsiteeritud täpsustatud tõlkes]

6        Nimetatud direktiivi artikli 23 lõige 1 näeb ette, et „[l]epingud sõlmitakse 3. peatükis sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artikli 24 sätteid ning pärast seda, kui tellijad on artiklites 31 ja 32 nimetatud kriteeriumide alusel kontrollinud selliste teenuseosutajate sobivust, keda ei ole artikli 29 alusel kõrvaldatud. [[l]epingud sõlmitakse 3. peatükis artiklites 36 ja 37 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artikli 24 sätteid ning pärast seda, kui hankijad on artiklites 31 ja 32 nimetatud kriteeriumide alusel kontrollinud selliste teenuseosutajate sobivust, keda ei ole artikli 29 alusel kõrvaldatud.]”. [täpsustatud tõlge]

7        Direktiivi artikkel 32 sätestab:

„1.      Teenuseosutajate suutlikkust võib hinnata, võttes arvesse eelkõige nende oskusi, efektiivsust, vilumusi ja usaldusväärsust.

2.      Teenuseosutaja tehnilisi võimalusi võib vastavalt osutatavate teenuste laadile, kogusele ja eesmärgile tõendada:

a)      teenuseosutaja ja/või äriühingu juhtkonna ning eelkõige teenuste osutamise eest vastutavate isikute hariduse ja kutsekvalifikatsiooniga;

b)      viimase kolme aasta jooksul osutatud põhiliste teenuste nimekirjaga koos osutatud teenuste maksumuse, kuupäevade ja avalik-õiguslike või eraõiguslike saajatega;

[…]

c)      tehniliste töötajate või tehniliste üksuste nimekirjaga sõltumata sellest, kas nad kuuluvad otseselt teenuseosutaja ettevõttesse või mitte, ning eelkõige kvaliteedikontrolli eest vastutavate isikute nimekirjaga;

d)      tõendiga teenuseosutaja aasta keskmise töötajate ja juhtkonna liikmete arvu kohta viimase kolme aasta jooksul;

e)      dokumentidega töövahendite, seadmete ja tehnilise varustuse kohta, mida teenuseosutaja saab teenuste osutamiseks kasutada;

f)      kvaliteedi tagamiseks rakendatavate meetmete ning ettevõtte töö uurimise ja analüüsimise vahendite kirjeldusega;

[…]”.

8        Direktiivi 92/50 artikkel 36 sätestab:

„1.      Ilma et see piiraks teatavate teenuste tasustamist käsitlevate siseriiklike õigusnormide kohaldamist, võib [hankija] lepingu sõlmimisel tugineda järgmistele kriteeriumidele:

a)      kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkum[u]se esitajaga, mitmesugused lepinguga seotud kriteeriumid nagu näiteks kvaliteet, tehniline väärtus, esteetilised ja funktsionaalsed omadused, tehniline abi, müügijärgne hooldus, tarnekuupäev, tarne- või pakkum[u]se täitmise tähtaeg, hind; või

b)      üksnes madalaim hind.

2.      Kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkum[u]se esitajaga, nimetab [hankija tehnilises kirjelduses] või [hanke]teates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.”

 Põhikohtuasi ja eelotsuse küsimus

9        Alexandroúpoli volikogu kuulutas 2004. aastal välja riigihanke katastrit, linnaarengut ja tegevuskava hõlmava uuringu tegemiseks Palagia piirkonna jaoks, mis on osa kõnealusest omavalitsusüksusest ja kus on alla 2000 elaniku. Uuringu eeldatavaks maksumuseks oli 461 737 eurot.

10      Hanketeates oli lepingu sõlmimise kriteeriumidena tähtsuse järjekorras loetletud: esiteks eksperdi tõendatud kogemus kolme viimase aasta jooksul tehtud uuringute kohta, teiseks büroo töötajate arv ja varustus, ning kolmandaks suutlikkus viia uuring läbi ettenähtud ajal, paralleelselt ettevõtja poolt võetud kohustustega ja tema teadusliku potentsiaaliga.

11      Nimetatud hanketeatele vastasid kolmteist uurimisbürood, kelle hulgas olid ka konsortsiumid Lianakis, Planitiki ja Loukatos.

12      Et pakkujate esitatud pakkumusi hinnata, määras Dimos Alexandroupolise riigihankekomisjon (edaspidi: „riigihankekomisjon”) hindamismenetluse käigus kindlaks hanketeates loetletud lepingu sõlmimise kriteeriumide kaalutegurid ja alamkriteeriumid.

13      Nii kehtestas ta hanketeates nimetatud lepingu sõlmimise kolme kriteeriumi kohta kaalutegurid, vastavalt 60%, 20% ja 20%.

14      Peale selle määras ta (esimese kriteeriumi puhul) kindlaks, et kogemust tuli hinnata läbi viidud uurimuste maksumuse järgi. Nii sai pakkuja kuni 500 000 euro suuruse maksumuse puhul 0 punkti, 500 000–1 000 000 euro suuruse maksumuse puhul 6 punkti, 1 000 000–1 500 000 euro suuruse maksumuse puhul 12 punkti, jne kuni 60 punktini, mis oli võimalik saada maksumuse puhul, mis ületas 12 000 000 eurot.

15      Büroo töötajate arvu ja varustust (teine lepingu sõlmimise kriteerium) pidi hinnatama uurimisrühma suurusest lähtudes. Pakkuja sai 1–5 inimese suuruse rühma puhul 2 punkti, 6–10 inimese suuruse rühma puhul 4 punkti, jne kuni maksimumpunktide arvuni 20, mis anti rühma puhul, milles oli üle 45 inimese.

16      Lisaks otsustas riigihankekomisjon, et suutlikkust viia läbi uuring ettenähtud ajal (kolmas lepingu sõlmimise kriteerium) tuli hinnata võetud kohustuste mahust lähtudes. Nii sai pakkuja maksimaalsed 20 punkti, kui tema kohustuste maht oli alla 15 000 euro, 18 punkti, kui see maht oli 15 000–60 000 eurot, 16 punkti, kui maht oli 60 000–100 000 eurot, jne kuni minimaalse punktide arvuni 0, kui maht ulatus üle 1 500 000 euro.

17      Nimetatud reeglite alusel kvalifitseeris riigihankekomisjon 78 punktiga esimeseks konsortsiumi Loukatos, 72 punktiga teiseks konsortsiumi Planitiki ja 70 punktiga kolmandaks konsortsiumi Lianakis. Sellest lähtudes tegi ta 27. aprilli 2005. aasta nõupidamise protokollis ettepaneku sõlmida leping uurimuse tegemiseks konsortsiumiga Loukatos.

18      Alexandroúpoli volikogu kiitis 10. mai 2005. aasta otsusega riigihankekomisjoni ettepaneku heaks ja sõlmis lepingu uuringu tegemiseks konsortsiumiga Loukatos.

19      Kuna Lianakis ja Planitiki leidsid, et Loukatosega saadi sõlmida leping vaid seetõttu, et riigihankekomisjon määras hanketeates loetletud lepingu sõlmimise kriteeriumide kaalutegurid ja alamkriteeriumid kindlaks hiljem, siis vaidlustasid nimetatud konsortsiumid Alexandroúpoli volikogu otsuse kõigepealt viimasele vaide esitamisega ja seejärel Symvoulio tis Epikrateiases (Kreeka kõrgeim halduskohus), tuues põhjenduseks eelkõige väited direktiivi 92/50 artikli 36 lõike 2 rikkumise kohta.

20      Nendel tingimustel otsustas Symvoulio tis Epikrateias menetluse peatada ja esitada Euroopa Kohtule järgmise eelotsuse küsimuse:

„Kas juhul, kui hanketeade teenuste riigihankelepingu sõlmimiseks näeb ette vaid lepingu sõlmimise kriteeriumide tähtsuse järjekorra, ilma et selles määrataks kindlaks iga kriteeriumi kaalutegur, võimaldab direktiivi 92/50 artikkel 36 riigihankekomisjonil kehtestada kriteeriumide kaalutegurid hiljem, ja jaatava vastuse korral, millistel tingimustel?”

 Eelotsuse küsimus

21      Eelotsusetaotluse esitanud kohus küsib oma taotluses sisuliselt, kas direktiivi 92/50 artikli 36 lõikega 2 on vastuolus see, kui hankemenetluses määrab hankija tehnilises kirjelduses või hanketeates toodud lepingu sõlmimise kriteeriumide kaalutegurid ja alamkriteeriumid kindlaks hiljem.

22      Euroopa Ühenduste Komisjon väidab oma kirjalikes märkustes, et enne esitatud küsimusele vastamist tuleb uurida, kas direktiiviga 92/50 on vastuolus see, kui hankija võtab hankemenetluses arvesse pakkujate kogemust, töötajate arvu ja varustust ning pakkujate suutlikkust täita leping ettenähtud ajal, mitte kui „kvalitatiivse valiku kriteeriumi” vaid kui „lepingu sõlmimise kriteeriumi”.

23      Sellega seoses tuleb märkida, et ehkki formaalselt on eelotsusetaotluse esitanud kohus piirdunud oma küsimuses direktiivi 92/50 artikli 36 lõike 2 tõlgendamisega olukorras, kus lepingu sõlmimise kriteeriume võidakse hiljem muuta, ei takista see Euroopa Kohtul esitamast siseriiklikule kohtule kõiki ühenduse õiguse tõlgendamise elemente, mida saab siseriikliku kohtu menetluses oleva kohtuasja lahendamisel kasutada, olenemata sellest, kas siseriiklik kohus neile oma küsimuses viitas või mitte (vt 26. aprilli 2007. aasta kohtuasjas C‑392/05: Alevizos, EKL 2007, lk I‑3505, punkt 64 ja viidatud kohtupraktika).

24      Järelikult tuleb kõigepealt kontrollida „lepingu sõlmimise kriteeriumidena” kasutatavate kriteeriumide õiguspärasust ja seejärel uurida võimalust määrata hanketeates nimetatud lepingu sõlmimise kriteeriumide kaalutegurid ja alamkriteeriumid kindlaks hiljem.

 Kriteeriumid, mida võidakse „lepingu sõlmimise kriteeriumidena” kasutada (direktiivi 92/50 artikkel 23 ja artikli 36 lõige 1)

25      Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et direktiivi 92/50 artikli 23 lõige 1 näeb ette, et lepingud sõlmitakse artiklites 36 ja 37 sätestatud kriteeriumide alusel, võttes arvesse artiklit 24 ning pärast seda, kui hankijad on artiklites 31 ja 32 nimetatud kriteeriumide alusel kontrollinud selliste teenuseosutajate sobivust, keda ei ole artikli 29 alusel kõrvaldatud.

26      Kohtupraktikast tuleneb, et kuigi direktiiv 92/50 teoreetiliselt ei välista seda, et pakkujate sobivust võidakse kontrollida lepingu sõlmimisega samal ajal, on need toimingud siiski eraldiseisvad ja neid reguleerivad erinevad õigusnormid (vt selle kohta seoses ehitustööde riigihangetega 20. septembri 1988. aasta otsus kohtasjas 31/87: Beentjes, EKL 1988, lk 4635, punktid 15 ja 16).

27      Pakkujate sobivust hindab hankija vastavalt nimetatud direktiivi artiklites 31 ja 32 viidatud majandusliku, finantsilise ja tehnilise suutlikkuse kriteeriumidele („kvalitatiivse valiku kriteeriumid”) (vt seoses ehitustööde riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus Beentjes, punkt 17).

28      Lepingu sõlmimine seevastu põhineb sama direktiivi artikli 36 lõikes 1 loetletud kriteeriumidel: madalaim hind või majanduslikult soodsaim pakkumus (vt selle kohta seoses ehitustööde riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus Beentjes, punkt 18).

29      Kuigi on tõsi, et esimesel juhul ei ole need kriteeriumid, millest hankijad võivad lähtuda, direktiivi 92/50 artikli 36 lõikes 1 loetletud ammendavalt ja seega jätab see säte hankijatele võimaluse valida, millistest lepingu sõlmimise kriteeriumidest nad soovivad lähtuda, võib see valik siiski hõlmata vaid neid kriteeriume, mille eesmärk on välja selgitada majanduslikult soodsaim pakkumus (vt selle kohta seoses ehitustööde riigihangetega, eespool viidatud kohtuotsus Beentjes, punkt 19; 18. oktoobri 2001. aasta otsus kohtuasjas C‑19/00: SIAC Construction, EKL 2001, lk I‑7725, punktid 35 ja 36; nagu ka seoses teenuste riigihangetega 17. septembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑513/99: Concordia Bus Finland, EKL 2002, lk I‑7213, punktid 54 ja 59, ning 19. juuni 2003. aasta otsus kohtuasjas C‑315/01: GAT, EKL 2003, lk I‑6351, punktid 63 ja 64).

30      Järelikult on „lepingu sõlmimise kriteeriumidena” välistatud need kriteeriumid, mille eesmärk ei ole majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamine, kuid mis seonduvad põhiliselt kõnealuse lepingu täitmisel pakkujate sobivuse hindamisega.

31      Need kriteeriumid, millest põhikohtuasja hankija lähtub kui „lepingu sõlmimise kriteeriumidest”, hõlmavad samas peamiselt kogemust, kvalifikatsiooni ja vahendeid, mis võimaldavad tagada kõnealuse lepingu nõuetekohase täitmise. Tegemist on kriteeriumidega, mis puudutavad pakkujate sobivust lepingut täita ning ei ole seega „lepingu sõlmimise kriteeriumid” direktiivi 92/50 artikli 36 lõike 1 tähenduses.

32      Järelikult tuleb sedastada, et direktiivi 92/50 artikli 23 lõikega 1, artikliga 32 ja artikli 36 lõikega 1 on vastuolus see, kui hankija võtab hankemenetluses arvesse pakkujate kogemuse, töötajate arvu ja seadmed ning pakkujate suutlikkuse täita leping ettenähtud ajal, mitte kui „kvalitatiivse valiku kriteeriumi” vaid kui „lepingu sõlmimise kriteeriumi”.

 Tehnilises kirjelduses või hanketeates toodud lepingu sõlmimise kriteeriumide jaoks kaalutegurite ja alamkriteeriumide hilisem kindlaksmääramine

33      Sellega seoses tuleb meelde tuletada, et direktiivi 92/50 artikli 3 lõige 2 kohustab hankijaid tagama, et ei esineks diskrimineerimist erinevate teenuseosutajate vahel.

34      Sel viisil sätestatud võrdse kohtlemise põhimõte sisaldab endas ka läbipaistvuse tagamise kohustust (vt selle kohta seoses teenuste riigihangetega 18. novembri 1999. aasta otsus kohtuasjas C‑275/98: Unitron Scandinavia ja 3‑S, EKL 1999, lk I‑8291, punkt 31, ja seoses ehitustööde riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus SIAC Construction, punkt 41).

35      Lisaks sellele tuleneb direktiivi 92/50 artikli 36 lõikest 2, et kui leping sõlmitakse majanduslikult soodsaima pakkumuse esitajaga, nimetab hankija tehnilises kirjelduses või hanketeates võimaluse korral tähtsuse järjekorras lepingu sõlmimise kriteeriumid, millele kavatsetakse tugineda.

36      Nimetatud säte – tõlgendatuna direktiivi 92/50 artikli 3 lõikes 2 sätestatud ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtet ja sellest tulenevat läbipaistvuse tagamise kohustust silmas pidades – nõuab, et kõik asjaolud, mida hankija võtab majanduslikult soodsaima pakkumise välja selgitamiseks arvesse, ning võimaluse korral nende suhteline tähtsus, oleksid võimalikele pakkujatele teada ajal, mil nad oma pakkumusi ette valmistavad (vt selle kohta seoses riigihangetega vee-, energeetika-, transpordi- ja telekommunikatsioonisektoris 25. aprilli 1996. aasta otsus kohtuasjas C‑87/94: komisjon vs. Belgia, EKL 1996, lk I‑2043, punkt 88; seoses ehitustööde riigihangetega 12. detsembri 2002. aasta otsus kohtuasjas C‑470/99: Universale-Bau jt, EKL 2002, lk I‑11617, punkt 98; ja seoses teenuste riigihangetega 24. novembri 2005. aasta otsus kohtuasjas C‑331/04: ATI EAC ja Viaggi di Maio jt, EKL 2005, lk I‑10109, punkt 24).

37      Võimalikel pakkujatel peab olema ajal, mil nad oma pakkumusi ette valmistavad, võimalik nende asjaolude olemasolu ja tähtsus teada saada (vt selle kohta seoses teenuste riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus Concordia Bus Finland, punkt 62, ja eespool viidatud kohtuotsus ATI EAC ja Viaggi di Maio jt, punkt 23).

38      Järelikult ei või hankija kohaldada lepingu sõlmimise kriteeriumide suhtes niisuguseid kaalutegureid või alamkriteeriume, mida ta eelnevalt pakkujatele teatavaks ei ole teinud (vt analoogia alusel seoses ehitustööde riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus Universale-Bau jt, punkt 99).

39      Seda tõlgendust kinnitab ka direktiivi 92/50 eesmärk, mis on kõrvaldada kaupade ja teenuste vaba liikumise takistused ja seega kaitsta ühes liikmesriigis asutatud ettevõtjate huve, kes soovivad pakkuda kaupu või teenuseid mõne teise liikmesriigi hankijatele (vt selle kohta eelkõige 3. oktoobri 2000. aasta otsus kohtuasjas C‑380/98: University of Cambridge, EKL 2000, lk I‑8035, punkt 16).

40      Selle eesmärgi saavutamiseks tuleb pakkujaid käsitleda võrdväärsena kogu menetluse jooksul, mis tähendab, et hankijad peavad iga hanke kriteeriumid ja tingimused nõuetekohaselt avaldama (vt selle kohta seoses ehitustööde riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus Beentjes, punkt 21; eespool viidatud kohtuotsus SIAC Construction, punkt 34, ning seoses teenuste riigihangetega eespool viidatud kohtuotsus ATI EAC ja Viaggi di Maio jt, punkt 22).

41      Vastupidi eelotsusetaotluse esitanud kohtu kahtlustele ei ole need järeldused vastuolus tõlgendusega, mille Euroopa Kohus andis direktiivi 92/50 artikli 36 lõikele 2 eespool viidatud kohtuotsuses ATI EAC ja Viaggi di Maio jt.

42      Nimetatud kohtuotsuse aluseks olnud vaidluses olid nii lepingu sõlmimise kriteeriumid kui ka nende kaalutegurid ja alamkriteeriumid tegelikult juba eelnevalt kindlaks määratud ja tehnilises kirjelduses avaldatud. Asjaomane hankija oli siiski ex post, veidi enne ümbrikute avamist, kindlaks määranud alamkriteeriumide kaalutegurid.

43      Euroopa Kohus sedastas nimetatud otsuses, et sel viisil toimimine ei ole direktiivi 92/50 artikli 36 lõikega 2 vastuolus, kui on täidetud kolm konkreetset tingimust:

–        ei muudeta tehnilises kirjelduses või hanketeates määratletud lepingu sõlmimise tingimusi;

–        ei hõlmata asjaolusid, mis oleksid ettevalmistamist võinud mõjutada, kui need oleksid olnud pakkumiste ettevalmistamise ajal teada;

–        seda ei ole tehtud pakkujate suhtes diskrimineerivat mõju avaldavaid asjaolusid arvesse võttes (vt selle kohta eespool viidatud kohtuotsus ATI EAC ja Viaggi di Maio jt, punkt 32).

44      Käesolevas põhikohtuasjas seevastu tuleb sedastada, et riigihankekomisjon nimetas hanketeates ainult lepingu sõlmimise kriteeriumid ja määras ex post, pärast pakkumuste esitamist ja osalemistaotluste avamist, kindlaks nii lepingu sõlmimise kriteeriumide kaalutegurid kui ka alamkriteeriumid. See ei ole ilmselt kooskõlas avaldamiskohustusega, mis on ette nähtud direktiivi 92/50 artikli 36 lõikes 2, tõlgendatuna koosmõjus ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse tagamise kohustusega.

45      Eeltoodust lähtudes tuleb seega esitatud küsimusele vastata, et direktiivi 92/50 artikli 36 lõikega 2, tõlgendatuna koosmõjus ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse tagamise kohustusega, on vastuolus see, kui hankemenetluses määrab hankija tehnilises kirjelduses või hanketeates toodud lepingu sõlmimise kriteeriumide jaoks kaalutegurid ja alamkriteeriumid kindlaks hiljem.

 Kohtukulud

46      Kuna põhikohtuasja poolte jaoks on käesolev menetlus eelotsusetaotluse esitanud kohtus poolelioleva asja üks staadium, otsustab kohtukulude jaotuse siseriiklik kohus. Euroopa Kohtule märkuste esitamisega seotud kulusid, välja arvatud poolte kohtukulud, ei hüvitata.

Esitatud põhjendustest lähtudes Euroopa Kohus (esimene koda) otsustab:

Nõukogu 18. juuni 1992. aasta direktiivi 92/50/EMÜ, millega kooskõlastatakse riiklike teenuslepingute sõlmimise kord, muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. oktoobri 1997. aasta direktiiviga 97/52/EÜ, artikli 36 lõikega 2, tõlgendatuna koosmõjus ettevõtjate võrdse kohtlemise põhimõtte ja läbipaistvuse tagamise kohustusega, on vastuolus see, kui hankemenetluses määrab hankija tehnilises kirjelduses või hanketeates toodud lepingu sõlmimise kriteeriumide jaoks kaalutegurid ja alamkriteeriumid kindlaks hiljem.

Allkirjad


* Kohtumenetluse keel: kreeka.